EU mobiilside kasutust reguleerib teatavasti määrus, mis kohustab operaatoreid osutama teenust EU liikmesriikides enam-vähem samadel tingimustel kui koduriigis. Tegemist on väga positiivse algatusega, mis kindlasti on oluliselt tõstnud Euroopas rändluses mobiilse andeside kasutamist. Täna on on-line Waze navigaator Euroopa reisil tavapärane teejuht ning pole ka miski imeasi, kui Saksamaa kiirteel sõites mängib autos Kuku raadio läbi mobiiliäpi.
Samas on sellel vabadusel ka teine pool -- mitte kõik Euroopa riigid ei kuulu EU-sse ja seega ei kehti igal pool Euroopas enesestmõistetavalt võimalus kasutada mobiilside teenuseid kodustel tingimstel.
Peamised probleeme tekitavad riigid on Šveits, Monaco, Andorra ja Gibraltar. EU regulatsioon ei kehti pärast Suurbritannia lahkumist EU-st ka seal kuid Suurbritannia mobiilivõrku on tahtmatult sattuda siiski keeruline.
Šveitsi, Monaco, Andorra ja Gibraltari võrku on aga võimalik sattuda täiesti tahtmatult, isegi omast arust kõiki operaatorite soovitatud reegleid piinlikult jälgides.
Miks see nii on?
Selleks tuleb veidi vaadata, kuidas mobiilside töötab. Oma olemuselt on mobiilside raadioside st. kõikide nende edevate mõistete nagu LTE, 5G, VoLTE jne aluseks on tegelikult seesama raadioside mille Marconi juba ligi 130 aastat tagasi leiutas ja mille kaudu näiteks Kuku raadio senini meie raadioaparaati jõuab (kui just ei ole teegemist internetiraadioga). Mobiilside kasutab Euroopas raadiosagedusi 900, 1800, 2100, 2600 jne MHz, need uuemad ja suuremad G-d pigem kõrgemaid sagedusi aga mitte alati. Kõik need G-d ja muud lühendid tähistavad tegelikult põlvkondi ja tehnoloogiaid kuidas infot raadiovõrgu kaudu edastatakse.
Kui keskkoolifüüsikast on meeles, siis raadiolained on elektromagnetlained, mis levivad valdavalt sirgjooneliselt ning teel olevatel takistustel kas neelduvad või peegelduvad neilt. Üldine reegel on see, et mida suurem sagedus, seda vähem painduvad raadiolained takistuste taha. Mobiilside puhul on on oluline ka tugijaama ja telefoni vaheline kaugus -- tehnoloogiast tulenevalt on lubatud maksimaalne vahemaa oluliselt väiksem kui raadiolainete levimise piir.
Teiseks tuleb silmas pidada, et raadiovõrgu tasemel on telefon alati aktiivne ja võrk passiivne -- telefon otsustab, millise võrguga liituda ja millal võrku (või tugijaama) vahetada. See on üks GSM mobiilside põhialuseid. Loomulikult ei saa telefon liituda iga ettejuhtuva võrguga, reaalsele side avamisele eelnevad alati n.ö. läbirääkimised -- handshaking. Selle käigus telefon, alustades kõrgematest sagedustest ja G-dest ning tugevamast nivoost esmalt tutvustab ennast (SIM kaarti tegelikult), seejärel võrk otsustab või vajadusel küsib telefoni koduvõrgult järgi, milliseid teenuseid ja kas üldse pakkuda võiks. Ehk siis kui Eestis Telia Eesti telefon koputab Elisa võrgu uksele, lüüakse uks kohe kinni, kui Telia Eesti telefon koputab Saksamaal Vodafone võrgu uksele, siis Vodafone esmalt uurib Telia Eesti käest, milliseid teenuseid ja kas üldse sellele telefonile osutada võiks. Ja vastavalt tulemusele siis lööb ukse kinni või lubab telefoni võrku kasutama teenuseid, mis Telia Eesti poolt lubatud on. Teenused on siin siis tehnilised, st. kõne, sms, mobiilne data jms., mitte miskid hinnapaketid vms.
