1. Sõltub juhist või juhtidest. Meie sõidame tavaliselt kohale ilma ööbimata, sest abikaasa tahab Poolast öösel läbi saada.

2. Sõltub reisijate vajadustest.

3. Oeh... Autosse kaasa joogipudelid, küpsised ja puuvili. Kes näksib, see vingub vähem. Meie lapsed pikkade sõitude ajal ekraane ei vaadanud, kui ümbritsev maastik vähegi huvitavam oli, suunasime neid aknast välja vaatama. Ükskord loendasid viiene ja seitsmene võidu Tšehhi mägedes külasid... Lapsed peavad oskama autos magada, rahulikult olla (kui kõik on korraga ärkvel, siis juhtub mõni piiratud ulatusega kaklus paratamatult) ja tee ääres pissil käia. Mähkmevahetuseks ei pruugi teeäärne söögikoht sobivat ruumi pakkuda, mind üritati 15 aastat tagasi Leedus suunata vabale lauale restoranis (sain ikkagi autoistmel toime). Kuni lapsed ei tea, et lõbustuspargid ja veepargid on olemas, on palju lihtsam nendega tõeliselt huvitavates kohtades käia. "Millal me kohale jõuame?" on täiesti keelatud küsimus, eriti väikeste laste puhul, kes veel kella ei tunne. Kui meie bande olid 5, 3 ja 1, ütlesime, et sõidame ühe päeva, ühe öö ja veel ühe päeva, tee peal käime mänguväljakutel ja elame selle asja üle, kohapeal läheb toredaks... Läkski.

4. Paberkaart kaasa, igasugused mapsid lähevad kriitilistel hetkedel lolliks. Autoga käidagu enne liikumahakkamist tuttava mehhaaniku juures kontrollis.

7. Meeldib, et autoga reisimine annab vabaduse sõita täpselt soovitud ajal soovitud kohta. Ei meeldi pikk kohale- ja kojujõudmisaeg, samuti võib sihtkohas parkimiskoha otsimine olla paras õudus. (Kui suurlinnas viibitakse lühemat aega, on mõttekas võtta koht parkimismajas, säästab aega ja närve, meie käime suurlinnades üldiselt vähe)

1. Me ei sõida kunagi öösel, kvaliteetne uni = hea olemine. Esimeseks õhtuks sõidame Varssavi lähedale oma lemmik hotelli. Meie jaoks on autoreis terves ulatuses (va kuni Varssavini) reisimine. Sätime teepeale alati midagi huvitavat ja eesmärk pole kiirelt Itaaliasse jõudmine. Alustame alati 5-6 paikku hommikul, siis lapsed magavad enamus Lätist-Leedust maha

2. Tunnetuse asi, me kella ei vaata. Pigem teeme rohkem peatusi, kui vähem. Pika sõidu puhul kindlasti ka 1-2h lõunapeatus ja jalutamine.

3. Oleneb lastest ja kui palju neid on. Kui võimalik, siis kahe lapse vahele peaks jääma tühi koht, siis on enda elu palju rahulikum (väga palju).

4. Katusebox on imeline abimees, ükskõik kui suur pagasiruum sul on, ikka on liiga palju kraami. Meil on igal ühel oma väike käsipagasi kohver katuseboxis ja siis seljakott min vajalikuga, mille võtame majutusse kaasa, kui oleme ainult ööbimise peatusel. Lisaks kasutame ka jalanõude kasti, kus siis kõigi jalanõud sees. Kui jahedamasse minek (nt Põhjamaad), siis on ka üks jopede-kampsunite kast. Lisaks siis ka basic toiduainete kast (õli, sool, suhkur, mesi, tee, wc paber, köögirätik jne), elu on näidanud, et seda on alati vaja läinud. Ees ja taga on meil ka alati prügikotid, niisked salfakad.
Varasemalt ostsin lastele ka mingeid joonistamise, meisterdamise asju, kuid need kaubaks kunagi ei läinud. Küll aga kui on autos kohta, siis kaartide mängimine (uno, turakas) on alati teema. Lisaks on meil ka viktoriini stiilis mingi mängu kaardid kaasas (nt Eesti mäng) ja see on ka hea vaheldus, kui näed, et väga jauramiseks kisub.
Küll aga tuleb panna ennast valmis lõpututeks küsimusteks "Kui kaua me veel sõidame" ja see hakkab pihta sisuliselt sellest hetkest, kui autosse istume.

