Teaduskeeles öeldaks selle kohta et naeratuse tajumine on kultuuripõhine konstruktsioon ning mõnes kultuuris lausa negatiivse varjundiga. Ning tsiteeritakse Darwinit, kelle sõnul pidev naeratamine olevat idiootide klassi tunnus. Siin ka üks teemakohane teadusartikkel: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4840223/ koos mõningate praktiliste järeldustega - näiteks miks tasub karta halvimat, kui sind Venemaal peatab kõrvuni naeratusega liikluspolitseinik :) mulle endale tundus alguses pisut imelik Iraani elanike negatiivne hoiak naeratuste suhtes, teisalt kui järele mõelda, siis ilmed olid suhteliselt mornid seal küll, olgugi et suhtlus võis olla ülisõbralik ja viisakas.