Kas keegi teist on kunagi Nordicalt lennu tühistamise korral ainult avalduse alusel neilt hüvitist saanud? 30 tööpäeva avalduse esitamisest on läbi ja mina pole neilt saanud mitte mingit tagasisidet oma avaldusele, hüvitisest rääkimata. Nüüd pöördun tarbijakaitse poole, aga huvitab, kas ignorantsus on meie lennufirma tavastiil või on neil lihtsalt majanduslikult rasked ajad?
hbert, nii see on, ega raha ei kasva puu otsas või maa sees. Sisuliselt on tegemist kindlustusega, mille algne eesmärk oli mitte niivõrd lennureisijaid rikastada, kuivõrd ärgitada lennufirmasid senisest tõsisemalt hilinemisega tegelema. See eesmärk on muideks päris hästi õnnestunud: peale määruse kehtima hakkamist, aastatel 2007-2012, vähenes hilinenud ja ärajäänud lendude arv pidevalt, ainsaks erandiks oli 2010, mis Islandi vulkaani tõttu lõi trendi korraks sassi, vt https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/themes/passengers/air/doc/swd%282014%29156.pdf, lk 60. Ning mis kulu päritolusse puutub, siis kompensatsiooniõigusega lende on ca 0,3-0,6% kõiogist lendudest (lk 61), mis kõigi müüdud lennupiletite peale laiali jagatuna teeb ca 1-3€ pileti kohta (lk 6). Kui veel juurde arvestada et suur osa reisijatest hüvitist üldse ei taotle - nimetatud statistika põhineb Eurocontroli andmetel lendude väljumis- ja saabumisaja kohta, mis on ka hüvitisõiguse määramise aluseks, seega igati objektiivne allikas - siis on selle tegelik mõju lennupileti hinnale marginaalne, alla 1€ pileti kohta.
Grilli ja õlle näide siia juhtumisse päris hästi ei sobi, kuna lennupileti puhul on sisuliselt tegemist varasemalt (pileti ostmise teel) sõlmitud veolepingu täitmata jätmisega ning selle sanktsioneerimisega - poodi vorsti ja õlut ostma minnes eeldan et sellist lepingut poodnikuga eelnevalt sõlmitud ei olnud.
Ehk siis võrdluseks sobiks paremini näide, kus olen tellinud pulmatordi ja selle eest maksnudki, ent pulmapäeva hommikul selgub et kaupmees on tordi tegemata jätnud või valmis tordi kellelegi teisele müünud. Küsimus on nüüd muidugi selles, kas ja mil määral sellist sigadust peaks hüvitama?
Eesti seaduses on selleks iseenesest alus olemas - võlaõigusseaduse § 115 võimaldab lisaks põhikohustuse täitmise jätkuvale nõudmisele ka eraldi kahjuhüvitist nõuda. Erinevalt pulmatordi tellimisest tuleb tänapäeval lendamist reeglina palju sagedamini ette, mistõttu ongi seadusandja oma piiritus tarkuses otsustanud lendamisega seotud juhtudeks välja mõelda ja kehtestada kindlad tasumäärad, vältimaks kohtute ülekoormamist.
Ja lõpetuseks väike ajalooline kõrvalepõige: juba 12. sajandil olevat Anatoolias kohalik valitseja kehtestanud kaupmeestele kohustusliku maksu, millest saadud tulu arvelt olevat hüvitatud röövlite ohvriks langenud kaupmeestele tekkinud kahju: http://wsrinsurance.com/how-insurance-began-3000-years-of-history/. Ehk siis paralleelid tänapäevaga on ilmsed :)))