Kui nüüd tulla tagasi ülalmainitud EU väliste riikide juurde, siis vähemalt 3 neist asuvad väga mägistel territooriumitel, kus raadiolainete, mis iseenesestmõistetavalt kaardil olevatest inimeste joonistatud piiridest ei sõltu, levik on äärmiselt ettearvamatu. Piki orgu levib signaal hästi, üle ahelike pigem mitte. Kõrgemal asuvad tugijaamad levivad kaugemale, madalamal asuvad mitte. Samuti levivad madalamad sagedused kaugemale kui kõrgemad ning isegi ilmastikunähtused, näiteks tugevad tõusvad või langevad õhuvoolud ja äikesepilved võivad oluliselt raadiosignaali levi mõjutada. Ning lõpuks on osad tugijaamad rohkem koormatud, st neis on rohkem aktiivseid telefone registreeritud, osad vähem koormatud -- ka see mõjutab telefoni poolset võrgu valikut.
Seega on vägagi võimalik, et telefon leiab Šveitsi operaatori signaali juba mitmeid (kümneid) kilomeetreid enne piiri Itaalias ja eelistab seda Itaalia operaatorile ülalmainitud põhjustel. Võib ka vastupidi juhtuda.
Kõik Eesti mobiilioperaatorid soovitavad jälgida, et sinu telefon ei satuks ootamatult mõnda Euroopa Liidu välisesse võrku, kus teenuse kasutamine võib olla oluliselt kallim. Praktikas on seda soovitust keeruline (et mitte öelda võimatu) lõpuni jälgida -- piirid ei ole ei joonlauaga tõmmatud ega taraga märgistatud ning kohalik elu nendega eriti ei arvesta. Seega on võimatu üheselt määratleda, millal ollakse piisavalt lähedal, et hakkata miskeid meetmeid tarvitusele võtma.
Üks soovitus operaatorite poolt on fikseerida käsitsi telefon kindlasse võrku -- jah, see võib aidata kuid sama küsimus -- selleks, et telefon ise Austria võrgust läheks Itaalia võrku piiri ületamisel tuleb automaatne võrguvahetus lubada. Küsimus on siin, millal seda sisse ja välja lülitada ja kas se peaks ikkagi olema kliendi kohustus
Teine soovitus on lülitada välja mobiilne andmeside või vähemalt andmeside rändlus. Jällegi hea soovitus kuid millal seda teha -- kuidas klient saab olla kindel, et nüüd on ta jõudnud piirkonda, kus on oht sattud miskisse EU välisesse võrku. Pealegi, nii Telia kui Elisa tunnistavad oma kodulehel, et 4G (ja ka 5G) puhul tegelikult võivad tekkida üksikud andmeside seansid ka siis kui mobiilne andmeisde on välja lülitatud. Põhjus on tehniline. Seega kindluse saamiseks tuleks telefoni seadetest ära keelata ka 4G ja 5G võrgu kasutamine.
Hea on teada ka seda (Telia klienditeenindus mulle kord tõi sellise võrdluse), et olukord Itaalia ja Šveitsi piiril on absoluutselt erinev olukorrast Eesti ja Vene piiril Narvas. Eesti ja Vene piirialadel tuleb roaming välja lülitada -- kas telefonist või operaatori juures (ise)teeninduses ning seejärel ühendub telefon vaid oma koduvõrku kuid Itaalia ja Šveitsi piirialadel ei saa roamingut välja lülitada kuna siis muutub telefon kasutuks -- seal pole koduvõrku vaid ainult roamingvõrgud.