5. Kuna autoga reisimine meie jaoks = jooksvalt plaanide tegemine, siis enamus aega läheb kõrvalseisjal majutuste vaatamisele ja autojuhiga arutamisele. Kui tead kuhu sõidad ja kus peatud järgmised 5 päeva, siis lihtsalt kannatad ära. Kui suudad, loed raamatut, scrolli netis, arutad niisama maailama asju (õpid tundma oma kaaslasi) või kes suudab magab.

6. Waze ja Google maps paralleelselt

7. Meeldib: vabadus otsustada kuhuni üldse välja sõidame. Kui ikka kuskil meeldib väga, siis on lihtne, pikendame majutust ja jätame esialgsest plaanist midagi hoopis ära. See aga peab inimeste natuuriga sobima, kõigile ei meeldi selline ebakindlus, et pole selget plaani kuhu läheme, kus peatume ja kaua üldse oleme.
Kaasa saab tuua igasugu kraami, mida lennukiga ei too, oleneb muidugi auto mahutavusest, kuid jällegi katusebox on meie vaates must have.
E meeldi: Läti-Leedu sõit, kuid head alternatiivi ka pole, laevaga on veel kauem ja ega see kajut ka teab mis tore koht pole.

1. 2500 km läbimine ühe ööpäevaga Eestist Euroopa poole sõitma hakates ei ole võimalik.

2. Jalasirutuspause vaid täpselt nii palju kui on vaja.

3. Kõige lihtsam nipp on vähemalt ühel otsal lennukiga kohale minna. Väiksemad lapsed vajavad küll saatjat, ent alates 12. eluaastast saab keskmine laps iseseisval lennata ning isegi juulikuuks on võimalik Tallinn-Barcelona pileteid saada vähem kui 90€ eest, ise sõidad rahulikult õigeks ajaks kohale, tervitad lennujaamas, istute autosse ja kohe puhkus. Või kasvõi Viini, Riiast sinna piletid alates 25€. Hakkad kl 10 Tallinnast sõitma, kl 14:30 paned kaaslase ja lapse Riia lennujaamas maha, lendavad käsipagasiga Bergamosse (pilet 60€), jõuavad 18:30 kohale, vaatavad õhtu ja järgmise päeva seal linnas ringi, ise sõidad rahulikult järgmiseks õhtuks kohale (1. päev 8h, ööbimine Lõuna-Poolas ja 2. päev 12h) ja seiklete sealt koos edasi. Või siis sama skeem ümberpööratuna tagasiteel.

4. Auto peab olema tehniliselt korras, kaskokindlustus korralik, tingimused läbi loetud ja autoabi numbrid olemas. Soovitud peatuskohad Google Mapsis või Wazes salvestatud. Sõltuvalt majutuse liigist ja rahalistest võimalustest matkavarustus.

5. Väsimust peletavad peatused. Kõrvalistuja võib ka magada, roolisolija ei või.

6. Üldiseks planeerimiseks võib olla mõni sihtriigi teede atlas, aga teel olles Google Maps või Waze. Atlas võib näidata toredat otseteed, aga seda kas seal ummik või teeremont või mõlemat, seda seal ei näe. Võid proovida Mapsi või Waze'i oma otseteede teadmistega üle kavaldada, aga 90% juhtudest jääd alla.

7. Meeldb paindlikkus, kulgemine, juurdepääs eri paikadele. Ei meeldi väsimus, ajasurve ning vinguvad lapsed.

Pikamaasõidu kogemus sõiduautoga ca. 11 aastat.

1. Lastega sai sõite alustatud alates 6 kuu vanuselt. Hetkel lapsed juba teismelised. 2500 km on tulnud mõnel korral läbi sõita ilma vaheööbimiseta. Hiljem juba poolitasime km-d kahele ööpäevale. See tähendab, et autosõit algas varahommikul kella 03:00-04:00 vahel. Esimese päeva sõiduplaan on läbida ca. 1200-1400 km. Ajaliselt teoorias ainult sõudule kuluv aeg (+/- ) 13-15h, sellele ajale veel lisaks otsa 45 min. pikem (lõuna)paus, pluss 2x ca. 20 min. peatused (kütus, jalasirutused jne.) Meie pere puhul selline plaan toimib. Teine päev siis km-lt. lühem ots( psüholoogiliselt sobib meile nii paremini).

