Noh, kahtlustan, et puhkus ei saa see kellegi jaoks olema. 

Meie jaoks oli paras proovikivi ka nädalavahetuse SPA saaremaal (kaksikutega). Tagasisõit oli nagu zombie muinasjutus, kõva koffeiini laks sees, et üldse üleval püsida.  

Ehk siis, kui te nädalavahetuse spa katsumuse lõdvalt ära teete, siis äkki...

Vau! 

Medal kolmikute ja nendega hakkama saamise eest :) 

Tublid olete. 

Endal kolmikutega reisimise kogemus puudub, aga kui enda laps väike oli (6 kuud) , siis käisime kolme perega (kokku 4 last vanuses 6 kuud kuni 2 aastat) Tenerifel. Saime ilusti hakkama ja kogemuse võrra rikkamaks. 

Lõppkokkuvõttes ei olnud vahet, kas jonnis/nuttis/tujutses 1 laps või 4 last, nendel hetkedel oli tähelepanu niikuinii neil. 

Ei ütleks, et oli keerulisem/vaevanõudvam, kui ainult oma (1) lapsega reisides. 

Ja emmedele kulus reis ikka väga ära, peale kogu seda rasket raseduse ja sünnitamise vaeva. :) 

Arvan, et saate ilusti hakkama... Ja olete selle kindlasti kuhjaga ära teeninud :)

Arusaadaval põhjusel palju praktilisi kogemusi loota ei maksa. Tõenäoliselt teate ise kõige paremini, mis ja kuidas igapäevaselt teha vaja.

Vanuse taha ei peaks asi jääma, kuid palju oleneb, millised lapsed loomult on st kas võiks pigem lennureisi taluda või mitte.

Minule tundub olulisem, et mitu täiskasvanut? Kahekesi võib lennukis istumise probleem tekkida - kus lapsed istuvad? Peavad ka turvarihmaga kinni olema, kui süles. Turvakontrollid kindlasti tüütud.

Meil suvel autoreis Prahasse 10-kuuse lapsega. Muretsen kuidas kõik läheb. Loodan, et ikka sõidame ja ei kahetse :)

Aitäh kõigile! 

PIN1 kas võtsite hotelli või maja? 

Kui lähme siis kindlasti kolm täiskasvanut.

Minge kindlasti!

Minu kogemused meie pere näitel:

1-aastasega nädal Londonis - lihtne. Laps on kerge, püsib vankris, magamise ajal jõuab nii mõndagi teha. Kui nutab, rind suhu või küpsis pihku ja edasi! 

2- aastane. Täitsa ok veel. Slovakkia mägedes ei jäänud midagi tegemata. Ise jaksab käia 500m. Ei maga nii palju enam. tahab ise rohkem ukerdada. Plussiks see, et püsib seljakotis ja saab ka 20km matka ette võtta. 

3-4 aastane seljakotti ei pane. ISE!!! Jalg kannab napp 1-2km. Palju keerulisem. Aga premeerides SPA või muuga saab ära osta ja ikkagi saab reisida.

5+ läheb jälle natuke lihtsamaks.

Minu soovitus- 1-2a on kõige lihtsam reisida, kasutage seda võimalust kuni seda veel on! :-). NB! Päevakava, mida mõtled teha, jaga kahega. Siis jõuad kõik ilusti tehtud!

Mitmikute emana ma ei soovita enne laste neljandat aastat mitme samavanuse lapsega reisida. Meil on pereliikmeteks mitmikud, kellega oleme palju reisinud, väiksemana ainult siis, kui töö viis mõneks ajaks Eestist ära, kuid imikueas kolmega puhkusereisile sõitmisest võib saada üks lõputu õudusunenägu ja puhata ei saa. Kirjutan seda seetõttu, et tean kui kaua läheb nii väikestel kohanemisega, isegi kui nad on superbeebid, on nende rütm siiski rikutud, samuti on vaja tugisüsteemi enda ümber, et kõigega toime tulle. 

Kes siin räägivad eri vanuses lastega reisimisest või ühe lapsega reisimisest, ei tea ilmselgelt mida reaalselt tähendab mitme ühevanuse lapse kasvatamine, see erineb nagu öö ja päev erivanuses laste kasvatamisest. See on liinitöö, mille ühe lüli muutumisel on kogu süsteem rikutud ja kui lisada juurde uus riik ja olukord, toitmine, mähkimine, riiete vahetamine, ootamised lennujaamades, siis ei võtaks lapsevanem mitmikutega reisi enne neljandat eluaastat ette, kui ei ole just tungivat vajadust. Eri vanuses, miks mitte, aga mitte ühevanustega.