Eesti mobiilioperaatoritel ei ole miskit takistust ega piirangut luua teenus, mis vaikimisi väldiks mobiilse andmeside kasutamise EU välistes riikides. Ehk selle asemel, et saata kliendile sõnum selle kohta, et klient alustas mobiilse andmeside kasutamist Šveitsis ja seetõttu lisati juba arvele suur summa, peaks esmalt kliendilt küsima, kas ta soovib Šveitsis (või Monacos või Andorras või mujal Euroopas EU välises riigis) mobiilset andmesidet kasutada või mitte ning lubama kasutuse alles siis kui klient nõustub tingimuste ja hindadega. Miskit tehnilist takistust sel viisil teenuse pakkumiseks ei ole, küsimus on puhtalt rahas ja tahtmises (otse öeldes -- operaatorite ahnuses). Äriühingutena on operaatoritel kindlasti õigus mistahes hinnakirju kehtestada ja probleem pole mitte niivõrd selles, et Šveitsis on mobiilsidel erinev hind kui Austrias vaid selles, kuidas seda hinnakirja kliendile kehtestatakse.
Seega -- võtke omalt poolt ettevaatusabinõud tarvitusele kuid kui sellest hoolimata satute keset Euroopat EU välisesse võrku, siis vaidlustage need tasud koheselt kasutades ülalpool toodud argumente ja nõudke, et operaatorid täiendaksid oma teenust ja küsiks enne kliendi luba kui andmeside kasutus EU välises riigis sisse lülitatakse.
Minu kogemus on see, et Telia on suurema või vähema diskussiooni tulemusena need "päevapiletid" arvelt maha korjanud. Üks eeldus nende tühstamises on see, et selles EU välises võrgus megabaitide kaupa internetti ei kasuta ja seeläbi saad sirge seljaga väita, et jälgisid kõiki operaatori soovitusi.
Väga hea ülevaade alarilt!
Paar täiendust.
Mingil põhjusel käsitleb Elisa Gibraltarit jätkuvalt EU osana ja seal saab muretult oma Euroopa Liidu andmemahtu kasutada. See on minu enda igakuine kogemus.
Lisaks tasub Hispaania lõunarannikul Gibraltari ja Tarifa kandis olla tähelepanelik, et mitte Maroko võrku sattuda...jälle isiklik kogemus kus piki rannikut matkates kogemata korduvalt Maroko võrku eksisin (1MB 1.5-15 eur sõltuvalt operaatorist :) )
Mina pole teema üle nii põhjalikult mõelnud - minu Telia teatab eksootiliste riikide võrkudesse logides sõnumiga, et käivitatud on päevapakket hinnaga ca 9 eurot (võibolla Euroopa eksootikamaades on vähem - Singapuris näiteks on 7,50 eurot), mis võimaldab kasutada 100 megabaiti, seejärel internetiühendus ja kasutus katkeb, kui ma sõnumit saates mahtu juurde ei osta (või roamingut välja või netti teise SIM-i peale ei lülita).
Pole küll katsetanud, aga kas selle süsteemiga ei ole võimatu, et ma kogemata sadu eurosid Šveitsi võrgus andmesidele kulutan? Läheb see max 9 eurot (või Šveitsis äkki vähem) . Kas jutt käibki siin sellest rahast või on siiski võimalik endalegi ootamatult sadade eurode eest Šveitsi netti nautida?
Räägime mahupõhisest kasutusest, mida ise ei pruugigi märgata, kuna vahepeal riik ja tasustamine muutunud.
Alar on asja päris arusaadavalt lahti seletanud.
Gibraltari kalju otsas ronides on Maroko juba käega katsuda. Lisandunud summat enam ei mäleta.
Nii et see süsteem
https://www.telia.ee/images/documents/era/roaming/paevapaketi_tingimused_era_diil.pdf
ei aita mingil põhjusel Maroko või Šveitsi läheduses?
Vaatan, et kõik riigid peaksid olema 7,50-9 eurot.
Muidugi on Gibraltaril ronides tüütu, kui telefon satub Maroko võrku ja käivitub 9-eurone päevapakett, või kui Itaalias ringi sõites juhtub sama Šveitsis.
