Tavastiil. Hetkel kasutusel olev algoritm eeldabki, et umbes 40% reisijatest ei tea oma õigusi (ja seda saab suurendada isegi 65% peale kui jätta teavituskohustus süstemaatiliselt täitmata). Edasi eeldataksegi, et vaid kuskil 35-40% esitab mingi avalduse. Kui sellele mitte reageerida (sinu olukord), siis vast kolmandik neist ei viitsi edasist protsessi läbi teha. Tarbijakaitse on ajaraiskamine, kui asi põhjendatud, anna hagi sisse, pakuvad kohe kokkuleppemenetlust. Praktikas teeb seda ainult kuskil 2% õigustatud nõude omanikest ja osa neist võib veel kohtus ka kaotada ebaselgemates olukordades, firmale kasumisuurendaja missugune.

Hüvitist on muidugi tore saada. On see siis 250 eurot või 600 eurot.  Olen ennegi siin foorumis maininud, et ega see raha hüvitise maksmiseks ei tule mingist müstilisest august, vaid korjatakse ikka ja jälle kokku kõikidelt reisijatelt. Ning siis jagatakse laiali. Seega päeva lõpuks maksab teenuse kasutaja kõik selle kinni ning  mingit võitu ma siin ei näe (teine lugu on minu täiendavate kulutuste katmisega, mis tekkisid viivitusest või lennu ärajäämisest)

Katriina  - viita sellele regulatsioonile ja viisakalt ka vajadusel ametlikule käigule, küll lahendavad ära, aga jah, aega võtab.

https://en.wikipedia.org/wiki/Flight_Compensation_Regulation_261/2004

Neil enda kodulehel ka kõik info olemas ju.https://www.nordica.ee/et/info/tyhistatud-ja-edasilykatud-lennud/

Korra olen teinud taotluse VNO-TLL lennu hilinemise pärast üle 3h ja protsess oli kiire ning sujuv e avalduste esitamisest raha laekumiseni võttis aega paar nädalat.Minu kogemus muidugi ei tähenda, et see kõigil niimoodi olema juhtub nagu ka sinu näide näitab.

hbert, nii see on, ega raha ei kasva puu otsas või maa sees. Sisuliselt on tegemist kindlustusega, mille algne eesmärk oli mitte niivõrd lennureisijaid rikastada, kuivõrd ärgitada lennufirmasid senisest tõsisemalt hilinemisega tegelema. See eesmärk on muideks päris hästi õnnestunud: peale määruse kehtima hakkamist, aastatel 2007-2012, vähenes hilinenud ja ärajäänud lendude arv pidevalt, ainsaks erandiks oli 2010, mis Islandi vulkaani tõttu lõi trendi korraks sassi, vt https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/themes/passengers/air/doc/swd%282014%29156.pdf, lk 60. Ning mis kulu päritolusse puutub, siis kompensatsiooniõigusega lende on ca 0,3-0,6% kõiogist lendudest (lk 61), mis kõigi müüdud lennupiletite peale laiali jagatuna teeb ca 1-3€ pileti kohta (lk 6). Kui veel juurde arvestada et suur osa reisijatest hüvitist üldse ei taotle - nimetatud statistika põhineb Eurocontroli andmetel lendude väljumis- ja saabumisaja kohta, mis on ka hüvitisõiguse määramise aluseks, seega igati objektiivne allikas - siis on selle tegelik mõju lennupileti hinnale marginaalne, alla 1€ pileti kohta.

Mõned nädalad tagasi nädalavahetuse laupäeva õhtul läksin kohalikku poodi, et soetada endale midagi grillimiseks ja äkki mõne siidri ning õlle ka. Tegelikult ma muidugi ei üllatanud, et midagi ei olnud. Mind üllatas see, et kohe mitte midagi ei olnud. Siit jõuamegi küsimuseni, et kas ka siin peaks seadusandlikult sekkuma ning kohustada poodi teatud varu omama, äärmisel juhul koheselt naaberpoest tarnima. Kui pood sellega hakkama ei saa, siis kohustama poodi maksma hüvitist klientidele (kohale ma ju tulin, aega raiskasin ja loodetud kaupa ei saanud) või siis ikkagi ei peaks riik (EU) mitte sekkuma ning laskma elul ise ennast korrigeerida? 

