Küsimus selline, et mida huvitavat teha ja kus käia Milanos???
Shopata. Käia kallites restoranides (kui oled vaene, siis võid osta 2-eurose õuna ja närida seda). Hingata sisse sudu ühes Euroopa kõige saastatuma õhuga linnas. Rohkem häid ideid ei tulnud praegu.
Kas on mingi põhjus, miks pead seal olema, et sellise küsimuse esitad? Kui ei tea, mida seal peale hakata, siis vaata mõni teine koht, kus lihtsam...
Oleks ilmselt kordades lihtsam vastata, kui teaks millal ja kui kaua sa seal oled, kas oled jalamees või liigud sõidukiga, kas soovid ainult Milanot või plaanid ka ümbruses kolada, oled sa üksi, sõprade või perega ja üleüldse mis sind huvitab?
To Jmets Lähen perega, 1-4 aprill, ainuke planeeritud asi on mul San Sirol jalkat vaadata . Muud pâevad vahet pole mida teha, kui vaja vōtab rendika vms...lihtsalt mis seal peale SHOPPAMISE veel teha vōi kuhu seal sōita ntx päevaks...
Katedraal on tegelikult ikka väga ilus ning kevade poole on väga mõnus minna ka katedraali katusele. Selleks on mingi lift, kuid seda pole mõtet kasutada (vist maksis ka midagi), sest trepist saab ka. Katedraali väljaku kõrval on Galleria, mis jällegi on väga sümpaatne asi vaadata ja läbi jalutada. teisel pool saab siis veelkord tõdeda, et kuulus La Scala on väljast ikka vägagi tagasihoidlik. Erinevatest linnaväravatest on ka üht-teist järel. Kivist ilusaid asju on suures linnas tegelikult palju, aga peab olema silmi nende vaatamiseks. Mussolini ajast pärinev raudteejaam on ka omamoodi võimas vaatepilt.
Alternatiinsetest asjadest on tore teha tutvust Navigli piirkonnaga ja sealse tänavakaubandusega ning hingematvalt võimas on kalmistu Cimitero Maggiore. Sinna väga palju turiste arusaadavalt ei suunata, kuid minna tasub kohe kindlasti. Itaalia jõukaima linna väärikaimate rahupaik meenutab pigem linna, mille iga maja on kunstiteos kui kalmistut meie mõistes.
Paljudel on komme Milanosse suhtuda üleolevalt , kuid mulle on ta ikkagi üks lemmiklinnadest. Lihtsalt mõni linn ei avane alati kahepäevaturistile. Mida mitte teha? Kindlasti mitte ronida luksuspoodidesse närve kulutama kui sissetulekud sealse hinnakirjaga ei klapi. Paljud neist kauplustest on ikkagi suunatud inimesele, kelle rahalised võimalused lubavad osta käekoti, mis maksab rohkem kui lihtsa eestlase auto. Sul ei ole ju seda kotti vaja! Kuid osav shoppaja saab Milanost head riidekraami kindlasti. Pilku tasub hoida rohkem väga hea kvaliteediga asjadel, mis meil siin on väga kallid, aga seal lihtsalt kallid.
Me siin ka mõtlesime ja mõtlesime ja mõtlesimegi välja. Rongipilet 20 eurot (üks ots), 2,5 tundi ja olemegi Veneetsias.
Pooleks päevaks Veronas mineku poolt võin minagi hääle anda. Kui Comosse minek, siis tasub praamiga järvele minna ning nt Bellagios peatuda.
Kui Milanost siiber põruta Milano Centralest rongiga lõuna poole Genova, 1.40 minutit sõitu, mere äärde. Külasta näiteks Genovas akvatooriumi, www.acquariodigenova.it, jaluta Genova vanalinna tänavail, peatänav Via S. Lorenz, aega jääb sõida Rapallo poole liivasele rannale mere äärde ujuma.
Võta näiteks Milano jalgsituur mõnelt firmalt, saad linnast väga hea pildi. Da Vinci "Püha õhtusöömaaeg" oma silmaga ära näha raputas mind näiteks väga-väga läbi. Pilet ei ole kallis, aga peab olema püsivust ja ajas paindlikkust, et neid netist otsida (12€). Kui pihta ei saa, siis jalgsi linnaekskursioonid osa viivad ka seda vaatama. Castellos on Michelangelo muuseum, kus ka tema viimane töö väljas on. Brera linnaosa on väga armas, seal tasub jalutada ja mõnes kohvikus lõunastada/õhtustada San Bernardino alle Ossa - kabel, mis dekoreeritud inimluudega, täitsa tasuta sissepääs muide. Duomo ise loomulikult on vaatamisväärsus omaette. Sealsed vitraazid ja kujud (käisime giidiga) on väga-väga huvitavad. Ja täpike, mis tähistab kohta, kus hoitakse naela Kristuse ristist. Kui aega ja võimalust on, siis soodsaid La Scala pileteid saab Duomo esisel väljakul jahtida (kui on huvi maailma ühes suurimas ooperiteatris maailmatasemel kunsti näha/kuulata). Netist ostes on piletid kallid, aga etenduse päeval tulevad soodsad piletid müüki, googelda kui on huvi.
Peale toomkiriku, mis oli ise küll fantastiline elamus, ei meenu küll midagi ( Läksime üles trepist, aga liftiga raha eest sai ka). La Scala oli väljast nii tavaline, et ei saanud aru algul, miks need inimesed massiliselt mingit tavalist maja pildistavad. Lähemal uurimisel selgus, et oppaaa. Vaat millega tegu. Püha õhtusöömaaaga vaatama ei saanud. Kuna aeg oli piiratud ja jõudsime sinna vahetult enne siestat siis ei saanud sisse ja kahte tundi oodata ei viitsinud. Pigem lähekski kas Como järve äärde, Veronasse, Veneetsiasse vms.
La Scala ooperikülastus; Püha õhtusöömaaeg - piletid netist kindlaks päevaks ja kellaajaks ette osta, pisut varem tuleb kohal olla; Toomkirik; ja siis ostlemine, mis on muidugi kulukas:)
Tere. Milaano on ilmselt üks alahinnatumaid Itaalia linnu tõepoolest. Kõik tahavad sealtkandist kohe lõuna poole sõita;) Aga kuulsusrikka ajalooga vanalinn, moepealinn ja spordifännide jaoks legendaarne jalkastaadion San Siro. Aga, mul tekkis siin arutelule lisaks kaks küsimus:
- Kui Bergamost õhtuse bussiga Milaanosse sõita, siis kas kellelgi on soovitusi majutusasutusele, võrdlemisi bussi lõpppeatuse lähedal. Et saaks sealt öösel kiirel majutuskohta?
- Milaano vaatamisväärsuste kohta on siin juba ohtralt räägitud. Aga kas on kogemusi ka mõistlike ostlemiskohtade kohta. Ma ei mõtle luksusbrändide esinduspoode kesklinnas, vaid pigem mingeid kaubanduskeskusi ja outlet laadseid asutusi?