Samas ma loen, kuidas inimesed lähevad Jaapanis näost kaameks 50 mega täitumise peale ja õnneks maksavad "ainult 50 eurot".
Ma ei tea, minul Jaapanis käivitub 9-eurone päevapakett ja saan selle eest 100 mega jagu internetti kasutada. Kui 100 mega on täis (nii 50%, 75% kui 100% kohta, aga ka Jaapani võrguga liitumise ehk päevapaketi käivitumise kohta tulevad närvilised SMS-id), siis lõpetab mu internet toimimise ja sealt ei tilgu enam midagi läbi. Ükskõik, kas olen Jaapani võrku minemist märganud ja neid SMS-e lugenud või mitte.
Mulle on seega tundunud, et minu maksimaalne protsessimine Teliaga saab olla see, et "jou, ma olin Itaalias ega tahtnud sinna Šveitsi võrku minna, makske mu 9 eurot tagasi". Aga ma saan aru, et inimesed on siin siiski suuremate summadega hädas ja millegipärast 100 mega täitumisel internetikasutus ei katke?
Kusjuures tegelikult tahaks ka selle kolmandate riikide päevapaketi kohta meeldetuletus- või hoiatussõnumit enne, kui see 7.50-9 eurot maha läheb, või no siis äärmisel juhul tiksugu 10 senti täis vms - teinekord võivad inimesed siiski lihtsalt unustada telefonis seadeid muuta ning sattuda kuskil maandudes kogemata võrku (või kohapeal olles mingil põhjusel kohalikku simi välja lülitades korraks rändlusesse sattuda), ning siis on automaatselt see summa kohe läinud minimaalse tahtmatu tarbimisega, kui ka näiteks tegelikult on olnud plaanis hakata kasutama mingit muud teenusepakkujat (isegi kallid Airalo e-simid on 10 korda soodsamad kui Telia päevapakett, tavasimidest rääkimata). Ma saan aru küll, et operaatori poolelt vaadatuna võiks klient mitte unustada ja olla tähelepanelik, aga kliendi poolt vaadatuna tundub see sellistel juhtudel mitte teenuse, vaid ärakasutamisena.
Minu tüüpolukord ongi, et näiteks Taisse lennates (telefonis Telia+kohalik Tai SIM, mis muidugi töötab ainult Tais) olen ma see ohtlik inimene, kes reeglina unustab lennurežiimi sisse lülitada, nii et minu Tai päevapakett ilmselt käivitub juba kilomeetri kõrgusel enne maandumist ja 20-30 mega tiksub sissetulevate meilide ja messengeriga täis veel enne, kui ma telefoni esimest korda kätte võtan.
Igasuguseid SMS-e ma ka eiran, sest eks Telia teavitab oma Tai võrkudest ja päevapakettidest ja Tai SIM tuututab rõõmsalt koduvõrku jõudmise puhul, nii et kogu see spämm saab lihtsalt ära svaibitud. Kui siis Postimees enam ei avane ja messengeris ükski sõnum läbi ei lähe ka tigeda refreshimise peale (sest Telia 100 mega on täis saanud), tuleb viimaks meelde, et mõistlik oleks ilmselt andmeside Tai kaardile ümber lülitada.
Ma muidugi tunnistan, et see 9 eurot on täiesti ebamõistlik ja välditav kulutus. Seda päevapaketti olen ma pidanud kõigi klientide automaatseks teenuseks. Nii et ma ikka väga ei saa aru, kust täpselt see hinnakirves tuleb, mille üle kodus peab operaatoriga läbirääkimisi alustama. Või ikkagi ongi teemaks see 9-eurone hinnakirves?
Telia õnneks ikkagi piirab päevapaketina neid kulusid, aga ehmatusena tuleb ikka, kui pole mingit vajadust kasutada, oled omast arust rändluse / neti välja võtnud ja siis saad näiteks Gibraltaris selle päevapaketi sõnumi.