Külapoel tõesti selliseid regulatsioone pole. Ei tea, mis võiks olla põhjus?Rääkidest kompensatsiooni kaotamise potentsiaalsest mõjust hindadele:- kas nafta hinna alanemine alandas lennufirmade kütuse lisatasusid?- kui suur oleks tõenäosus, et hilinemise puhul makstava kompensatsiooni kaotamine muudaks lennukipiletite hindu odavamaks?Õhus või lennujaamas ma isiklikult väga ei sooviks, et "elu ennast ise korrigeerib".

Olgu, aga paku Veigo kas makstav nn. hüvitis lisandub piletile otseses korelatsioonis või teatava koefitsendiga ümberarvutatult? Kas statistika näitab otseselt hüvitise suurust piletihinnale või arvestab juba juurde täiendavalt palgatud töötajad, makstud esindustasud juristidele, riigilõivud, muud fondid?Kui sa pead silmas regulatsioone lennunduses ja nende ehituses, siis ei ole ametnikud oma ennenägematus ettenägemise võimes palju suutnud ennetada. Peaaegu alati on regulatsioonide aluseks olnud õnnetused ja intsidendid. Ilmselt oleks huvitav uuring, kui paljud inimesed reaalselt iga lennu alguses näidatavad turvameetmeid nende rakendamist vajaval olukorras  suudavad rakendada. 

Grilli ja õlle näide siia juhtumisse päris hästi ei sobi, kuna lennupileti puhul on sisuliselt tegemist varasemalt (pileti ostmise teel) sõlmitud veolepingu täitmata jätmisega ning selle sanktsioneerimisega - poodi vorsti ja õlut ostma minnes eeldan et sellist lepingut poodnikuga eelnevalt sõlmitud ei olnud. Ehk siis võrdluseks sobiks paremini näide, kus olen tellinud pulmatordi ja selle eest maksnudki, ent pulmapäeva hommikul selgub et kaupmees on tordi tegemata jätnud või valmis tordi kellelegi teisele müünud. Küsimus on nüüd muidugi selles, kas ja mil määral sellist sigadust peaks hüvitama? Eesti seaduses on selleks iseenesest alus olemas - võlaõigusseaduse § 115 võimaldab lisaks põhikohustuse täitmise jätkuvale nõudmisele ka eraldi kahjuhüvitist nõuda. Erinevalt pulmatordi tellimisest tuleb tänapäeval lendamist reeglina palju sagedamini ette, mistõttu ongi seadusandja oma piiritus tarkuses otsustanud lendamisega seotud juhtudeks välja mõelda ja kehtestada kindlad tasumäärad, vältimaks kohtute ülekoormamist.  Ja lõpetuseks väike ajalooline kõrvalepõige: juba 12. sajandil olevat Anatoolias kohalik valitseja kehtestanud kaupmeestele kohustusliku maksu, millest saadud tulu arvelt olevat hüvitatud röövlite ohvriks langenud kaupmeestele tekkinud kahju:   http://wsrinsurance.com/how-insurance-began-3000-years-of-history/. Ehk siis paralleelid tänapäevaga on ilmsed :)))

Tänan asjalike vastuste eest!  Käega ma kindlasti ei löö, ei ole minu loomuses; kodulehe kaudu esitasin avalduse, umbes 20 tööpäeva möödudes saatsin meeldetuletuse ja lisaks helistasin ning küsisin, kas täidetud taotlustele tähelepanu ikka pööratakse.  Eks nad Rehepappi üritavad teha.

Ma ootasin Lufthansalt ca 4 kuud hüvitist - nii et kes kannatab see kaua elab :)PS! Muidugi reklamit saates tuli neilt kohe teade ka, et suure ülekoormuse tõttu on vastamine aeglustunud.PPS! Suurte lennundushiidude (AF/KLM, LH) puhul on minul nendega hästi ja efektiivselt õnnestunud asju ajada muideks läbi FB.

