Piiril testimise mõttekus

Delfi Reisijuht avaldas täna eelmise aasta septembrist rakendunud piiritestimise statistika: https://reisijuht.delfi.ee/news/news/piiriulese-testimise-statistika-millistest-riikidest-on-saabunud-eestisse-koige-rohkem-koroonapositiivseid?id=92236633, millest saame teada et septembrist detsembrini andsid riiki saabunutest piiril positiivse proovi 1,4% ning jaanuaris 2,3%. Üle poole proovidest anti piiril, ent positiivsete proovide seas domineerisid just maismaa- (Venemaa, Läti) ning merepiiri (Soome, Rootsi) ületajad. 

Kuna Eestis pole masstestimist läbi viidud, siis on keeruline öelda, milline on siin nakatumise tegelik määr. Lähematest riikidest tegi Slovakkia oktoobri lõpus masstestimise ja tollal oli rahvastiku keskmiseks nakatumise määraks seal 1,06%: https://www.thelancet.com/journals/laninf/article/PIIS1473-3099(20)30948-8/fulltext.

Aga vaatame Eestit. Septembris lendas Tallinna Lennujaama kaudu rahvusvahelistel lendudel 43000 inimest ja oktoobris 32600 inimest (https://www.tallinn-airport.ee/wordpress/wp-content/uploads/2021/01/TLL-traffic-2020-short_est.pdf). Eeldades et pooled neist olid saabujad ning teades et septembris saadi 24 ning oktoobris 58 positiivset tulemust (nagu artiklis kirjas), siis oli positiivsete testide osakaaluks Tallinna Lennujaama saabunute seas septembris ca 0,1% ning oktoobris ca 0,3%. Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul oli septembri lõpus - oktoobri alguses nn. 8. laines Eestis nakatunuid keskmiselt 0,22% elanikkonnast (veamäära arvestades 0,08-0,49%) ehk siis Eestisse saabunute testimine andis sama pildi mis oleks andnud vabalt valitud Eesti elanike samaaegne testimine üle kogu riigi: https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire. Või kui tuleme detsembrisse, siis lennujaamas osakaal 1,35% (190 juhtumit 14100 saabuja kohta), Eestis tervikuna 11. laines detsembri keskel 1,27% (vastaks 180 juhtumile 14100 laustestitu kohta), seega erinevus jääb statistilise vea piiresse.  

Ehk siis siit minu küsimus - mis te arvate, kas lennujaama asemel näiteks Ülemiste Keskuses kõigi sisenejate testimine andnuks või annaks oluliselt teistsuguse tulemuse kui praegu? Laiemalt aga mida sellest arvata, kas selline riiki sisenejate erikohtlemine (sõltumata sellest, kas seda tõlgendada hea või halvana) omab üldse mingisugust reaalset mõju viiruse leviku piiramisele ning haigestunute tuvastamisele võrreldes näiteks kohustusliku laustestimisega Ülemiste Keskuses või Tallinna bussijaamas?

Ei vasta konkreetsetele küsimustele, aga kirjutan, miks selline testimine reisimisel kasulik on.

Kui kehtestada testi kohustus Eestisse sisenemiseks (pole kuulnud, kas sellest nüüd saab asja ja kuna), siis on praegune süsteem väga hea, lihtne ja Eesti kodaniku jaoks odav alternatiiv. Ma ei pea suvalises välisriigis otsima, mis hinnaga, kust ja kas üldse ma saan õigeks kellaks testi tehtud vaid istun lennukile, autosse või laeva ning sõidan Eestisse ja teen tasuta testi.

Jah ma kodanikuna maksan oma osa kõigi nende testide tegemise eest, aga see on kindlalt palju väiksem kulu kui muu jama, mis minu maksude eest tehakse, ning tõenäoliselt olen plussis juba vältides ühte 50-120 eurot maksvat testi välismaal või Eestis.

Kas reisimisel tuleb kehtestada piiranguid ja kas neist on kasu? Kui jah, siis milliseid ja kuidas? Jne on teine teema. Aga hetkel ma loodan, et see süsteem jääb võimaliku alternatiivina seni kuni jäävad Eesti seatud piirangud riiki sisenemisel (ka eneseisolatsioon). Kui süsteem septembris tööle hakkas, siis see tegi selle vähese võimaliku reisimise oluliselt lihtsamaks ja sa saad kindel olla, et reisil olles ei muutu mõni koroonanumber või ministri tuju ning sa ei pea koju jõudes 14 päeva vangis olema.

