Ei mingit üllatust. Algas tavaline diskussioon teemal auto versus lennuk.

 Tegelikult on mõlemal leeril õigus. Kõik reisivadki ju talle meeldivaks saanud viisil. Olen käinud nii auto kui ka lennukiga.

 Väga tähtis faktor on aeg. Kui seda vähe, siis püütakse aega maksimaalselt ära kasutada ja võetakse lennuk. Nädalaks Hispaaniasse autoga??? Lubage naerda. Need kaks entusiasti, kes läheks, arvesse ei tule. Kolm nädalat Euroopas? Ise nii käingi. 

Pärast viit aastat autoga kolisin üle matkabussile. Sõita mulle meeldib. Ei maksa võrdsustada kutselise tööga. Kitsaskoht ongi see esimene päev, mis tuleb roolis istuda. Aga kui aega on, siis saab ka sellel päeval peatusi teha. Loomulikult on mul täna raske midagi sellel marsruudil leida, mida näha tahaks. Aga lõunapaus kusagil X linnas pole ka paha. Jõuad Varssavisse ja naine saab sujuvalt poes lastele vajalikku nodi soetada. Ise lähed koos sõbraga ja teed mõned õlled.  Teine päev on ka enamuses roolis. Autoga minnes on variant, kas broneerid kõik ette ja teed täpse plaani, mida siis kangelaslikult täita üritad või lased vabalt ja nii mõndagi läheb pekki. Ei leia viimasel hetkel ööbimist jne. Matkabussiga seda hirmu pole. Teen mingi kondikava valmis ja siis vabas tempos jõuan sinna kuhu jõuan ja teen seda mida tahan. Kui meeldib, olen kauem, kui ei sobi, liigun kohe edasi. Ööbimiskoha valin ka alles õhtul ja enamasti pole see kusagil tasulises käpmpingus.  Aga vahel on.  Bussis on sul olemas kõik, mida võiksid reisil vajada. Isegi külma õlle toob naine külmikust sulle, kui janu tekkib. Lennukiga minnes pead natuke juba valima, mida kohvrisse panna.

  Täna on vahe juba väiksem aga 10 aastat tagasi tuli vajaliku kauba ostmise hinnavahe Eestiga ikka selline, et enamuse kütuseraha sai juba niimoodi tasa. Mul on kapis alles veel mitukümmend pudelit eelmisel suvel reisilt toodud veine. Lasteriideid saab juba mitu aastat osaliselt ka siit osta aga varem oli suhe ikka stiilis 15 versus 35  või 3 versus 7 meie kaubanduse kahjuks.

Eelnev jutt oli mõeldud neile, kes autoga reisimise kohal õlgu kehitavad. Tihti on nii, et kui pole proovinud, ei teagi kui hea see on. Ja kui esimesel korral miskit untsu läheb, siis ongi otsus tehtud.

Ahjaa, lennuk vs auto ajakulu teemast. Mina mõõdan aega nii, et kell läheb käima koduuksest välja astumisel ja aeg lukustub sihtkohas hotellituppa sisenemisel. Kuna ma ei ela enam Tallinnas, siis Kesk-Eestist startides olen juba Lätist läbi kui lennuk ükskord Tallinnast oma rattad maast lahti rebib. Lennuki maandumise hetkel loen tõenäoliselt poolakeelseid silte ja arvestama peab ka faktiga, et sihtkoht ei paikne alati lennujaama kõrval. Sageli tuleb sihtriigis veel kohaliku transpordiga tunde seigelda, et päriselt soovitud kohta jõuda.

Minu hinnangul on ajaline piir kusagil 1000 km juures, kust edasi võib lendamine mõnevõrra ajavõitu anda. Eeldusel, et lennud toimuvad graafiku alusel. Minu terminalis molutamise rekord oma pidevalt edasilükatavat lendu oodates on 36 tundi, see ei ole kaugeltki lõbus.

Poetan lihtsalt vahele, et mulle väga meeldib autoga käia, aga olen kujundanud reegliks, et mitte kunagi ei tohi päevas läbida rohkem kui 100 kilomeetrit. Kui Tallinnast hommikul minema hakata, siis Riiga kindlasti välja ei jõuaks. Poolast väljumiseni jõuaks umbes seitsmendal päeval.