See on jah lennufirmade taktika, et vastamisega viivitatakse ja loodetakse, et inimesel kannatus lihtsalt katkeb. Meil oli eelmine aasta Horvaatia lennul ülebroneering ja jõudsime tagasi koju 30+ h planeeritust hiljem. Kasutasime ühe juristi abi, kes tegeleb lennuhüvitiste jm sellisega. Kaks kuud läks aega, aga Horvaatia Tarbijakaitseametis sai asi lõpuks lahenduse. Mingi protsent läks küll juristile, aga no ise ei oleks tõesti viitsinud tegeleda ja vaielda. 

Täiesti vastupidine kogemus. Esitasin Nordicale pretensiooni labi LOT-i (piletimüüja), nädal hiljem oli raha arvel.

Minu lugu lõppes niimoodi, et kuna Nordica ei reageerinud ei esitatud avaldusele, saadetud meeldetuletusele ega telefonikõnele, siis esitasin avalduse Tarbijakaitseametile. Sealt tuli ettenähtud aja jooksul vastus, et minu avaldus on menetlusse võetud. Paar päeva hiljem saabus Nordicalt kahetsev kiri, kuidas tehniliste probleemide tõttu maksekorralduse täitmine on viibinud ja veel paari päeva möödudes laekus ka hüvitis.

Mina annan soovituse, et suhelge inimestega. Ärge oodake 4 kuud nagu kuldid rukkis, samuti ei ole mõtet enesest väljuda. Kui olete esitanud nõude ja nt 1 kuu jooskul vastust ei tule, siis helistage. Kui ka siis korda ei saa, siis on mõtet taas lennufirmaga ühendust võtta nt nädala jooksul. Just nii toimisin LH-ga ning hüvitis laekus 1,5 kuu pärast nõude esitamist probleemideta. Plärtsuda ja värtsuda ei ole mõtet, vaid ajage asi korda kui vaja. Sama olukord on ka linna/valla/riigiga asju ajades, st kohe ei pöördu keegi kohtusse, vaid enne ikka helistatakse ja uuritakse järele.

Ostsin lennupileti 40 päeva enne väljalendu. Kolm päeva hiljem olid nad selle lennu tühistanud, kuid mind sellest ei informeeritud. Sain lennu muutmisest teada alles lennujaamas. Nordica on end ühelt poolt kaitsnud, öeldes et 14 päeva varem muudetud lend ja ümbermuutmisega seotud kulutused kompenseerimisele ei kuulu. Kas nadi ei peaks siiski minult küsima, kas mulle nende lennuplaanimuudatus sobib? Kulud polnud seotud mitte ainult lennuga, vaid täitmata jäänud tööülesanded, ilmaasjata tehtus ööbimiskulud jms.

Neil on mingid probleemid LOT-i süsteemiga. Muudatused ja tühistamised, millest kindlasti peab klienti teavitama, ei jõua süsteemist Nordica tegelaste kaudu kliendini. Olulise muudatuse puhul on kindlasti vajalik ka kliendi nõusolek. Põhimõtteliselt oleks sul olnud õigus osta lennujaamas uus sobiv pilet (kui seal Nordica esindajat ei ole) ja siis nõuda selle hüvitamist. Majutuse jms on keerulisem. Seda kataks tõenäoliselt reisitõrkekindlustus. Seda, et klienti pole teavitatud, saavad nad oma süsteemist tegelikult vaadata.Hetkel on endal pooleli sarnane juhtum Stockholmi lennuga, kus lend võeti maha, aga süsteemist edasi info ei liikunud. Kuna kõigile taotlustele vastamiseks on aega 30 TÖÖpäeva, siis võtab suhtlus tõenäoliselt aega veel kuid või aastaid. Vahel helistan ka ja nad leiavad arvutist kohe üles, et on jah selline asi pooleli ja kohe vastame. Kui muidu eriti ei virise igasugu lennufirmade kallal, siis sellealane kliendisuhtlus on neil küll täielik vastand Estonian Airile, kus asjad said enamasti aetud ainult telefoniga. Aga samas on firma kasumis ja hüvitistega võib tegeleda mõnel teisel aastal :)

Tänud, et jagate kogemusi. Hea teada, kust see arvestuslik kasum tulnud on ja rohkem taustinfot neile, kes kaaluvad, kas tasub pileteid osta või siiski mitte.