• Pikema pausi teeme lõunast. Meil on kaasas alti ka piknikutekid, et saaks pikali heita ja ennast sirutada. Talvel muidugi see ei ole olnud teemaks.
• Öömaja oleme eelenvalt juba kodus ette bookinud. Kindlasti koos hommikusöögiga, et saaks kõhu korralikult täis süüa, et vastu pidada lõunani. On olnud ka juhuseid, kus on jooksvalt tulnud öömaja otsida või lihtsalt autos magatud.

2. Esimese punktis juba kirjutasin. Lisan veel juurde, et pikemaid pause ei ole teinud, kuna siis venib ka kohalejõudmise aeg pikemkas ja km-e arv paraku pauside pikkusega ei vähene. Jutti ilma peatusteta sõidame 500-600 km. maksimaalselt, siis juba peab tankima. Kütusepaagid autodel muidugi erienvad. Meil Toyota Land Cruiser.

3. Lastega reis.

• Beebiiga- 0-3 aastat. Sõidud plaanisime öösse, siis rohkem võimalus, et laps magab (muidugi praktikas juthus ka vastupidiseid olukordi). Lapsle oli kaasa võetud snäkke, mida sai sõrmede vahelt ise süüa. Näiteks kuivatatud leiba, mida ta sai pikalt ja kaua lutsuda ning laps oli ka kauem endaga ametis. Põnevad mänguasjad, muud vidinad, mis lapsele meeldisid. Nutiseadmeid ei olnud. Turvahällis oli ka õhuke lambanahk, et nahk väga hauduma pikamaa sõidu puhul ei läheks.
• Lasteaed+ kooliiga- Lastele sai Ipadi alla laetud lemmikmultikad või -filmid, olenevalt laste arvust pidi igaüks kodus eelenvalt ise need välja valima. Kindlasti olid ka igaühel oma kõrvaklapid. Max. filmivaatamise aeg ca. 3-4 h, siis tegime jällegi väljavaatamise/magamise, muusika kuulamise või lugemise (kes saab autos lugeda) jt.pause, ajaliselt u. 2h. Lapsed võtsid autosse ka väikese kohvrikesega kaasa oma lemmikmänguasjad, millega said sõidu ajal mängida. Sõidu ajal mängime ka palju sõnamänge. Ajaline piirang on muidugi iga vanema enda otsus.

4. Tee mingi plaan, kui pikalt /kaua teoorias plaanid sõita. Praktikas võib see (aga ei pruugi) plaanitust erinev välja kukkuda. Ole paindlik! Võib tekkida ootamatuid nääklemisi ja tülisi.

• Võta autosse kaasa SOS asjad. Näiteks kui jääd kiirteel ootamatult "x " ajaks ummikusse ja tekib väljakannatamatu pissihäda. Mul on alati kaasas 1x plastikust oksekotid (apteegist). Kui "peaks" selline olukord tekkima. Seda ei saa kunagi kiirteel ette ennustada. Paaril korral on väga abiks olnud. Kindlasti auto- salongi kätepaber+wc paber+joogivesi ja märjad salvakad. Kui kiirteel peaks autoga miskit juhtuma või kahtlus, et miskit ei tööta nii nagu peab, siis mine kohe kõige parempoolsemasse ritta, et saaks esimesel võimalusel kiirteelt maha sõita, kui auto olukord seda võimaldab.
• Ravimid , 1l. mootoriõli, hall teip (MägiAivari teip :). Väikelapsele vahetusriided, kui juhtub ootamatult oksendama. Prügikotid. Plastikust tassid ja taldrikud kuhu hea snäkke peale panna ja sõidu ajal süüa ja juua, nii et kõik maha ei kuku. Väike nuga ja lõikelaud, et sõiduajal kõrvalistujana teistele snäkke valmis lõigata vms.
• Varu kannatust ja võta kaasa endale meelepäraseid asju, kuidas pikka teekonda sisustada- minul alati mõni raamat, arvuti, kus saan sõidu ajal vanemaid pilte sorteerida jms. Kaasas alati ka väike padi ja fliistekk, mida saab siis kasutada magamiseks või tagumiku alla polstri lisamiseks. Kaasas on ka silmaklapid, päeval magamiseks (hea võimalus ka ennast välja lülitada ja silmi puhata). Hea muusikavalik. Ja muud vastavalt isiklikule huvile kaasa võtta.
• Ole toetavaks paariliseks kui sõit kulgeb ööpäev läbi, eriti keeruline aeg võib olla öösel kella 01:00-04:00 ajal, sest silmad lihtsalt võivad kinni vajuda, see on täitsa hirmutav tunne. Jälgi kaaslast roolis, vajadusel lihtsalt tehke paus, vahetage sõitjaid kui võimalus on. Magage natuke, see aitab hästi. Mõni joob kohvi või energiajooki. Meie puhul autoga sõitjaid kaks inimest. Suurema grupi puhul kergem sõiduvahetusi plaanida.

