Kuna Krakov jäi teepeale, siis käisime eile perega seal. Jälle yks koht kylastatud. Ootused olid körged, kuid pettumus suur. Lihtsalt mingi kaevandus, kus suurt osa mängis turistidelt raha kätte saamine. Parkimine 10 euri. Tuur pere peale samuti hea summa, kuid emotsiooni ei tulnud. Eriti just kui oli ootus, et kui nii kallis, siis oleks lootnud rohkem. Meie pere annab Kiviöli kaevandusmuuseumile sada punkti vörreldes Krakovi soolakaevandusega.
Minu tänavune mulje vastupidine. Olin seal käinud vene ajal ja areng suur. Olen käinud ka meie Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. Võib-olla just võrdlus meie armsa väikese kaevandusega jättis Wielizckast võimsa mulje. Kolm tundi imetlemist ja imestamist, giid oli suurepärane. Kohale sõitsime liinibussiga. On teada, et sajandite jooksul ei tundnud soolakaevanduse töölised hingamisteede haigusi. Praegu on seal hingamissüsteemi kosutamiseks sanatooriume, mõne aasta eest uurisin hindu, aga need jäid mulle, pensionärile, kalliks.
Wieliczka soolakaevandusse on 2 erinevat sissepääsu ja vastavalt ka 2 erinevat marsruuti:
Daniłowiczi šahtist sisenedes pääseb turistimarsruudile, mis on umbes 3,5km pikk, sisaldab palju treppe (ca 800 astet) ja see teekond läbib ka uhkeid kabeleid ja kambreid.
Regise šahtist alustab kaevurite marsruut. See ongi kaevandus, külastajad saavad näha, kuidas kaevandamine käib ja ka ise kirkaga midagi toksida. Selline õpituba nagu, teekond ise on umbes 2km pikkune ega lähe ka nii sügavale. Aga on jahedam ja eeldab soojemat riietust ning jalanõusid. Plätude ja sandaalidega ei maksa sinna ronida, nõutud on kinnised kingad.
Mõlemate piletihind ja kestvus on ligilähedaselt sama.
Peale selle on Daniłowiczi sissepääsu lähistel ka lõpetamistorn (või kuidas seda tõlkida?), kuhu on vaja soetada eraldi pilet ja kus saab hingamisteid puhastada soolaaurude sissehingamise teel. Ilmselt siis kaevanduses endas kunstlikult tsirkuleeriv õhk neid soolasid piisaval määral ei sisaldagi.
Sissepääsule lähemas parklas maksab sõiduauto/tsikkel 8.30€ ja pisut kaugemas 6€.
Tasub enne mistahes koha külastamist väheke eeltööd teha, et vältida pettumust hinna või vaatamisväärsuste suhtes. Väga paljudel turismiobjektidel on erinevaid programme/marsruute, mida külastajatele pakutakse, mille hulgast nad saavad omale hinna, kestvuse või füüsise kohaselt sobilikuma valida.
Wieliczka kohta veel niipalju, et erandjuhtudel võidakse mõned kambrid või käigud vahele jätta. Mis selliseks juhtumiks kvalifitseerub, seda ma ei tea. Võibolla näiteks juhul kui grupi füüsiline võimekus ei luba ettenähtud aja jooksul distantsi läbida, siis tehakse järgmistele mitte jalgujäämise nimel otselõige.
Siin on järjekordselt see koht, mis toob ilmekalt esile reisi eelneva planeerimise eelised, uitmõtte põhjal paugust kohale laekudes võid saada üllatuse osaliseks, on see positiivne või negatiivne, puhas loterii. Ma enda põhjal ütlen, et mul õnnemängudes pole kunagi vedanud, seega ma oma raha eest pigem üritan sääraseid hasartmänge vältida. Eriti kui internet võimaldab reisi sihtkohtade erinevad nüansid varakult, täiesti tasuta ja mõne minutiga selgeks teha.
Mina saan teemaalgatajast aru. Wielizckas ei ole küll käinud, aga planeerin Rumeenia reisi ja loen, et seal on samuti mitmed suured soolakaevandused muudetud turismiobjektideks. Olles päris palju külastanud erinevaid maailma kaevandusi, siis mina hindan kaevanduste puhul ülimaks nende ehedust, kuidas on suudetud säilitada selleaegne olustik ja et puuduks liigne steriilsus. Külaskäik kaevandusse peaks toimuma väikeses grupis, et tajuda seda erilist maa-alust õhkkonda. Seetõttu on üsna masendav lugeda, et Rumeenia suurimad soolakaevandused on ümber ehitatud maa-alusteks meelelahutuskeskusteks koos piljardilaudade, skulptuuride, basseinide, kabelite ja millega iganes veel. Kui Wielizckas on toimunud sama, on teemaalgataja pettumus mõistetav.
Igaühel on omad eelistused. Ei pruugi meeldida ei Taj Mahal, Egiptuse püramiidid, Pariis ega šokolaad. "Ei kujuta ette, miks inimesele šokolaad ei meeldi" - see on ju jabur.
Ma usun, et ka mulle nood Poola ja Rumeenia kaevandused ei meeldiks. Olen sealkandis mitmetes koobastes käinud. Kunstvalgus, muusika, minu jaoks väga veider esteetika. No ei tõmba.
See-eest soovitan teile omalt poolt paari kaevandust:
- Faluni vasekaevandus Kesk-Rootsis
- Kiruna rauakaevandus Põhja-Rootsis
- Tytyri lubjakivi-kaevandus Soomes, Helsingi külje all
- Lampivaara ametüsti-kaevandus (õigemini künkanõlv) Põhja-Soomes
Reisigem ja nautigem ja jagagem! Aga palun ärge halvustage kedagi, kellel on teist erinev maitse või vaatamisväärsuste eelistused.
Ma pisut oponeeriks. Maitsed on muidugi erinevad, aga Rumeenias asuv Salina Turda on külastamist väärt. Ma ise käisin seal enne koroonat ja ei kahetse. No on väike järvekene, kus mõned paadid, millega saab sõita. Keegi väga ei kasutanud. Lisaks laste liumägi, kiik ja veel midagi sarnast. Kuna väikeseid lapsi käib seal vähe, siis ka neid väga ei kasutatud. Põnevate valguslahendustega annab koobastele paljugi juurde anda. Lõpuks mingi valgustus peab seal ju nii ehk naa olema. Minule midagi ekstra häirivat seal silma ei hakanud. Teisalt kui oled paaris koopas elu jooksul juba käinud, siis ega see neljas või viies koobas sind enam pahviks nagunii ei löö:)
Wieliczka on siiski kindlasti vaatamist väärt. Tegu pole koopaga, vaid vana kaevandusega kus näiteks kirik jm. ehk tegu siiski erineva kohaga. Ootused võivad tõesti pisut suuremad olla kui tegelikkus, aga siiski igati külastust väärt koht. Nagu ka näiteks Salzburgi lähistel vana soolakaevandus.
Ja paljud koopad (Postojna, Škocansky jne).