See 100 km päevas on toiminud väga ilusti Kesk-Euroopas, Uus-Meremaal ja üllataval kombel isegi Austraalia kõrbes, kus tundub, et on ainult üks maanteelint, mingi asula iga 300 km tagant ja keskmine sõidukiirus 180 km/h. Reisi alustades tundus, et noh 800-900 km päevas sõidab nagu lupsti ära, reaalselt see 100 km piir toimis väga ilusti ka seal, kuigi tihti sai 200-300 pingutatud, veri ninast väljas.

improved, kui Sa autoga Tallinnast näiteks Otepääle sõidad, siis teed Paides ja Tartus vaheööbimised või? ;-)

Ma arvan, et improved tegi nalja. Muidu inimesed on erinevad, 100 km on mu keskmine jalgrattamatka päevadistants olnud, nii mõnuga võttes ja mitte liialt kiirustades:)

Oma eelmise postituse selgituseks lisan, et 1000+ teekonnad on siiski paari esimese sõidupäeva teema, nii-öelda kiire kohalesõit. Sihtkohas kukub tempo oluliselt, esineb isegi 0 päevasid. Just praegu vaatasin oma mullusuvise autoreisi päevateekondi, sinna- ja tagasisõit 2+2 päeva 4350 km, kohapeal 10 päeva 845 km, mis teeb keskmiselt 85 km/päevas. Saab üpriski lõdvalt ja mõnuga võtta, palju sai lihtsalt mägedes jalgsi turnitud.

Oletades teoreetiliselt, et oleks teinud kohalesõidu lennukiga, lähim lennujaam minu kodust 80 ja sihtkohast 240 km kaugusel, otselendu ei ole, ümberistumisega lennu kestvus (alustades kodust lahkumisest kuni sihtkohas rendiauto kättesaamiseni) minimaalselt 9,5 tundi. Millest puhas lendamine ise 2 h, ülejäänu on vältimatult kaasnev "müra". Muide, sama ajaga olen ma autoga Varssavis, kus toimubki juhuslikult lennu ümberistumine, põhimõtteliselt Varssavisse saabudes jõuan veel järgmise lennuki "tagatulesid" näha:) Tegu lühima lennuvariandiga, järgmised oleks pikema jobutamisega. Nüüd siia otsa 4 tundi autosõitu, eesmärk polnud ometi mingisse lennujaama jõudmine. Ülipikk ja tüütu päev kokkuvõttes seegi, tõenäoliselt tuleks aru säilitamiseks siiagi vahele 1 ööbimine lisada. Lennukitel paraku pole kombeks uksest ukseni lendamine, isikliku helikopteri peale võiks sellistel puhkudel vast isegi mõelda.

Tegelikult on asi minu puhul hoopis selles, et meiega reisib kaasa alati ka meie koer ja teda ma ei pane lennuki pakiruumi isegi püssi ähvardusel mitte. Siia võikski põhimõtteliselt jutu lõpetada. Aga lisaks 2 võrdlemisi mahukat kohvrit minu video ja fototehnikaga + naise garderoob + tagasiteeks kodustele kaasaostetav teadmata mahu ja kaaluga nänn. Viimati oli koduteel auto suveniiride ja reisilt ostetud kauba arvelt üle 200 kg raskem ja see ei olnud üldse mingi mure. Kogu selle kola vedamine läbi terminalide - mõeldamatu. Isegi mu jalgrattamatka pagas on 60 kg kanti, teeb lennuki võimaldatavale pika puuga:) Sest unustasin öelda, et minu reisisihtkohta viivad lennud olid ainult käsipagasiga, esimene äraantavaga pagasiga lend oleks ilge ringiga läinud ja kestnud üksi juba 14 tundi, absurdne. Selle ajaga jõuan jalgrattagagi Riiga välja. Siia lõpebki kogu jutt.

Ma ei ürita kellegi orientatsiooni muutma asuda, nagu ma juba varemgi ütlesin, on see mõttetu. Aga sobib ehk näitena, et põhjenduste leidmine millisele stiilile iganes ei ole raske.

Mina kui autoreisimise endine tuline vastane (kõik need samad argumendid, mis siin kõlanud on) julgen kõigile siiski soovitada teha proovi. Ei pea alati kaugele sõitma, kuid Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa on täiesti tehtavad oma autoga. Kaks otsa läbi Poola oleks minu jaoks natuke liig, kuna lapsed väikesed ja tüdinevad ära, kuid vähemalt üks ots laevaga on laste seisukohast kindlasti hea variant (vahet siis pole kas Lätist Saksamaale, Eestist Rootsi või mõni muu alternatiivne suund).

Ma tõesti loodan, et piirid siiski lähevad kahe kuu jooksul nii palju lahti, et üle Rootsi-Taani Lõuna-Saksamaale ja mööda maad tagasi koju juuli alguses siiski saab reisida. Alternatiivina on mõttes rentida matkabuss ja teha väiksem tiir just nii kaugele kui pääseb (olgu see siis Munamägi või Pärnu).

