Kas Suwalki ümbersõit on avatud? Tähtajaks oli märts 2019.
Kuidas see nõme on :-)? Muidu oleks nii, et noored ei saakski n.ö "poola teid" nautida ja 2029 kõik imestavad, et kas tõesti on Poola läbimine olnud aeglane.Minu meelest Euroopa autoreisi üks osa ongi "Poola läbimine" kui protseduur vms :-). Natuke on isegi kahju, et elamus ei ole võib-olla enam selline nagu see oli minu jaoks 97-dal aastal, kui esimest korda bussiga Poolat läbisin. Kui ma õigesti mäletan, siis buss startis kell 7:00 Suwalkist ja oli u. kell 22:00 Prahas. Elamus kogu eluks (olin varem reisinud ainult Baltikumis, Soomes ja Rootsis). Alates Leedu-Poola piirist oli kohe aru saada, et tegemist on oluliselt teistsuguse riigiga kui seda on Eesti, Läti või Soome; seda enam, et näiteks Suwalki-Varssavi ja Wroclaw-Kudowa Zdroj on looduse poolest ikka üsna erinevad.
Vaadates Poola teid aastate jooksul ja võrreldes Baltikumiga nutt tuleb peale . Kui saamatud on Eesti , Läti ja Leedu areng praktiliselt 0 .Kiideldekse meedias mingi kesmise palgaga aga reaalsus on teine . 20 aastaga ei suudetud baltikumis üldse midagi normaalset teede osas teha , vaevalt suudetakse vanu teid korras hoida ja nats parandada .
Poola rahvaarv on ca 40milj ja Baltikumis 6milj. Lisaks veel Poola transiitliiklus kordades suurem , kui siin. Eks taristu areng on ikkagi enamjaolt seotud rahvastikutihedusega. Peab oma ääreala staatusega leppima või leidma kuskilt meeletutes kogustes kulda või naftat
Kui jätta Poola uued ja uhked kiirteed välja, siis Eesti üldine teede seisukord on minu meelest suhteliselt hea võrreldes Poolaga. Näiteks kasvõi Pijotorkow Tribynalskist Chestochowasse. Augustwist Lomzasse. Seal on ikka lõike mis mingit kriitikat ei kannata. Või kui keerata suurtelt magistraalidelt maha, siis paistab tõeline Poola teede olukord. Sama teema on Ungari puhul kus eelmine aasta tuli mõttesse sõita Bratislavast Büki (Szombathely kandis) otse, mitte mööda kiirteed Györini sealt M85 kiirteele. Seal oli ikka nagu oleks nõuka aega tagasi sattunud.
Kui vaadata Poolas seda E67 osa, ei panusta ka nemad sinna. On see ju nende jaoks üks mõttetu tupik :)Leedukatel on oluline Vilnius-Kaunas-Klaipeda, lätlastel ka pigem ida-lääne suunalised. Meie nuumame Tartu maanteed.Seega jah, Baltikumis on kõik tegelikult hästi, aga miks meist keegi Via Baltikasse panustada ei taha, see jääb minulegi arusaamatuks.Milleks meile Mäo monstrumristmik, kui eesti ühe suurima liiklustihedusega lõik on Pärnu-Uulu, kus on külatee, oma 70 aladega ja ohtrate jalakäijatega teel, sest puudub isegi kergliiklustee.
Infoks -- Varssavist Tšehhi poole sõites on Piotrkow Trybunalski (S8 lõpp) ja Częstochowa vahel laiaulatuslikud A1 ehitustööd -- tee on kogu ulatuses 2+1 (suunad vahelduvad) ajutiste radade, kiirusepiirangute ning ehitustöödega seotud fooridega. Üsna igav ja tüütu venimine oli paar päeva tagasi. S8 oli Varssavist lääne poole paarikümne kilomeetri osas 60 km/h kiirusepiiranguga -- miskit nähtavat remonditööd ei toimunud, teekate oli sama hea kui ülejäänud teel ning enamus sõitjaid ületas märkidega lubatud kiirust vähemalt 2 korda. Aga Poola teede ehituse ulatus ja tempo teeb jätkuvalt kadedaks. Rahvaarvult ja pindalalt on Poola küll suurriik, kuid teedeehituse ulatus ei ole ka rahvaarvu koefitsendiga arvestades kuidagi Eestiga võrreldav. Ning ka Slovakkia, mille SKT elaniku kohta on sama kui Eestil ja kus elanikke veidi vähem kui Baltikumis, on suutnud luua üsna arvestatava kiirteede võrgustiku.Eestis ehitatakse paari kilomeetri kaupa ja vaid kord nelja aasta jooksul räägitakse kuivõrd oluline on kaasaegse taristu ehitamine :-(
Mul endal ka just paari nädala pärast sama teekond ees(Tallinn - Bialystok - Varssavi - Bielsko-Biala-Bratislava ja sealt edasi läbi Ungari Horvaatiasse), ning ajaga suht pingeline, sest ööbimised bronnitud jne. Huvitav oleks teada palju tegelikult aega kulus Piotorkow Tribunalskist Czestochowani? Googel maps pakub, et kui minna läbi Radomsko, mööda 92 maanteed, tuleb aeg suht sama ca 1,5t. Kas keegi on üritanud 92 teed sõita?
