Pangaautomaadid ja kaardiga maksmine Euroopas

Selline küsimus, et kas Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias saab maksta Swedpanga Visa elektron kaardiga? Olen kuulnud, et Saksamaal see on probleemne.
Teine küsimus, et mis panga rahaautomaadist saab raha võtta? (nendes riikides ei ole ju nii Swed- ega SEB panka).
Tänan!

Väga tabav nimi sul, arvestades küsimust.

Itaalias ja Shotimaal(rääkimata Soomest ja Rootsist) olen saanud maksta, usun, et saab ka mujal Euroopas.
Raha võtsin automaadist millel Visa kleeps peal.

Kui Shotimaal käisin siis oli probleem selles, et mu ühel kaardil ei olnud kiipi ja seal mul tookord ilma kiibita kaardigamaksta ei õnnestunudki, sain ainult raha välja võtta automaadist.

Saab, ATMid aktsepteerivad ka koiki kaarte.

Tutkaonu, kui küsimusele vastata ei oska, siis pole mõtet siia oma kommentaare kirjutada, ma ei küsinud su arvamust minu nime kohta

Pangakaartide erinevus on põhimõtteliselt selles et on ülemaailmsed Mastercardi ja VISA maksesüsteemid. Automaadid millel on ainult VISA saab võtta sularaha VISA kaardiga. Mastercardi kaardiga aga vaid mastercardi süsteemi ATM-is. Samas on tõrkevõimalus kaduvväike kuna suur osa maailma ATM-dest on ristkasutuse kaudu mitmete maksesüsteemisega liidetud alustades Visaga ja lõpetades American EXpressiga. Tavaline kaardimakse kaupmehe terminalis kaupluses ja teenindusasutuses peaks olema võimalik igal pool sõltumata sellest millise maksesüsteemiga tegu

Krediitkaardil ja deebetkaardil aga on vahe suurem. Krediitkaart annab rohkem elektroonilisi maksevõimalusi (hotelli autorendi, lennukipileti broneering internetis) . Samas toimib ka maksevahendina internetipoest ostes . Deebetkaarte tavaliselt internetipoodides ei aktsepteerita. Erandina on olemas võimalus et näiteks asukohamaa kaupmees, mina tooks näiteks AirBalticu, aktsepteerivad Lätis väljastatud deebetkaarte kui kaardil on elektrooniline makse lubatud.

Swedbank ja SEB on küll erinevad pangad, aga nende poolt väljastatud kaartidele kehtivad välismaal automaadis sularaha välja võttes ühesugune tasu, vist oli 0,2% summast +30 EEK.

Makseterminalis makstes on tasuta, nii nagu EEstiski.

Mina olen SEB deebetkaardiga saanud ligi 10 aastat tagasi võtta sularaha SEB ATM-is Rootsis (enne seda kui Ühispank SEB poolt üle osteti) .Tegin ka ühe tehingu Stockholmis muusikapoes kaardiga. Läbi läks.

SWedbanki kaartidega oli sularaha väljavõtt itaalias ning makseterminalis makstes igal pool võimalik. Proovisin nii Unicredit Banca kui ka SAN PAOLO ATM-i Fiumicino raudteejaamas. Self Service kioskid kahjuks Swedi kaarte ei aktsepteerinud.

Tegelikult ei soovita ATM-idest kohapeal sularaha välja võtta. Mingi mõistlik summa jooksvateks kulutusteks on kõige targem siin Eestis Eurodesse või asukohamaa valuutadesse vahetada. Et mitte maksta ATM tehingute pealt intressi. Ja alati, kui see on võimalik, maksta kaardiga. SAmas veendudes et teenindaja tehingut varjatult ei tee (Kaob kaardiga tahatuppa või teeb tehingu riiulis leti all). Suuremat summat muidugi pole mõtet kaasa vedada (röövimise või varguse risk).

Üks EEstis tegutsev toitlustusasutus näiteks oli paigaldanud makseterminali nii, et klient ei näinud tehingu sisestamist.
SAmas oli tol ajal kviitungile kohustuslik kirjutada allkiri ja dokumendi number , mistõttu ilma allkirjata maksekviitung ei kehtinud.
Tänapäeval on muidugi asi natuke turvalisem. kiipkaardiga makstes pead sisestama PIN koodi ning tavaliselt sel juhul PIN pad koos elektroonilise displeiga kliendi ulatuses, enne PIN-iga tehingu kinnitamist on sul võimalik tehingusummat kontrollida.

Swed ja SEB muidugi lubavad Skandinaavias ja teistes Balti riikides kus nad esindatud, võtta deebetkaardiga sularaha teenustasuta, krediitkaardile need soodustused ei kehti vist kui ma ei eksi.

/../
vist oli 0,2% summast +30 EEK.
/../
krediitkaardile need soodustused ei kehti vist kui ma ei eksi.
/../

Deebetkaardiga võõrast seinast raha võtmisel nõutakse lisaks 30EEK+2.5% summast, kred.kaardil on sama taks nii kodupanga kui ka võõra logoga masinast raha nõutamisel. Jutt kehtib nii Eestis kui teispool piiri.

loll_pea, kui otsingusse (seal paremal üleanurgas) tippida näiteks "saksamaa deebetkaart" ja/või "saksamaa visa" , leiab lihtsa vaevaga, kas teiste kogemused noid kahtlusi toetavada (vihjena, toetavad). Varasemates teemades lihtsalt on infot ja kogemusi kordades rohkem, kui siia lõime mõistliku ajaga tekkida saab.