Minu küsimus on pigem selles, kas testinõue sellisel kujul on end üldse õigustanud? Jah, see on mugav ja tasuta ning aitab kaasa lennureiside taastumisele, ent algne ajend, nagu aitaks see Eesti nakatumisi piirata, ei ole leidnud kinnitust. Kas viiruse leviku piiramisele ei aitaks pigem kaasa see kui lennujaamas testimist vähendada, nõudes seda ainult mõningatest kõrge varjatud levikuga riskiriikidest (eeskätt Venemaa ja Ukraina), ent samas võimaldades igal Ida-Virumaa vms kõrgema riskiga piirkonna bussilt saabujal, kes end haiglasena tunneb, end Tallinna bussijaamas tasuta testida? Hetkel ma sellist kasu lennujaamas toimuval laustestimisel ei näe, kuna tulemused näitavad et lennukiga saabujate nakatumisprotsent on praktiliselt identne suvalise Eesti inimeste valiku protsendiga.

Ehk siis konkreetne ettepanek: testimine Tallinna lennujaamas muuta profileeritumaks (laustestimise asemel päritoluriik + terviseseisund) ning avada testimispunkt hoopis Tallinna bussijaamas.

to Buldooza 

Minule jääb arusaamatuks kuidas Eesti lehed või ametid jagavad infot. 

Alati tekib tunne et on suur vassimine. 

Antud artikli puhul on lihtsalt numbritega vehkimine , kuna pole teada kui palju sisenaejad mingis riigis oli , mittu teste nendele tehti . 

Ma ei saa aru miks numbritega numbritega vehkimine/vassimine/poolik tõde  käib ? 

Sinu ettepanekul oleks pointi juhul kui : andmed oleks korrektselt välja toodud testitud X inimest , Ynaisi vanuses .. Z mehi vanuses .. Nende seas positiivseid ... . Laus testimine terve päeva jooksul ja kõikide andmete avaldamine . Samuti võiks mingi SPA , Kiriku teenistuse käsile võtta . Aga kellegile pole vaja neid AUSAID andmeid , mulle tundub 

Aga ma kardan et kaubanduskeskused kardavad seda kui tuld .

Tõenäoliselt ei oleks ka kaubanduskeskustes positiivsete testide % eriti kõrge sest seal käivad inimesed on täiesti keskmine valik kogu rahvastikust. Võibolla oleks % isegi madalam sest need haiged, kellel esinevad sümptomid tõenäoliselt shoppama ei lähe samal ajal kui kogu riigi testimise andmed hõlmavad kõiki, ka ilmselgete haigusnähtudega inimesi.

Andmetega hämamine ja sobiva statistika pasundamine tuleb natuke kõrgemalt kui kaubanduskeskuste poolt.

A siis küll. See on koroonanumbriga arvestamise muutmine. Oktoobris pakkus Euroopa Komisjon välja valgusfoori süsteemi, mis arvestab lisaks koroonanumbrile ka positiivsete testide oskaalu testide üldarvust ja testide arvu elanike arvu suhtes. Lisaks pandi paika vastavad vahemikud iga näitaja jaoks. Tulemus on kaardil hetkel selline - https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/situation-updates/weekly-maps-coordinated-restriction-free-movement Andmed tulevad vaid ECDC liikmetelt. Teiste riikidega seda süsteemi ei kasutata, sest pole mingit tagatist, et antud riik suudab ja soovib sama kvaliteediga andmeid avaldada.

Küpros alustab vist alates reedest reisipiirangute jaoks antud süsteemi kasutamist. Rohelised saavad vabalt sisse, oranžid peavad tegema kodus testi, punased teevad lisaks veel saabudes testi. Horvaatia kasutab samuti valgusfoori. Ainult piiril kedagi testima ei hakka ja ilma testita sisse ei saa. Ma teiste riikide kohta ei tea, kas keegi veel seda juba kasutab või hakkab kindlal ajal kasutama. Midagi on nagu veel silma jäänud, aga ei mäleta, mis riigi või piirkonnaga võis tegu olla.

Sama süsteemi järgi oleks kogu Eesti hetkel juba koroonanumbri tõttu punane või andmete vähesuse tõttu hall, mis annab sama tulemuse.

Kuna koroonanumbrid on enamikes Euroopa piirkondades nii nagu nad on, siis oleks variant, et vastavad asutused leiavad, et vahet enam pole ja lõpetame lihtsalt piirangud või seame uued kõrgemad vahemikud.

ELi riikidest on ilma igasuguste liidusiseste piiranguteta alles jäänud vist vaid Rootsi (erandiks Taani), Luksemburg, Prantsusmaa, Bulgaaria ja mandri-Portugal.