5. See on mõnikord täitsa keeruline teostada, kui ikka juba 400 km. üks ja sama kiirtee. Aknast välja vaadates ka muud ei näe kui sein(enamus ajast). Mis on aidanud- abikaasaga suhtelmine, erinevate teemade arutamine, allalaetud raadiosaadete kuulamine, mediteerimine (kui roolis ei ole), filmide vaatamine, magamine, joonistamine (kes saab muidugi liikuvas autos neid asju teha), raamatute lugemine, lemmikjoogi ja-snäki närmine ja joomine. Hea võimalius leida kinnises ruumis olles erienvaid tegevusi, kuidas perena koos seda sõidu aega võimalikult palju "nautida".

6. SYGIC app (liikluskaamerad, offlinekaardid, live-traffic)

• 7. Kõige vähem- kui sõidetud on 1000 km. ja veel sõita 100 km. ,siis see tundub kui "igavik" ja teekond kuidagi ei lõppe ja auto veereb edasi kui tigu. Oled sunnitud istuma mitmeid tunde ühes kohas ennast väga liigutamata. Piiratud tegevused (kui ei saa nt. lugeda, käsitööd teha vms. sõidu ajal). Laste puhul- "Millal me kohal oleme?" või "Kui kaua me veel sõitma peame?" Ettearvamatud ohtlikud olukorrad liikluses või autoga.
• Mis meeldib- vaba otsustada millal stardid ja kuna teed pause. Võimalus näha tee peal erinevaid linnu, külasi, liikluskultuuri, inimesi, loodust jne. Võimalus vaadata kohti kuhu muidu võibolla ei satuks, aga kuna teepeal, siis nagu lisaboonus. Hea võimalus korrastada pilte arvutis, lugeda huvitavaid raaamtuid, tegeleda oma asjadega. Lastega/perega huvitavaid teemasi arutada, erinevaid olukordi analüüsida jmt. Võimalus näha ilusaid päikesetõuse, loojanguid. Nautida ühist reisimist koos setskonnaga. Avastada endas uusi külgi mida pikamaasõidud sinus välja toovad. Korrastada omi mõtteid, lihtsalt magada(kui mugav see muidugi on küsitav).

Pikamaareis auto ja perega ongi alguses palju planeerimist ja teadmatust. Aja jooksul tekib oma kindel rütm ja viis kuidas plaanituid pikamaareise autoga läbida. Mis toimib ühele perele ei pruugi jällegi sobida teisele perele!

Hea viis kuidas reisida ja avastada uusi kohti!

Sõidan Euroopasse iga suvi alates aastast 2007. Esimene puhkuse sihtpunkt Horvaatia. mida rohkem on Poola teid ehitanud seda kiiremini kohale jõuab. VIA Baltika peaaegu valmis aga Ääsmäe -Kaunas veel tegemata. Tavaliselt alustan sõitu Tallinnast laupäeva hommikul kl6.00. Jalasirutus tavaliselt koos koos tankimisega. Esimene tankimine peale Kaunast. Teine tankimine kusagil Poolas ja seal Tsehi öömajale. Ära jäta tankimist hiljapeale Poola kiirteede ääres on väga vähe tanklaid. Eelmine aasta ööbisin Olomouc, see aasta on Lomsa valmis ja plaanin Brnoni jõuda. hommikul kl 8.00 rool ja pedaal ning lõunasöök kusagil Viini ja Grazi vahel. Pealelõuna ca 16-17.00 Horvaatias varbad vees. peale mõnigast puhkust kuhugi edasi, eks siis näe.

Navigeerimiseks soovitan kasutada vähemalt kahte erinevat seadet kuna Wase arvutab teekonna läbimise aega valesti, liiga kiirelt, siis vöib tekkida mulje et otse üle põllu saab kiiremini, kinnitan ei saa, kõige kiiremini saab mööda suurt teed. Peamiselt kasutan Google rakendust, teise seadmena kasutasin viimati TomTom äpi telefonis. mingi hetk võtab tehis intelekt juhtimise üle ja püüab sind rappa juhtida, seetõtu soovitan kaasa võtta paberkandjal atlase ja sisestatud marsuut ka paberil üle vaadata . kui aga sõidu ajal pakub seda paremat teekonda tuleb olla kriitiline ja üle kontrollida kas pole Susaanin sind juhtimas, enamsti nii ongi. tIhti on agarad kulgejad sisetanud teateid ummikust ja kohe paneb navi sind põllule, ära usu seadmeid Tankimiseks soovitan kiirteelt maha keerata ja lähimast asulast tankida ,hinnavahe märkimisväärne. Kiirtee maksud mis on vinjetiga mõistlik reisi alguspäeval netis ära osta.