Kasutaja nimi on mul ka selline, et lolli polele lihtsalt ei vihastataks. Kaartidega on mul mingisugused tagasihoidlikud 15 aastased kogemused. Olen arusaanud, et otstarbekas on omad mõlemaid kaarte. Nii VISA kui ka EUROkaarti. Mõlemad on lihtsalt maksesüsteemid. Kui ei toimi üks, toimib teine. Krediitkaart on lihtsalt selleks, et kaupmees näeb, et Sina oled usaldusväärne isik ka kellelegi teisele (pangale). Kuna mul pole "õnnestunud" teha lollusi ühelegi pangale, siis on mul sellised krediitkaardid, mida mujal maailmas tavaliselt minu vanustel inimestel ei ole. Mind on vaadatud ka kui "maffiameest Ida-Euroopast". Aga kuna ma sigatsenud ei ole, siis järgmistel kordadel samades kohtades on tuntud "pisut häbi" ja püütud olla pisut paremad, kui tavaliselt.
Lühidalt. Üks kahest kaardist (maksesüsteemist) töötab üldjuhul alati. Kui kõik maas on, siis aitab asjast välja krediitkaart (pank, kes Sind usaldab).

2008.a. juulis oli Saksamaal Kölni piirkonnas päris palju kohti, kus VISA kaarti ei aktsepteeritud. Ei olnud vahet, kas deebet või krediitkaart. Kui visa kleeps kaardil, siis tehingut ei tehtud. Mastercard samas sobis hästi.

Suur tänu kõikidele heade soovituste eest, sain targemaks )

"Makseterminalis makstes on tasuta, nii nagu EEstiski."

Infoks siis, et SEB panga nii deebit (minul VISA)- kui krediitkaardiga (minul MC) välismaal makstes lisandub makstavale summale teenustasu. Nimetatakse seda konverteerimistasuks. Info olemas SEB kodulehel, vastavasisuline uudis oli seal millalgi jaanuaris vist. Igatahes ise avastasin seda aprillis reisilt tagasi naastes. Ja nagu kodukal öeldud - EURO makse korral on % väiksem (0,17%), muu valuuta puhul suurem (1%). Nii oligi - EURO maksetele lisandus 0,17 % ja Taani kroonide puhul 1%. Jõustusid need hinnakirja muudatused 1.märtsil 2009. Endal jaoks oli see suur üllatus - avastasin alles tagasi tulles konto väljavõtet uurides. SEB väitis, et muudatused on tingitud VISA ja MC-st - väidetavalt need muutsid siis välisvaluutas tehinguid tasuliseks. Samas, ükski teine pank sellist infot ei valdanud ja minu teada pole üheski teises pangas ka välismaal makseterminaalis tasumist maksustatud. Suhteliselt kole käitumine SEB poolt minu arvates.

Siin ka väljavõte SEB kodukal olevast infost (asub Hinnakiri - Krediitkaartide/deebetkaartide hinnakiri - üldised tehingu- ja teenustasud):
Konverteerimistasu välisvaluutas tehtud tehingute eest

  • tehingu originaalvaluutaks on EUR - 0,17% tehingu summast
  • tehingu originaalvaluutaks on muu valuuta (v.a EUR, EEK) - 1% tehingu summast.

Igal juhul tasub eeltoodud infot SEB-i klientidel meeles pidada.

Ja sularaha väljavõtmisel deebetkaardiga peab näiteks 200 euro puhul arvestama, et teenustasu ulatub üle 100 krooni (30 kr + 2,5% tehingusummast), mis on täpselt sama kallis kui krediitkaardiga.

Nordea pank lisab nüüd samuti konverteerimistasusid vastavalt maksevaluutale.

Hinnakirjast:
Välisvaluutas tehtud kaarditehingu eurodest Eesti kroonidesse konverteerimise kurss
Kaarditehingu valuuta vahetuskurss
EUR, LVL 15,6935
CAD, CHF, DKK, GBP, LTL, NOK, SEK, USD 15,7405
Muud välisvaluutad 15,8030

Berliinis sai paar aastat tagasi isegi suurtes kaubanduskeskustes kohati maksta ainult mõne konkreetse Saksa panga väljastatud kaartidega. Ei sobinud Visa Electroni deebetkaart ega ka Mastercard.

Sularaha on vist ainuke kindel variant, nii et ootame aga eurot.

Sularaha välja võtmiseks välismaal soovitan Krediidipanga deebetkaarti, millega on teenustasu täpselt 0 krooni. Ainsaks tingimuseks on see, et eelneva kuu jooksul on kaardiga makstud kokku vähemalt 1000 krooni eest. Kuna neil ühtegi oma automaati pole, siis on loomulikult ka Eestis suvalistest automaatidest raha võtmisel teenustasu 0 krooni. Mingite kaardimaksete eest välismaal ka mingit tasu ei võeta.
Krediitkaarti pole uurinud, aga deebetiga toimib asi ilusti nii Euroopas kui ka mujal.