Eesti piirangute muutmine nõuaks väga suurt poliitilist tahet ja vaadete muutmist. Valgusfoori süsteemi kasutamine teeks piirangud isegi suuremaks ja isegi Islandilt tulles peaks testi tegema.

A kui nüüd Eesti-siseste piirangute juurde tulla, siis Kagu-Eestis elades oleks ma lubanud rõõmuga kogu koolivaheajaks keelata Ida-Virumaalt ja Harjumaalt teistesse maakondadesse reisimise ilma 14 päevase eneseisolatsioonita ;) Võib ka panna paika mingi muu piiri, näiteks 500. Aga enamasti jätab see lukku ka Harjumaa rääkimata Tallinnast eraldi. Ja ma ei usu, et eelmine või järgmine valitsus seda teha tahaks.

Samas positiivseid teste vist ära ei visata kohe?

Jäävad kuskile hoiule ja vajadusel saab sealt võtta põhjalikumad analüüsid.

Et kui mingi muteerunud Londoni/LAV-i (tulevikus Peruu, Tenerife, Egiptuse) variant levima hakkab, saab tagantjärele võtta sealtkandist tulnud inimeste positiivseid proove ja täpsemini määratleda, kus mingi tüvi levida võib.

Siis on äkki hea, et kõik Peruust kohale lennanud inimesed on selle proovi andnud kuude vältel?

Arvestades, et uus tüvi on pikka vinnaga asi ja näiteks Londoni oma hakkas massiliselt levima septembris, enne kui detsembris paanikat hakkas külvama.

Antud juhul Londoni oma pole nii erinev, et väärida suuremat paanikat, aga iial ei tea, millal peab hakkama mingi vaktsiinile allumatu tüve jälgi ajama.

Mina arvan, sellel ei ole reaalset mõtet. Puhas statistika tegemine ja teistest riikidest eeskuju võtmine. 
Valituse poolelt tuli ka vaktsineeritud inimeste karantiini jäämise küsimuse osas vastus, vaatame mida teevad teised riigid.

Probleem on nii suur ja õiget valemit ei ole, seepärast tehakse lihtsalt midagi, mis loodetavasti aitab pidurdada. 

Osaliselt on sellel kindlasti psühholoogiline mõju, mis pidurdab liikumist.

Siin foorumis avaldati arvamust selle kohta väga hästi. "Lennud keelati aga bussiühendus Venemaaga jäi ja sealt toodi viirus"

Seda vaadates, siis lennukeelul ju puudus igasugune loogika, kui just Nordicale head kohta ei soovitud mängida nende skeemidega. 

Bussipiletit jõuab osta palju suurem arv kodanikke kui lennupiletit.

Ma ei tea kuidas lennujaamas täpselt on, aga tulles autoga Soomest, olin ma vast ainuke, kes testi läks tegema. Autosid oli vast 50..100. Testi punktis olin üksi, autota reisijate võimaliku järjekorda polnud. Ma saan aru, kelle reis kvalifitseerub töö reisina, testi karantiinist pääsemiseks tegema ei pea.

Piiril testimisel ei ole vähimatki mõtet, see on puhas ressursi raiskamine. Sisenevad reisijad on nagunii kohustatud jääma eneseisolatsiooni, kui nad pole haiged ega vaja ravi, siis lihtsalt statistika mõttes neid torkida on täiesti põhjendamatu ja ei teeni mingit avalikku eesmärki. Kaubanduskeskusesse sisenejate testimisel oleks rohkem mõtet - need inimesed on "vabas ringluses" (mitte eneseisolatsioonis). See oli muidugi irooniaga öeldud, mitte et ma tegelikult arvaksin, et peaksime tegema tervetele inimestele pidevalt mingeid meditsiiniprotseduure.

Paciocca, mitte kõik ei pea jääma isolatsiooni, st selle testi mõte ju ongi. Et juba järgmine hommik/päev on vastus käes ja saad ise käia poes, apteegis ja tööl. Kui ei tee testi, siis pead jääma isolatsiooni. 

St see ju kohustuslik kuidagi ei ole, keegi ei kontrolli, kas teed testi või mitte - aga vähemalt on valik, kas testid või jääd isolatsiooni - igaüks ise valib.