Mis kõige peamine väsinud peaga jäta kohe sõit katki ja puhka või vaheta juhti.

Mitu naela kummi!

Ah jaa kiirteel on vasak rida vaid möödasõiduks mitte kulgemiseks.

Mul üks tuttav kutsub aegajalt reisile - "Teeme kiire reisi Tsehhi, kaks nädalat sinna, nädal kohapeal ja kaks nädalat tagasi". Ja ilma naljata. Pärnust väljudes sõidetakse esmalt kuskile Riia alla, ööbitake mingis eriti mõttetus kallis hotellis maantee ääres. Järgmine peatus Kaunas, siis Augustow jne jne jne. Kulu hotellidele on tuhandetes. Miks siis juba mitte lennata - inimene kardab nii lennata kui jääb pikemal autosõidul haigeks.

Maitse asi. Mina isiklikult oleks pigem nõus sõitma 5000km ühe jutiga, kui end niimoodi tiksutades piinama. Õige planeerimise, hea ajastuse ja korraliku ettevalmistusega on euroopas 2000+km täiesti tehtav.
Buldooza väide, et ei ole 2500 võimalik sõita ööpäevas - nii ja naa, Leedu keskpaigast alates hakkab keskmine kiirus kõvasti tõusma ja kompenseerib. Sõltub ka, mis kell ja kust Eestis startida.

Koolieksamitel saavad mõned 10 punkti, teised 100 - mõlemad saavad elus enamasti kenasti hakkama. Seega ei ole vahet, kas Euroopasse jõudmine võtab päeva või nädala.

Lihtsalt, see sõit Euroopasse on väheste jaoks elamus, miks tõesti mitte lennata, rentida auto ja nautida.

Ahjaa - see teema et juhi kõrval ei tohi magada. No unustage ära. Kui ma olen kõik ette planeerinud, siis ma pigem arvestan sellega, et teised magavad ja on vajadusel hommikuks puhanud ja valmis rooli minema. Kui sa ei saa magada öösel kõrvalistmel - sobib, tule rooli, mina magan.

Kõige lollim on nokk kinni, saba lahti olukord, kus kõrvalistuja ei maga, "sest juhi kõrval ei tohi magada" ja rooli ei saa teda ka panna, et ise magada, "sest juhi kõrval ei tohi magada".

jaanusm jutt kõlab nagu vana bussireisi teemaline nali. Ehk ei pahanda keegi, kui selle siia vabasse teemasse lisan. Ajaks ütleme hilised üheksakümnendad.

On üks reisifirma, kes korraldab arusaamatult odavaid Euroopa bussireise. Konkurendid ei mõista - kuidas saab nii odavalt teha, kulud peaks ju kõigil samad olema? Aga kliendid on rahul, tagasiside ettevõttele väga positiivne, kaebusi pole, äri õitseb ja kõik on nagu korras.

Saadetakse siis kamba peale spioon selle firmaga reisima - mine uuri, mis värk on!!!!

Läheb siis reisija bussile. Juba bussi astudes ootab teda ettevõtte poolt tervitusjook - külm valge viin. Et meil on kultuurireis, tutvume iga läbitava riigi köögi ja joogiga. Aknakatted lastakse alla ja giid alustab juttu Eesti rahvakommetest. Viin bussis muidugi ei ole üks pits, vaid nii palju kui kliendid soovivad.

Buss samal ajal hakkab sõitma, aga ei lähe kaugele. Sõidab ümber nurga ja jääb seal alusele, mis õõtsub, nagu oleks sõit maanteel.

Paari tunni pärast ajab giid rahva üles, ütleb "tere tulemast Läti vabariiki", rahvusjook seekord Rigas Balzams, tuleb taas kommete tutvustus...

Nii "sõidetakse läbi" kõik Euroopa riigid. Paalinkad, behherovkad, peened ja magusad napsud aina voolavad.