Nii väiksed katsuvad kõike ja panevad kõik suhu, mille kätte saab, aga reisides on lennujaamad ja hotellid täis pisikuid, mida sa oma beebidele ei taha, sest neist paljud tekitavad kõhulahtisust ja oksendamist. Isegi täiskasvanul on raske kõhutõbesid taluda, mis tulevad esimestel reisidel. Minu üks mitmikutest sai  5-aastasena viiruse ja keset lendu on iga minut väga pikk, kui su laps oksendab lõputult ja lennukimeeskond teatab, et järgmises lennujaamas tuleb karantiini minna, kus arst otsustab, kas tohite edasi lennata või tuleb järgmises peatuses teha pikem peatus. Loomulikult oli see nakkav viirus ja teised lapsed jäid samuti samasse viirusse. Õnneks oli meil topelt ravikindlustus, sest üks kindlustus ei katnud kõike ja raviarve ja dokumentide kordaajamine, pluss haiged lapsed ei ole olukord, mida ühelt puhkuselt ootad. Seda okserallit mitme lapse puhul ei taha sa ette kujutada, minu aju on ära blokeerinud selle loo meenutamise, kuigi see juhtus siis, kui lapsed olid juba suured. Beebid on märksa vastuvõtlikumad haigustele ja viirustele.

Lennufirmad nõuavad, et beebi peab õhkutõusu ja maandumise ajal olema vanema küljes, kolmikutega pea olema kaasas kolmas täiskasvanu ja kui võtate kedagi kaasa, kes teie beebiga peab tegelema, peate valmis olema tema kulude eest maksmisega ja ta on nõus maksma, siis peate temaga kulud läbi rääkima, samuti selle, kas tema ongi lapsehoidja või tahaks tema samuti oma aega, kui ta kaasa tuleb. 

Üldiselt olen paljude väikeste laste ja beebide puhul märganud, et nad nutavad õhkutõusu ja maandumise ajal, sest valu lööb kõrvadese. On lapsi, kes nutavad seetõttu kogu lennu aja. See on kõige ebameeldivam lapsevanemale, sest vahel ei saa last kuidagi aidata ja loomulikult teistele reisijatele. Olen rohkem kui kümme aastat ja sada lendu istunud lennuki laste sektsioonides,  see on kergendus, kui sellest lõpuks pääseda. Isegi kui sinu laps ei nuta ja on rahulik, siis beebivanemad pannakse tihti lennufirmade poolt lastega perede osasse ja siis kui üks laps nutma hakkavad, läheb see üle kisakooriks.

Muidugi räägivad mitmed vanemad, et nende lapsed on suurepärased ja muu positiivne jutt juurde, aga paljud lapsed sellised ei ole ja kuni 4-aastaste lastega reisimine on harva puhkus, sest lapsed on uues kohas, uued lõhnad, toidu eest peab hoolitsema, väikestele beebidele võib isegi teise pudelivee joomine kaasa tuua kergemaid ebamugavusi.

Saan aru, et reisisoov on suur, aga selliseid reise saab edasi lükata aega, kui lapsed on suuremad. Pigem soovitaks võtta ette Muumimaa ja muud lähimad lõbustuspargid, Jurmala ja Palanga. Kui sa pead vastu mitmikutega nädalase Palanga spa reisi, siis võid edaspidi lennukireisile mõelda.

Hetkel sa ilmselgelt ei adu, kui palju tuhandeid pisiasju reisil olles tavaelust erineb,  kui võtad mitu ühevanust last kaasa. Sa ei puhka, sest reisil on su koormus märksa suurem, kui kodus või lühiajaliselt lähiriigis viibimine, kus saad kiirelt koju tulla, kui lapsi tabab mõni haigus.

Kolme lapsega, kus istuvad lennukis täiskasvanu süles, üle 4-5 tunnist lendu on vast jah päris raske taluda (kui just lapsed ei maga lennu ajal). Meie saime stomatiidi aga Lõuna-Prantsusmaalt. Eks haigusi võib igalt poolt saada. Reis oli poolenisti metsas: palavik kõrge, lapsel väga valus, üks vanem pidi kogu aeg hotellis lapsega istuma. Oli tunne, saaks vaid koju. Suurim rõõm oli, kui lennuk Tallinnas maandus.

Loodetavasti tuleb keegi veel teiega kaasa? Kolmas täiskasvanu, ma mõtlen. Minu teada ei lasta lennule nii, et  ühe täisasvanu kohta on rohkem kui üks alla 2 a laps. Või mis kaksikute vanemad ütlevad, kas olete reaalselt üksi kaksikutega lennanud?  Ma mäletan, et mul oli igatahes probleem, kui pidin lendama vastsündinu ja 2a lapsega.

Miks mitte kaaluda hoopis autoreisi, kus saab ise oma aja peremees olla. Ja kui ikka midagi juba paari päeva jooksul välja ei tule, kaugemale sõites, saab plaanid ringi teha, kasvõi Poolas mõnusalt kuskile maha sättida ja elust mõnu tunda koos lastega. Poola-Slovakkia-Tšehhi-Austria ei ole ainult koht kust läbi sõita vaid ka sihtriigina ok.
Meie tegime esimese proovireisi autoga esmalt Leetu , Palangasse.