See oli nii kuni 15. jaanuarini. Nüüd peab vähemalt 6 päeva ikka eneseisolatsioonis viibima, isegi kui teed neid teste. Aga jah, vähemalt ei muutunud see test kohustuslikuks, nagu vahepeal arutlusel oli. Õigusakt ka:  https://www.riigiteataja.ee/akt/316012021004

Paciocca, toodud link lubab endiselt teha hädavajalike toiminguid ja minna kodust välja. Midagi pole muutunud ses osas:

3. Punktides 1 ja 1.1 nimetatud isik võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta võtab kasutusele Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud ja kõik muud võimalikud meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja järgib neid ning kui esinevad järgmised asjaolud:
...
3) kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist või riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
...
5) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
6) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;

"Edasilükkamatud ja vältimatult vajalikud töökohustused tööandja otsusel" - kas selline sõnastus oli kogu aeg? Ma möönan, et ma varem lugesin vist ainult välisministeeriumi lehelt piirangute kohta ja seal oli väljendatud, et pärast testi tegemist võib tööle asuda, aga peab vältima mittevajalikke kontakte vms. "Edasilükkamatud ja vältimatult vajalikud töökohustused" on  hoopis kitsam kui see "võib tööle asuda".

Tegelikult ei saa üldse aru ,miks vaja teste ja isolatsioonis olla ,kui tulen väiksema nakatumisega riigist?

Jah, see on juba ammu sarnane. Samas lõigus on muutunud see, et lisaks riiki saabumise järel tehtud testile arvestatakse ka kuni 72 tundi enne sabumist tehtud testiga.

VM lehel on parandatud tekst sama. Ehk siis võib käia tööl ja poes, aga peab vältima mittevajalikke kontakte.

Loogiline on, et piiratud eneseisolatsioonis olles täidadki vaid edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ;) Võimalik, et see on lahti kirjutatud mingis vanas seletuskirjas. Tõenäoliselt siis kunagi augustis.

Ok, siis on lihtsalt "ametlik tõlgendus" palju laiem kui selle normi tekst. 

Jah, sellest ei saa mina ka aru, et kui tuled väiksema nakatumiste suhtarvuga EL riigist, siis milleks isolatsioon, kuidas see on eesmärgipärane või proportsionaalne.

Tegemist on kokkuleppega, et mis koroonanumber tundub ohutu. Hetkel siis uus number on 150.

Mõte kindlasti selles, et mingist numbrist peale pole mõtet lasta rahval vabalt ringi tuiata. Näiteks ka meil Eestis on mõningad piirangud, mis olid pühade ajal rangemad ja nüüd jälle leebemad jne. Piirangute eesmärk kindlasti täidetud ei saanud, sest harju- ja idavirumaalased tuiasid kõikjal rõõmsalt ringi, sest nende kodu ümbruses oli elu lõppenud.

Eesti testi ja eneseisolatsiooni poliitika on nii liberaalne, et keegi sind kuskil taga ajada tõenäoliselt hetkel enam ei jõua, kui jätad lennujaamas testi tegemata ja lähed kohe lähimasse avatud kõrtsi. Pigem on see omavastutusel või nii. Seega, kui leiad näiteks Prantsusmaalt või Bulgaariast tulles, et eneseisolatsioon nagu nende numbrite järgi ei tundu loogiline, siis keegi su uksele suure tõenäosusega hetkel ei koputa. Soome töömehed ei pea ju mingeid teste ja eneseisolatsioone Eestisse tulles tegema.

Aga kuna see test tehakse tasuta ära isegi siis, kui tuled autoga Lätist, siis mul endal sellega probleeme ei teki. Elu ja töö on alates kevadest selline, et see piiratud eneseisolatsioon ei muuda reaalselt peaaegu midagi.

Vatse, juhul kui terviseamet jõuab sind registreeritud enne isolatsiooni lõppu (neil teinekord läheb ka 10 p), siis politsei helistab või on kiirelt sind kontrollimas ukse taga (eriti aktiivne tundub kontroll olema Pärnu ja Läänemaal). Vähemalt tuttavatel sellised kogemused.

See on siis, kui ma pole lennujaamas vm testi teinud, aga ankeet on esitatud?

Kui nii, siis väga hea. Ma juba karstin, et enam midagi ei kontrollita.

Aga kui test on tehtud, siis saan helistamisel alati öelda, et olen poes või lähen kontorisse. Samas ma reaalselt ka peale reisi kohe spasse või kõrtsi ei roni. Viimased mingi 9-10 kuud on nii mõjunud, et elu käibki sujuvalt teisiti kui aasta tagasi ja mingi 10 päeva ilma kõrtsi, kiriku või muuseumita nagu ei tapagi enam ;)

Jep, siis sa oled sama hea kui positiivne kui testi ei tee. Politsei tuleb ukse taha, lehvitad akna pealt. Samas ilmselt kui test tehtud, siis juhul kui see negatiivne, pole kontroll prioriteet ( positiivseid, keda kontrollida, on piisavalt palju).