Midagi üllatavat pole minnes kunagi kaasa võtnud, aga lennureisid on üks väheseid kohti, kus saab segamatult raamatut lugeda, ilma et mingid muud kohustused ennast meelde ei tuletaks. Seega on raamat või kaks alati kaasas. Tagasitulekul olid viimati kaasas paar väikest kivikamakat Etnalt. Hakkasin praegu mõtlema, et kas oli üldse legaalne tegevus neid kohvrisse panna, aga ei leia adekvaatset allikat, kus oleks kirjas, et ei tohi.

Sageli (mitte alati) on reisides ruubiku kuubik kotis või taskus.

Mul on ka raamatud kaasas. Raamatu valikul lähtun lennu pikkusest. Ja veel kõrvaklapid.

Mina võtan alati kaasa Sudoku ajakirja. Neid on hea lennukis või õhtul enne magama minekut lahendada. Samuti on garantii, et kui ära on lahendatud, siis saab igast kohast uue osta. Numbrid ei vaja tõlget. Igaks juhuks võtan kaasa tagavara prillid. Kõike võib juhtuda.

Tom-tom navigaator, telefonihoidik ja autolaadija. Muidu kaks kätt taskus. Kohvri ja riided ostan sihtkohast. Kõrvaklapid panen ka tasku.

Raamat(ud). Alati võtan kaasa ja läbi lugedes jätan hotelli (enamasti neil olemas "raamatuvahetuse riiul"). Sageli kraban omakorda midagi uut kaasa.

Varu-päikeseprillid.

Väikeses lennuki meelelahutussüsteemiga ühilduvad kõrvaklapid, mis on esiteks paremad kui jagatavad ja teiseks hoidun igal lennul uue kôrvaklappide kilekoti avamisest.

Loop kõrvatropid.

Väike roosa elevant - õe kingitud pehme mänguasi. Elevan on alati mu trippidel kaasas. Ükskord unustasin selle Costa Ricas hotelli - õnneks see leiti ja saime tagasiteel kätte. Pärast seda juhtumit õmbles mees elevandi sisse AirTag'i :)

viimasel ajal padja - beebidele mõeldud väike ja pehme.

Kohvrikaalu unustan iga kord maha, muidu see peaks ka olema püsivarustuses.

Suur pareo - käib salliks, seelikuks, kardinaks, laudlinaks, rätikuks, rannalinaks.

Raamatute asemel võtan tahvelarvuti ja loen sellest Elisa raamatuid.

Mina ka ikka võtan raamatu kaasa.

Väga palju asju võtan paberile väljaprindituna kaasa ja majandan nendega igalpool, lennujaamades, autorendis ja hotellis. Kui telefon ära kaob, siis on suht ükskõik.

Vana Tallinna ostan ka lennukisse, kui just rendiautosse kohe ei pea istuma.

Mida enam reisikogemusi, seda vähem asju on kaasas. Aga ma ei lähe isegi nädalavahetuseks Riiga ilma kindlustuseta - paljude arvates natuke naeruväärne ja ebavajalik. Tütrele tegin kindlustuse isegi üheks päevaks Linnanmäkisse.

Mul on ikka tubli nimekiri asjadest, mis kaasas peab olema, ei taha hakata maandudes sellele mõtlema, kust neid osta saaks. Aja jooksul on muidugi vähenenud nende asjade kogused, mõõdud ja kaal, ja nüüd piisabki reeglina seljakotist. Eriliselt tänulik olen aga ühe pisikese musta tuulejope eest, mille kuskilt taaskasutusest 2€ eest leidsin. See mahub kokkupandult peopessa ära, ei kortsu ja näeb seljas välja nagu nahkjakk, kaitseb tuule eest, ent pole kuumaga palav. Tõesti ideaalne juhuslik leid.

Mina püüan alati oma naise kaasa võtta.

keeduspiraal ja kohvi. Olen übervarajane ärkaja ja pole midagi paremat kui teha sel ajal "pätikohvi"

Mäkaivari (macgyver) taskunoa