Nädala pärast pöörab buss õõtsuvalt aluselt maha, sõidab ümber nurga tagasi, kliendid lastakse välja, reisifima tellib veel oma kulude eest taksod ka, mis purjakil rahva koju viivad.

Et... võib ka nii reisida :)

Üleüldiselt on 2500 km ööpäevaga mumeelest tänapäeva teedevõrguga titsa sõidetav . Vanasti kui noorem olin sõitsime tihti Lõuna-Saksamaale kaubareisile ja siis oli graafik 2200 km 21-22 tunniga. Tagasitulek võis vahel isegi kiirem olla kui sättida kiirteed ööseks. Kaugemale polnud vaja minna ja siis oli Kaunase ning Varssavi vahel veel kitsas tee. Varssavi -Berliin oli juba kiirtee.

Graafik oligi umbes selline peale tööpäeva lõppu nii kl 17 minema ja kesköö paiku olime Kaunase mäe peal veoautode parklas. Seal sai tankida ja võis süüa aga mitte pikalt sest enne tipptundi tuli kindlasti Varssavist mööda saada. Hommikul hiljemalt 5 -5.30 Varssavi siis. Varssavi- Berliini kiirtee oli tasuline ja vaikimisi piiranguteta. ehk kõik lasid põhjagaasiga. Minumeelest jõudsime siis ca kl 10 Berliini ringile ja seal oli tipptund juba läbi. Berliinist Nürnbergi oli kolme pärisuuna reaga kiirtee ja kui just keegi ees ei olnud või tagant 300 km/t ei tulnud siis kiirus ikka niipalju kui auto välja jooksis ja umbes kl 14 Nürnbergis. Sealt Stuttgardi poole oli juba kitsam tee,, veoautod esimeses reas ja ontlikud pereisad 130 km/t teises ja ikka 2 tundi läks Stuttgartdini. Just hotellide chek-in ajaks sai kohale ja lõpuks magama.

Tagasi tulles võis aega võita sellega kui sõita välja õhtul ja kõik Saksa-Poola kiirteed öösel kui liiklust vähe.

Lastega pole niimoodi kunagi sõitnud ja praeguses vanuses ei viitsiks enam üksindagi. Muidu, enamuse ajast , 18-20 tundi sõitis üks juht ja teine magas kõrvalistmel või vahtis lolli näoga läbi esiklaasi. Kui põhijuht haigutama hakkas vahetasime kohe kohad ära ja ta magas siis natuke. Värskenduseks on tegelikult vaja üsna lühikest aega . Kes vanu filme on vaadanud siis Stirlitz magas, pea roolil, 15 minutit ja teadis täpselt et veerand tunni pärast ärkab jälle üles ja sõidab edasi :)

Igasugused raadio kõvemakspanemised, kellegagi jutuajamised, akna lahtitegemine et tuul tõmbaks, ümber auto jalutamised on jama. Kui just on nii et ei saa kohe peatuda siis mind on jäätis kuigipalju aidanud. Kui on hirmus uni ja 1-2 jäätist nahka panna venitab veel maksimum 50 km ära.

Elektroonilised navid võivad olla, linnades on neist palju abi. Paberkaart ikka pigem peaks olema. Ükskord sõitsime samamoodi ühe pika ööga Buenos Airesest Saltasse , risti läbi Lõuna-Ameerika. Ainuke kaasvõetud navi läks sisse lülitamisel kohe segi või ei kuvanud varem salvestatud kaarte. Mul oli ainult A4 Lõuna-Ameerika paberkaart mille olin varem millegipärast ajaleheputkast ostnud :)

Tee peal linnadesse sisse ei trüginud ja linnanimede ning teenumbrite järgi jõudis ilusti kohale. Muistsetel aegadel ma sõitsingi ainult teenumbrite järgi. Viidad numbritega on isegi linnades ja tuleb teade et näiteks E20 mööda saab Dublinist -St. Peterburgi. Need numbrid on ka paberkaartil ja hulka arusaadavamad kui mingid võõrapärased kohanimed. Eriti kui samanimelisi kohti on mitu.

Tere,

Me hetkel Rumeenias autotripil. Tulime läbi Poola ja Slovakkia ja Ungari. Sõitsime järjest Eestist kuni Suwalkini, Ööbisime seal väga mõunusas ja odavas kämingus. Sealt edasi Slovakkiasse ja Ungarisse. Jalapuhkamise pause täpselt niipalju, kui vaja. Lapsi küll kaasas pole, aga vaatamisväärsusi külastame küll.