Endal kahjuks ka kogemused vahemaandumistel, alustades tahtmatult nii Sveitsi 12-eurost või korraga nii Singapuri 12-eurost ja Malaisia 15-eurost päevapaketti (samal hetkel tulid 2 riigi kohta sõnumid sisse Changi lennujaamas).
Olen reeglina suht. hoolikas ja väldin telefonis netti (ei osta kohalikke teenusepakkujaid, kasutan alati hotellide-söögikohtade wifi võrke ja telefoni varem allalaaditud riikide kaarte), aga telefoni ajalugu sirvides on neid päevapakettide sõnumeid siiski telefonis veel Cabo Verde ja Austraalia kohta. Võimalik, et teeb natuke keerulisemaks see, et iPhones on mul 2 Telia numbrit / paketti ja seetõttu läheb vahel miskit "lappama".
improved -- jah, Euroopas on teema just selles 9 euroses hinnas.
Kas 9 eurot on kallis või odav on omaette küsimus ja ei oma hetkel tähtsust. Minu jaoks on probleem selles, et ma sõidan kuskil Itaalia või Austria või Saksamaa maanteel või jalutan matkateel ja järsku saabub sõnum, mis märgib, et kasutan nüüd Šveitsi operaatori internetti (või Hispaanias äkki Maroko internetti, Prantsusmaal Monaco internetti, Korful Albaania internetti) ning 9.- € on seetõttu mu arvele juba lisatud. Kui sama sõnum tuleb ka paari pereliikme telefoni, siis on juba 18 või 27 € mitte millegi eest omanikku vahetanud. Sest selles võrgus olin ma võib-olla vaid hetkeks, kliendina ei suuda ma lõpuni oma telefoni võrguvalikuid juhtida. Ja seetõttu pole ma nõus niisama ka sellest 9€ loobuma vaid olen oma operaatori peale kuri, et ta ei suuda tagada teenust, mille kasutamist ma saaksin ise juhtida ja olla alati kindel, et see teenus eeldatud kujul toimib. Ma olen nõus maksma vajadusel ka 90€ teenuse eest, mida ma kasutan ja mida mul vaja on aga ma pole nõus maksma isegi 9 senti teenuse eest, mida ma kasutada ei soovi ja mida mul vaja pole.
Kui ma sõidan lennukiga Singapuri, New Yorki, Berliini või Londonisse, siis lennujaamas telefoni sisse lülitades annan ma endale hästi aru, et olen roamingus ning kehtivad miskid selle paigaga seotud hinnad. Kui ma kasutan teadlikult andmesidet Baseli kesklinnas, siis ma ka annan aru, et kehtivad Šveitsi hinnad
Aga Šveitsi või Monaco piiri ääres ma ei tea, millised hinnad hetkel minu telefoni jaoks kehtivad ja ma ei saa ka neid valikuid tihti ise teha -- telefon valib ja mina pean hiljem maksma, operaator laiutab vaid käsi ning kasseerib raha sisse.
Elisaga minu mäletamist mööda pidi ise ostma selle päevapileti, automaatselt ei hakanud kehtima.
Kodulehe avamine on tasuta ja siis seal saab päevapileti aktiveerida.