Kuna mu eneseirooniat kohe nii vihaselt võeti, et lausa Kalamajas elamises süüdistati, siis täpsustan, et mul pole autoga reisimise vastu midagi. Olen, nagu mainitud, seda usku, et reisi sõiduki valik sõltub reisist - kui mul on vaja minna mõnepäevasele konverentsile Portugali, siis ma sinna autoga ei sõidaks ja kui ma tahan matkata ümber Laadoga, siis on lennuk kasutu.

Ma viitasin lihtsalt sellele, et kuna küsimus oli, kas täna lennunduses toimuva kaose pärast planeerin autoreisi, siis vastan, et ei planeeri - aga täpsustan, et mitte niivõrd usu pärast lennundusse kuivõrd eelkõige sel põhjusel, et ma ei omagi autot (seega pole seda autoreisi ju koheselt millegagi planeerida).

Aga tooks välja ka selle, et lisaks autole ja lennukile on muid võimalusi ka: rongid, laevad (mõne kaherattalisega või jala peale minnes) ning need eelmainitud kaherattalised ise.

Vahetu suve osas on küll tunne, et kuni siin viiruseohud ja -meeleolud kestavad, võiks äkki hoopis ühe pikema jalgratastega reisi teha, olgu siis piiride sees või piiride taga. Rongiga kuskilemaale ja sealt rattaga edasi kuskile loodusesse, telgid ja lõkked ja kogu see kraam.

Täna ringleb pakkumine Air France + LATAM Rio De Janeirosse, 160 € edasi tagasi. Pakkumisel kuupäevad sügisest 2021 kevadeni. Vahendajalt osta ei julge, otse prooviks aga küll.
Hämmastas AF koduleht, sisenedes pead valima riigi, kus asud. OK, EE valides suunab soome lehele ja alguspunktiks Helsinki. Kui proovisin WAW alguspunktiks panna, andis vastu näppe, et mine .com lehele, aga seal pead ju jälle riigi valima ja Poola keeles ma broneeringut teha ei taha...

Sellel aastal oli mõte Istriasse aga arvatavasti ei saa. Ka Prantsusmaa ida serv kuni rivierani on plaanis aga see veelgi edasi poole.
Kui üldse õnnestub veel suve lõpus minna, kui lubatakse, siis valime midagi spontaalselt Poola/Slovakkia/Tšehhi/Põhja-Austria/Ida-Saksa.

Järgnevalt oma arvamus auto vs lennureis meie perest lähtuvalt. Sh ütlen etteruttavalt , et kindlasti me millalgi lennureisi ettevõtame aga see saab olema alles kunagi tulevikus nt Šotimaa või Iirimaa , ka Sardiinia saar (viimasel olen käinud ka) .

Ma olen sunnitud (õnneks meeldivalt) pooldama autoreisi varianti. Hoolimata sellest, et aega sihtkohta kui nii saab nimetada, kulub rohkem.
Aga siin ongi erinevad reisistiilid, mida tegelikult väga võrrelda ei saa.
Siiski, kes autoreisi nö ühejutiga korraldab vs lennureis. Seda ühejutiga autoreisi olen 2x proovinud - 2x Luxemburgi ja tagasi, seda olude ja tingimuste sunnil. Õnneks ei teinud seda perega ja isegi kolme juhiga sõites sain selgeks, et see konkreetselt mulle ei sobi. Kui aga vaja, siis tuleb teha. Perereisi kindlasti aga mitte. 

Miks mina oma perega eelistan autoreisi ?

1. 5-6 liikmelisele seltskonnale lennupiletite hankimine/ostmine on siiski märgatavalt suurem kulu vs kui reisitakse nt 2-kesi. Ajavõit ei kaalu meie jaoks üles maksumust. Kuna meie sissetulekud on nii nagu on, ikka oluliselt alla keskmise.  

2. Kui isegi lennureisiks saab enam-vähem ok hinnaga piletid. Nt kasvõi Ryanairiga Bergamosse (olen näinud hindasid ~65.-  edasi-tagasi). Siis sellisele seltskonnale sobiva suurusega  autot rentida on kulukas.