Suures osas kasutame Google Mapsi ja ööimiseks appi parking4night.

Mina oma kogemusest.

Siiani olen olnud sõiduautoga siis kaaslasega ja lisaks seltsiline tsikliga, korra kahe autoga (oma autos olin üksi) ning korra täiesti üksi.

1. Kuidas olete läbinud 2500 km. ajapiiranguks on üks või kaks ööpäeva?

2500 km on võimalik kuid - olen teinud aastatega nii et Pärnust alustan liikumist ca 06:00 ja jõudnud Poolas Katowice se ca 21-22 paiku Ca 1160km. järgmisel päeval sõitnud ca 600 km ja siis lühikesed sõidupäevad. sest kõik mis on sellel hetkel vahepeal pole olnud teemaks kuna läti, Leedu ja Poola tripi võib alati võtta eraldi reisiks. Esimesel aastal olin Viinis teisel päeval, muidugi peale Poola lõppu, seega ka see osa juba nauditud. Tagasi olen tulnud lühikese unepausiga ( kaks tundi)2800km Sveitsist aga ei soovita _ sellel hetkel oli tegemist häda olukorraga kuid lõpp oli üksisõites suhteliselt ohtlik ning tekkisid tuttava tee peal isegi eksimised.

2. Kui kaua jalasirutuspeatusi on mõistlik teha?

Sirutuspausid vastavalt tagumiku tunnetusele, kuid kui oled juba ntx mägedes siis neid tuleb ise enesest palju. Esimesel päeva aga jah teen vastavalt tankimisele ja jäätise ostmistele. teeb erksamaks ja pilgu selgemaks.

3. Millised on Teie soovitused, tähelepanekud või nipid kui reis koos lastega?

Lastega pole käinud kuid eks ole jah see et olenevalt vanusest võiks nad kaasata reisiplaneerimisse varakult , näidata ntx reisi maatriksit, rääkida kui kaua miski aega võtabjne jne . aitavad erinevad mängud , filmid või võistlus kellel on rohkem konkreetset värvi autosid vastu tulnud.

4. Mida peab kindlasti arvesse võtma kui esmakordne autoga pikamaareis plaanis on?

Auto tehniline kontroll, paberkandjal reisimaatriks, kus kirjas erinevate kohtade vaatamisväärsused jms. vaata läbi igasugused blogid jms kus näitavad mida kaasa võetakse-Minu kaasa võetavate list täiesti pulkadeks võetuna kaks A4 pikk ja kirjas iga asi mis kaasa võtta (usu, unustad elementaarsed asjad maha või ei kontroll kas võtsid).

5. Kuidas peletad eemale vaimset väsimust (auto)sõidust kui oled roolis või kõrvalistuja?

Olen olnud roolis koguaeg ise - ei tea miks isegi - välja arvatud viimane tripp 6000 km kui reisisin üksinda. aitab pausid, pildistamised, filmimised, laulmine jne. audioraamat üksi sõites paneb hoopis magama.

6. Millist teede kaarti kasutad või soovitad kasutada?

Kasutan waze i ja apple i mapsi- miksmitte google maps? sest google maps võttab neist kõige rohkem andme mahtu.Kaasas alati Atlas ja sel närgitud lehtedel planeeritud marsuut. ja kes lastega reisivad - las õpivad sõidu ajal kasutama ja saab näidata iga hetk kus asutakse ;)

7. Mis meeldib autoga pikamaareiside puhul enim ja kõige vähem?

Meeldibki just see et sõidad millal ja kus tahad, muudad ise oma reisi huvitavamaks ja otsustad ise mitte keegi kuues kusagilt. Oled oma aja peremees. ning kui seltskonnaga reisida saad teada kes on reisikaaslane selles kõige õigemas võtmes - kunagi leidsin selle ja pole paremat reisikaaslast veel kohanud. Üksi reisides läbi alpide ja dolomiitide on üks miinus ja see kehtib teiste kohtade kohta - sul pole seda emotsiooni kellegagi otse jagada. me kõik vajame oma aega kuid otsese emotsiooni jagamine õigele inimesele on selliste trippide kõige parem osa.

Reisi planeerimisel pane esmalt exelisse kirja kõik kohad kust tahad, soovid käia siis kirjuta sinna juurde exelis mis on vahemaad,millised vaatamisväärsused sinu jaoks sinna ja vahepeale jäävad mis sind huvitaks, siis näed juba enamvähem ära aja kulu ja saad planeerida kus ööbid jne ning lisa ka need aadressidega sinna tabelisse . Ning siis selgub reisi esialgne pikkus .