Mida mõtet? Kui mingi enesetõestusretk, siis proovige, puhkus kindlasti mitte.

Ma just mõtlesin ka, et autoreis tunduks esmareisina palju mõnusam. Ikkagi mingi oma koht, auto, ja ei ole sunnitud istumist lennukis karja võõrastega. Saad lihtsalt hakata kulgema mingis suunas, ilma selle lennujaama saginata ja ilma mureta, kuidas sihtriigis edasi liikuma saada.

Kuigi mina olen suur Hispaania fänn, siis pean ütlema, et Poola autoreisid on siiani ka ühed mõnusamad olnud.

Mina jällegi ei saa aru, kuidas oleks autoreis kolme väikese lapsega mõnus. Selles vanuses lastele ei meeldi väga autos istuda, ja pikkade vahemaade läbimine ei ole tore. Lisaks mähkmevahetused, toitmine ja muu. 

Jah, pole mitmikute kogemust, aga olen reisinud palju üksinda beebiga. Miks mitte võtta seda lennu osa kui kolme inimese üksinda reisimist (igaüks ühe lapsega). Eeldan, et kolmas inimene on lähedane, siis ei tohiks ju probleemi olla.  St igaüks eraldi ritta, mitte kõik koos samas reas (lennuki eri otsadesse? ;)). On tšillim. Need kaks kes ei ole emaga, pudeliga piim õhkutõusul ja maandumisel, et ei oleks kõrvade probleemi. Või selles vanuses juba tuubitoit. 

Sihtkohaks näiteks Korfu, Kreekas. Otselend 2 h, mis on ma arvan vägagi tehtav. Igaühele laps kõhukotiga kõhu peale kui vaja liikuda. Käru(d) äraantavasse pagasisse. Kohapeal appartment, varakult suheldes ma arvan, et kreeklased suudavad vabalt orgunnida kolm eraldi reisivoodit. 

Kolmese tiimi puhul saab teha ju tööjaotuse, ning anda vähemalt ühele inimesele ka personaalaega. Küsimus on, kas ema usaldab 100 % isa ja seda kolmandat inimest, ja usub südames, et nad saavad hakkama. 

Just selles vanuses on minu arvates õige aeg alustada reisimist, kui soovite seda teha ka tulevikus. Kui ise naudite reisimist, on see kerge lastele ja ka ise saate puhata. 

Mulle tundub, et kolme lapsega kodus olemine on tohutu ellujäämine. Rutiin. N-ö liinitöö. Reisil on teistmoodi, väike soe suplus teeb imesid ja uni tuleb hästi. Kui lapsed saavad aru, et vanemad naudivad, naudivad ka nemad. 

Ma isiklikult arvan, et kes suudab kolme lapsega hakkama saada kodus, saab seda ka reisil olles.  Kes arvab, et ei kolmega ei peaks minema, ei lähe tõenöoliselt ise ka ühega. 

Võtke rahulikult, nädal aega alustuseks, ning valige üks sihtkoht (mitte ringiliikumine).

Täpselt sama arvan ka mina.

Tundub, et need ülemuretsevad/paanitsevad vanemad tõmbavad ise oma hoiakuga Igasugust jama ligi. Samamoodi tajuvad ka lapsed seda, kui vanemad kogu aeg midagi kardavad ja midagi halba ootavad. 

Kui sa ikka kogu aeg arvad, et midagi valesti läheb ja juhtub, siis lõpuks läheb/juhtub ka. 

Väike puhkus ja vaheldus tulevad alati kasuks. 

Lihtsalt tuleb ise asjale positiivselt läheneda. 

Tõenäosus mõni tõbi/häda kaela saada on oma lasteaiast/päevahoiust palju suurem kui reisilt. 

Kindlasti minge ja puhake, eelkõige nautige ja kogege uusi asju ja olukord. 

Edu :)

Ei saa aru,miks need noored emmed vägisi tahavad piinata oma armsaid lapsukesi,kes ei oska ennast kaitsta,ei oska rääkida ,mis neil viga on ja mida peavad tundma ylejäänud 200 inimest lennukis,kes peavad 3 tundi kuulama  abitute tittede  kriiskavat nuttu,kuna neil korvad valutavad voi midagi muud! Votke ette toesti autoreis,tehke see esimene reis ära,näete,kuidas armsad lapsukesed end yleval peavad ja siis hiljem juba.....palun  lennake ja nautige elu! Kui lapsed on 1,5-2 aastased ja teevad esimesi samme,tatsavad mooda lennukiporandat,lalisevad naerda ja myravad....on koigil reisijatel ainult hea meel....vaadata teie toredaid lapsi !