Need "naaberriigi võrgud" ulatuvad kohati väga kaugele. Käisime suvel Taanis Møni saarel mere ääres (kõrged kriidikaljud, väga soovitan) ja telefonid läksid Saksa operaatori võrku üle. Lähima Saksamaa rannikuni on sealt 55 kilomeetrit! Taani-Saksa vahel muidugi maksmise teemat ei ole, lihtsalt lapsed olid üsna elevil :)
Ma isiklikult valin ka välismaal piiri läheduses käsitsi EL-i riigi suurema võrgu ära ja kui jään näiteks Prantsusmaale ja Itaaliasse edasi ei lähe, siis on seal Šveitsi kõrval päevi muretu. Endale see ülikeeruline ja ebamugav ei tundu. Suuremal teenusepakkujal on levi ju vähemalt sama hea nagu Eesti omadel. Ega siin ka ju Elisa ajutises väikses leviaugus ei hakkaks nutma, et näe Telia võrgu levi ma ei saa oma kaardiga. Kui ma lõpuks võrgust eemale liigun ja pool päeva Itaalias ilma levita olen, siis tõenäoliselt ei saa sellest arugi. Kui lõpuks vaja midagi telefoniga teha, siis paneb asja jälle kiirelt paika ja korras. Iga 5 min tagant telefoni järgi vajadust nagu ei ole ka, kui just tihe töötegemine ei toimu, aga siis saab rutem aru, et levi läinud ja tuleb uue riigiga tegeleda.
Kusjuures sama süsteemi saab edukalt kasutada ka EL-i naabermaades selleks, et odavas EL-i võrgus olla. Kunagi oli Albaanias korter majas, mille juurde levis üle mere 30 km kauguselt Korfult Kreeka võrk. Seal oli Kreeka võrk käsitsi peal ja kui siis poes või kuskil kalju taga levi ei olnud, siis ei juhtunud nagu midagi hullu.
Lastega on väljapoole EL-i liikudes range korraldus juba Tallinna lennujaamas andmeside kinni panna ja nii jääb reisi lõpuni. Kui just jah ei satu Albaania korterisse, kus on Kreeka levi.
Siinsamas Eestiski nt Rōuge vallas kus läti operaatori levi on parem läheb telefon rändesse. Kui on vaja helistada päästeteenistusse vastab lätlane. +372112 meetod EI TOIMI.
Paljud meist teavad päästeteenistuse alternatiivnumbrit?
Tegu on äärmiselt tavapärase olukorraga Lōuna-Eestis.
Rändlus siiski nii vabalt ei toimi nagu seda algselt sooviti. Muidu oleksingi läti operaatori klient ja eestis oleksid mulle avatud kōik vōrgud. Praegu ainult üksainus sest olen Eestis.
Lisaks ei saa Eesti kōnekaarte välismaal aktiveerida. Peab selle enne lahkumist ära tegema. Ja ka vastupidi. Bulgaaria kōnekaarti vōib ka Eestis kasutada, on odav, kōik vōrgud lahti siin, mugav laadimine. Kuid taas peab aktiveerima bulgaarias.
Mis puudutab raadiolainete sirgjoonelisust siis kesklaine ja pikklaine küll levib sirgelt, kuid peegeldub atmosfäärist maale, sealt tagasi atmosfääri ja nii on laine suuteline levima ümber Maa mitu korda. Riigiraadio vōinuks kesklainele jääda.
Ja mis rändlus see ongi kui eesti tele2, läti tele2 on sama firma. Meie Telia on Soome Sonera.
Ma olen korduvalt Telia poole pöördunud palvega päevapaketi teenust mulle mitte pakkuda ja arveldada kehtiva andmeside hinnaga. See olevat võimatu. Nii ma siis helistangi (peale igat reisi) neile ja selgitan, et näed, sattusin võrku, kasutasin 0.001MB, palun võtke arvelt 9/12/15€ summa maha. Alguses palusin maha võtta ka kõned, sest kui kogu kõne on selleks, et paluda lõpetada soovimatu lisateenus päevapaketi näol, ei peaks ma selle eest tasuma.
Päevapaketi tasu on maha võetud ka Kosovos ja Makedoonias, kus ei suudetud tagada piisava kvaliteediga internetti ja koostöös tehnilise toega pidime nentima, et Skopje kesklinnas lihtsalt ei ole võimalik Telia kliendil rahuldavat teenust kasutada.
Keeldutud on tasaarveldusest ühel korral, kui Liechtensteinis magades suutis telefon end Šveitsi võrku keerata ja hommikuks oli arvestatav kogus andmeside kasutatud.