Ise pean mõistlikuks 700-800 km ööpäevas.

Mina olen jah teinud alguses selle et saaks Poola lõppu esimesel päeval ja siis uneaega ca 8 h ja siis juba saab rahulikumalt võtta.

Paljude kommentaare, et autoga ei saa ja matkaautoga täiesti võimatu ja kitsad teed ja nii edasi. Kõik sõltub korralikust planeeringust ja eeltööst. Mina alustan planeerimist oma iga suvisele tripile juba tavaliselt augustis ja täiustan seda ca kord nädalas ja nii järgmise suveni. Siis on kõik ilusti paigas ja suund selge. Pluss varumõtted ja teed jne jne. Selline autoga ja matkaautoga trippimine on elustiil ja see ei saagi kõigile sobida. ning eks igaüks peab ise järgiproovima ning meie kõigi sõidu võimed erinevad. Mina isiklikult soovitan kõigil kellel natukenegi mõte nii liigub proovida. Sest teatud muljeid, emotsioone ei saa teisiti.

Vanlife jah planeerimine on üks edu võtmetest aga ei saa planeerida ilma ja rahvaste rännet, kui sul ikka sajab pangest ja rahvast on 2 korda rohkem, siis venid nagu tigu. Alles eelmine aasta avastasin, et planeerimisel tuleb vaadata ka megakontserte, kui satud sellesse piirkonda valel ajal, siis istud nagu Viplala ummikus.

See on nii individuaalne, kui pikalt keegi järjest roolis viitsib istuda ja oma sõna on selles öelda kaasreisijatelgi. Olen nooruses üksi ka 24h jutti sõitnud, tänasel päeval 50 aastat hiljem liigun ma sama distantsi 3 päeva vahepealsete ööbimistega. Saab nii ja saab naa, absoluutset reeglit ei ole.
Mis pikema otsa puhul on oluline, et kui tahetakse kuskile välja jõuda, siis tuleb pühenduda sellele eesmärgile ja tõepoolest sinna mingil ajal jõuda. Kõiki teeäärseid vaatamisväärsusi külastades ei pruugi 2 nädalaga Leedust kaugemale jõudagi.
Reisi planeerimisel peab suutma paika panna eesmärgid, mida näha tahetakse ja kui palju kusagil soovitakse olla. Sõites pikemaid või lühemaid päevadistantse, võiks vähemalt iga 5 päeva järel ka mõni täiesti sõiduvaba päev olla. Sest väsitav on see ikkagi ja enda aeglane tapmine pole ilmselt kellegi reisi ülimaks eesmärgiks. Eeldaks, et selleks ajaks ollaksegi juba soovitud sihtkohas kuskil kaugel-kaugel ja seal saab siis rahumeeli auto mõneks ajaks parklasse jätta muul viisil ringi vaadates. Autosõit autosõiduks, aga seegi võiks sisaldada vaheldust, sa ei pea temas liiga kinni ka olema, auto ei ole su ihuliige.
Auto ettevalmistusest. Ütlen seda aastakümnete pikkuse auto-, jalgratta-, veematka kogemuse pealt - töötavat asja ei torgita! Kõik matkajad teavad, see on põhireegel. Keerad enne reisi hoolduse käigus mutreid, võid kindel olla, et just need hakkavad reisi ajal logisema. Kõik vajalikud hooldused tuleb sooritada mõnevõrra varem, enne pikemale otsale väljumist võiks olla juba paari nädala, veel parem kuu jagu sõite kohapeal tehtud, see välistab riski, et tee peal midagi kohe lagunema hakkaks. Oled kodus mõned tuhanded kilomeetrid probleemivabalt läbinud, sõidab ka reisi tuhanded tõenäoliselt sama muretult ära.
Katuseboks võib ju hea mõte tunduda, aga tasub arvestada, et mõnede praamiühenduste korral võib see üleveo hinnaklassi tõsta. Samuti on see tuuletakistus ja pikema otsa kütusekulu kasv on märgatav, eriti kiirteedel sobiliku kiirusega liikudes.
Lõpuks on kõik ju maitse asi ja tuleb omal nahal järgi proovides just endale sobilik meetod leida. Teiste soovitused, kaasa arvatud minu omad, on nende endi kogemustest saadud ja nende 1:1-le järgimine ei pea sulle tingimusteta sobima.