Kuidas valite reisisihtkohta?

Hei, reisihuvilised!

Rääkige nüüd ausalt, kuidas valite oma järgmist (aga ka ülejärgmist jne) reisisihtkohta? Mis kriteeriumidest lähtute? Kas teil on kindel nn must-visit list või võtate suvaline ettejuhtuv pakkumine? Mida uurite ja hindate sihtkoha valikul? Kas tuleb ette ka nö äkk-oste? Kui pikalt planeerite oma reisi ette? Kas ootate häid pakkumisi eelnevalt välja valitud sihtkohta või tegutsete põhimõttel "sinna, kuhu odavalt saab"? Ühesõnaga hea meelega loeks teiste kogemusi ja mõtteid reisisihtkohtade valikust.

Ma ise olen reisimisest vist haiglaslikus sõltuvuses ja viimati puhasin Eestis - ma ei mäleta, oli aasta vist 2006? Siis vist sai miski arv päevi Eestis oldud puhkuse ajal. Sihtkohti olen valinud erinevalt - on kindlalt planeeritud sihtkoht ja reisiaeg ja ootan häid pileteid (ootamine alati ennast õigustanud seni - kevadel äärepeal ostsin Finnairi HEL - BKK ca 800 euri eest, saagiks langes hoopis ca 400 eur LHR - KL). Samas olen teinud ka tõsiselt äkk-oste. A´la tuli mõte, et sõidaks Siberisse kunagi. Ees oli just ootamas järgmine reis Aasiasse. Ja siis - voila, AirAsia pakkus ca 2500 eeku eest KL - London. Siis sai Siberi sõit otsustatud:)

Planeerin alati väga pikalt ette, aga puhtalt praktilisel põhjusel - tööandja ei lase lühikese etteteatamise peale ära pikemaks kui nädal. Selle tõttu ei saa reeglina kasutada väga häid diile, mis on just lühikese planeerimisega inimesele.

Sihtkohti olen püüdnud enda jaoks reastada. Aga ega sellest kinnipidamine väga edukas ei ole. Ikka tuleb mingi põnevad idee:) Üks on hetkel enam-vähem paigas - pereta inimesena hetkel Euroopas eriti ei reisi ja neid pileteid ka ei vaata. Ikka kaugemale kisub.

Ei planeeri. Meeldivam ja taskukohasem valik lennusooduspakkumistest arvestades muude asjaoludega. Puhkuse võtan vastavalt sellele.

Minul on olnud siiamaani,nii, kui kuulen mingist kohast, mis tundub huvitav ja on hea hinnaga piletid, siis lähen. Lihtsamaks teeb asja see, et ise enda peremees, ei pea aru andma, miks just nüüd. Seega viimase hetke pakumised alati sobinud. Kõige pikemalt olen ostnud lennuki piletid 5 kuud ette, ning enam seda teha ei taha, ma ei ole eriti hea ootamises, kui midagi, siis kohe. Muidugi nüüd perekondlikel põhjustel see enam nii ei toimi.

Alati on olemas riike, kuhu tahaks reisida, kuid lõpliku otsuse teen siiski lennukipiletite pakkumise järgi. Ja nii satun sageli kohtadesse, kuhu ei oleks ise iialgi planeerinud minna. Kuna oma reisi teed sa ise huvitavaks, siis ei ole veel kordagi pettunud.

Sama siin - pakkumiste põhine valik, ehkki unistuste maad ja kohad on oma aja ootel. Milleks maksta rohkem... üksi paik siin ilmas ei jookse eest ära.

Tööreisidega seoses olen küll sattunud kohtadesse, mida ehk poleks ise reisisihina valinud, aga reeglina planeerin oma reisid kohtadesse, kuhu tunnen, et olen valmis minema. Seepärast viibin siis ühes kohas pikemalt, üürin korteri, leian meelepärase "oma" kohviku ja poe, sõlmin kohalikega pinnapealseid tutvusi, jobutan, reisin ümbruses ringi, nö kodustan ühe reisi jooksul paar või mõne linna. Juhtub, et mõne aasta pärast satun ka mõnda linna teist korda või 3.-4. korda. Vot ei ole selline ekskursioonihuviline. Eelduseks/eeliseks on muidugi see, et oma aega käsutan ise ja pole oluline kus viibin, oma tööd võin teha suvalises paigas.

Varem on ette tulnud ka nö kindla koha peale minekut (nt Kuuba), viimased aastad on aga lennupilet valinud sihtkoha. Kõige viimase näitena Kolumbia Lufthansa veahinnast sõltununa - piletiostu otsus sai tehtud tunniga, lend küll oli 5 kuu pärast. Kuna olen suur ette planeerija ja valmistaja, siis on hulk reisikavu ette ära tehtud. Näiteks on enamvähem kondikava olemas Namiibia jaoks, kui peaks mingi sooduslennu pakkumine tulema, läheks loosi. Tegelikult võimalike sihtkohti valmis rohkem kui 10, pea igal mandril (v.a. Antartika hetkel) - nende hulgast peaks järgmise reisi leidma küll.