3. Lennureisi on raske ajastada kui on suur pere ja lapsed erivanuses. Ning kui mõni on päevarežiimi suhtes tundlik. Kõigile lihtsalt ei sobi see kui peaks lennukile hakkama sättima keset ööd, samuti ei sobi kui on vaja ümberistumisega tegeleda. Ajakulu ja stress lennujaamades meile ei sobi. Olen korduvalt vaadanud nt Kreeka liine. No ei sobitu ajaliselt mitte kuidagi. Bergamo võiks ju sobida aga kujutage ette 4-lapsega möllata lennujaamast koos pagasiga edasi, otsida keskööl transporti, majutust jne. 2-kesi poleks see probleem. Aga kahekesi reisi me ei eelista, sest elustiil on selline, et mõtleme rohkem lastele kui endile. Lisaks omal ajal noorena, 90-ndatel sain tänu hobile teha 3 reisi aastas. ja koguaeg nö sihtkohta. Ei taha enam lihtsalt sihtkohta.

4. Autoreisist teen reisi iga päev. Esimene ots kuni Leedu-Poola piirini on küll tüütu (siin mingit rosinat enam ei leia) aga kui negatiivse mõttega juba reisi alustada, ei tule sellest miskit head. JSiiski , Poolasse tuleb jõuda ja nt Augustow'i,  Bialystok'i "maanduda" on meile sobiv. "Noclegi'd" ei tule pere puhul kõnealla. On kas kämping, apartement või hotell. Seda viimast väga harva.
   Järgnevatel päevadel on igal midagi huvitavat , mitte ainult km-ajamine. 

Veebruaris käisime Slovakkias, sõitsime 2-juhiga Varssavini, seda oli suts palju. Aga tahtsin proovida kuna Tatratesse oli sobiv 2-päevane sõit niikuinii. Tõenäoliselt paljud paneks ühe jutiga. No meil oli tarvis ka osturetk teha ja Varssavis on samuti häid leide. Tagasiteel ei saanud seda teha, sest pühapäeval Poolas kõik kinni. Viimasel 4-l aastal oleme kõik enam vajaliku reisilt ostnud, tuleb soodsam, on suurem valik.
Meie reiside kestus on olnud 5-st päevast kuni 21-päevani. Sihtpunktid on olnud alates Leedust kuni Põhja-Itaaliani või Saksamaal Schwarzwaldini ja Bodenseeni, lisaks ka Tsehhi, Austria ja juba mainitud Poola, Slovakkia.
Kui peaks olema kellegile huvipakkuv, siis sõidukiks on Chrysler GV , mis on üks mugavamaid pereautosid, nii reisjale kui autojuhile. On ruumi ja on mugavust.

Hea cocoboco miks sa arvad et Istriasse ei saa. Lennukiga tõesti on sinna saamine keeruline kuna lähedad pole korraliku lennujaama aga autoga 2200 km ja 20 tundi sõitu. Juulis on kindlasti piirid valla.

Verso , kui on võimalik, siis me läheme Istriasse aga ma ei hellita hetkel väga lootust. Ma pole tahtnud praegu sellega tegeleda, sest kogu EU on lihtsalt arvamise ja pakkumise lainel. Olen äraootaval seisukohal ja väga ei muretse , juhul kui siiski ei saa või kui riskifaktor on suurem meie "taluvuspiirist". Meie puhul muidugi 20h sõiduaeg ei tule kõnealla aga ka sellega olen arvestanud. Praegu ühtegi bronni pole teinud. Ja võib juhtuda , et kui ka piirid lahti ja reisimine lubatud, siis on raskem majutust leida.

 Chrysler Grand Voyager on minu lemmik ja hetkel juba kolmas auto käigus. Perega reisimiseks väga ruumikas ja mugav. Siiski Eestist kaugemal pole käinud. Kahekesi kannataks ka mööda Euroopat trippida. Tagumised istmed välja ja ongi suur voodi olemas.

Cocoboco ütles siin ühe lause, mis iseloomustab näiteks ka minu autoeelistust lennukile - autoreisist teen reisi iga päev. Väga tabavalt öeldud!

Kui ma lennukiga kuhugi reisin (näiteks USA-sse), siis mu puhkus "algab" siiski USA-sse maandumisel ja lõpeb lennujaama tagasi jõudes. Lennujaamades passimist, lendude hilinemist, pagasi ootamist, ümberistumisi ja lennukiga lendamist ei saa mina küll kuidagi puhkuse osaks lugeda.

Autoga reisides aga algab ja lõpeb mu reis (ja puhkus) koduukse eest.

... - Ikla-Kaunas-Augustow. Kui see on puhkus, siis ma töötaks poolakast kaubikujuhina.

Leiab ka Ikla-Kaunas otsal mida vaadata,vähemalt mina leidsin,Kaunas -Augustow nagu ei otsinudki

Kes kihutab nädalaga euroopale ringi peale ,kes lendab lennukiga üle ja teatab ,et nii mitmes riigis käisin aga kellele ei piisa isegi Hiiumaa avastamiseks nädalast.