Nojah, mina olen siin seltskonnas siis see imelik. :))

Kuna ma saan puhata väga fikseeritud ajal kord aastas, siis sätin ka oma reisi sellesse perioodi. Sihtkoha valin sõltumatult soodukatest jms, sest puhkusepäevad on ju paigas.

Üldiselt olen käinud läbi kohti, kuhu ma olen tahtnud minna, või siis avastanud Kagu-Aasiat. Planeerimine kui selline algab vähemalt pool aastat varem, sinna jääb ka (pika lennu) lennupiletite ost. Panen paika umbkaudse plaani, uurin välja väheke erilisemad kohad, kuhu võiks minna, kogun infot hindade-ööbimise jms kohta. Ma olen paras närveldaja ja ma ei viitsi reisi enda ajal selliste asjade peale aega raisata - parem teha selline detailne töö kodus ära. Lisaks loen kuhjaga sihtkoha kohta käivat ilu- ja ajaloolist kirjandust. Ehk siis pool aastat enda reisi lainele viimist. Mulle sobib. :))

Muidugi on aastatega kogunenud ka mõningaid spontaansemaid reise, aga need võib arvata pigem veidikese naba lõdvakslaskmise kategooriasse.

Ma olen ka selline reisija, kes pikalt ette ei plaani :) Üle 3 kuu kohe kindlasti ei suuda pileteid ette osta.
Tavaliselt hakkab mingi meeles mõlkuv sihtkoht teistest rohkem kummitama ja siis ma hakkan sellesuunalisi sooduspakkumisi vaatama/ootama. Siiamaani on nad alati tulnud. Kui pika lennu piletid olemas, siis algab alles edasine planeerimine.

Kuigi meeldib 2-3 korda aastas välismaal puhata, olen Eesti suve fänn ja ei suuda 1-2 nädalasest Eesti puhkusest kuidagi loobuda. Õnneks on mul väga paindlik ja sõbralik tööandja/kolleegid ning 35 päeva puhkust, mida saab eduka planeerimise korral üsna mitmeks reisiks venitada :)

Erinevalt trendist olen mina väga pikk etteplaneerija (praegu on käsil näiteks 2013 algusesse reisi planeerimine).
Et minu (täitumatuks) unistuseks on külastada kõiki maailma riike, siis ma ei diskrimineeri sihtkoha osas, ma olen nõus ükskõik kuhu reisima.
Järgmise pikema reisi jaoks on sõelal Namiibia, Indoneesia, midagi Lõuna-Ameerikast või Etioopia -mingisuguseid olulisi eelistusi nende seas ei ole (ehk see, et ma ei ole oma jalga veel Aafrika mandrile tõstnud).
Teinekord olen hakanud ka veahinnast kinni, aga reisid on enamasti planeeritud ikka vähemalt pool aastat ette.
Miks ma neid nii pikalt ette planeerin? Aga selle pärast, et ma käin ära vähemalt neljaks nädalaks, teine kord ka viieks ja nii pikk planeerimine tagab selle, et mul on reisi alguseks ka piisav hulk raha olemas, et reis üle elada :)
Samas, minu ühe pikkade reiside vahele mahub tihi ka mitmeid lühemaid (traditsiooniline lauasõit Alpidesse, nädal siin või seal Euroopa lähedal etc.).

Ei ole Sa ühti üksi imelik, abednego :) Planeerin ka suht pikalt ette, loen kirjandust, teen plaane sada korda ringi jne ja olen siis ca kuu aega koha peal. Plaanide tegemine juba ise on minu meelest hulk reisimõnust. Sooduspakkumisi ei vaata. Otsustav on pigem kohapealne kliima, mõnda kohta on parem minna suvel, mõnda talvel, mõnel ajal on hirmus turistiuputus vms. On terve TOPx riike, kuhu tahaks minna, nende seast siis valin. Mõni koht on juba mitu aastat olnud "ootelehel", täpne plaangi valmis, aga siis on jälle midagi vahele tulnud. Aeg-ajalt juhtub ka lühemaid sutsakaid enda poolt valimata kohtadesse seoses tööga, siis kasutan tavaliselt ka juhust ja vaatan vähe pikemalt ringi.

Minu puhkusereiside planeerimise põhikriteeriumiteks on:

  1. Soovitavad sihtkohad
  2. Võimalik ajaressurss
  3. Rahakoti paksus

Sõltuvalt hetkeolukorrast moodustub neist kolmest võrrand, mille lahendiks ongi konkreetne reis.

Üldjuhul planeerin puhkusereise aastajagu ette. Siis võimalik leida soodsamaid lennupileteid, ööbimist jne.

Tööreiside puhul see ei kehti, siin nii pikki etteplaneerimisi kui ka päevapealt tehtavaid otsuseid, sõltuvalt eesmärgist.

Raske on siia enam midagi uut lisada. Kui, siis ehk seda, et aasta jooksul teen ca 4-5 üsna detailset reisieelarvet, millest realiseerub 1-2. Eelarvete tegemine on minu jaoks omamoodi unistamine.

Elu on viinud sinnamaani, et järjest pikemaks on muutunud etteplaneerimine ning otsustamises mängivad rolli sooduspakkumised.

Dilemma on minu jaoks selles, et mingisse piirkonda tahaks tegelikult kangesti minna tagasi, aga niipalju kohti on veel käimata.