Al16 -- ma ei usu, et 91 kaudu kiiremini saad. Me läksime piki A1 teisipäeval, 9.07 Bratislava poole ja tulime 21.07 Brnost Varssavi suunas.Ehituspiirkonnas autod täitsa liikusid, lubatud kiirus oli piiratud (70?) -- sõita tuli lõpmatud jorus, peatumis- ja möödumisvõimalust ei olnud ja lihtsalt tüütu oli. Nii pikal teekonnal on saabumisaja prognoosimine nii kui nii selline kohvipaksu pealt ennustamine (isegi on-line navigatsioonvahendite abiga), seega võta vabalt ja küll kohale jõuad. See, et 9..10 h teekonna jooksul miski tunnine või suuremgi nihe võrreldes plaanituga sisse tuleb (arvestamata teel tehtud peatusi) oli pigem reegel -- näiteks Waze korrigeeris pidevalt oma kohalejõudmise prognoosi ja enamasti ikka hilisemaks. Teeolud muutuvad ja kogu aeg ei viitsi ka lubatud maksimumkiirusel uhada. Meil olid samuti ööbimised eelnevalt bronnitud, vaid ühele neist olime varasemalt teada andnud eeldatava saabumisaja (kuna nad seda kolm korda meili teel küsisid) ja sellega võrreldes jäime üle tunni hiljaks -- probleemi polnud. Helistasime vaid ühel hetkel ja ütlesime, et kurb lugu küll, aga läheb veel aega kohalejõudmisega.
Ma pisut polemiseerin seda teedeehituse teemat. Jah, viimase 10 aastaga on Poolas kõvasti teid ehitatud, ent selle põhjuseks ei ole mitte eriline eesrindlus, vaid varasema tohutu mahajäämuse elementaarne tasandamine. Kui rääkida 2+2 teedest (s.t. motorwayd + I klassi teed), siis 2008. aastal oli Poolas neid 1282 km ehk ca 50 km miljoni elaniku kohta, samas kui Eestis oli samal aastal suhtarv 80 km miljoni kohta (2008. aastal oli Eestis 104 km kiirteid). Tänaseks on Poola suhtarv jõudnud suure ehitamisega 100ni, samas kui Eestis on see ca 125 km juures ning 2020 lõpuks valmivate juppidega tõuseb 150 km peale - mis on juba üsna ELi keskmine, vaid 10% vähem kui 2x kõrgema SKTga Soomes (hetkelsuhtarv 156 km) ja Poola arengust ikkagi ca 5 aastat ees.
Ning mis vanast Euroopast rääkida, siis samal ajal kui Eestis kasvas kiirteede pikkus 10 aastaga 50%, siis nii Saksamaal kui Prantsusmaal oli see vaid paar protsenti, Soomes 20% ning isegi Slovakkias vaid 25% (kõigi andmete puhul võtsin aluseks Vikipeedia ja Eurostati andmed: http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=road_if_motorwa&lang=en). Ehk siis üldpilti vaadates on Eesti 2+2 teede ehitus viimasel 10 aastal olnud üle keskmise kiire. Ja ega siis kiirtee valmimisega investeeringud lõppe, vaja on maanteed hooldada nii suvel kui talvel, katet uuendada jne, kõik see aga nõuab nii raha kui inimressurssi. Näiteks Tartu maantee osas saaks tahtmise korral kindlasti kiiremini ehitada, see aga kas oleks kallim või jääks ehitustöölise nappuse taha ning võõrtööjõudu me ju teadupärast sisse ei taha...
Olgem realistid - Eesti on madala rahvastikutiheduse ning madala SKTga Euroopa ääremaa, kus inimesed pealegi eelistavad vaikust ja rahu puutumatut loodust läbivatele tarastatud taristuprojektidele a la 2+2 tee või Rail Baltic. Loomulikult oleks tore mööda tühja tarastatud kiirteed 140 km/h kiirusel Tallinnast Tartusse vuhiseda, ent selleks puudub Eestis nii vastav rikkus, liiklustihedus, asukoht kui ka vajadus.
Buldooza, ma saan Su mõttest aru aga sedasi statistiliste protsentidega mängimine on veidi libe tee -- kui 100 km-le ehitada 10 km juurde, siis on kasv muljetavaldav 10%. Loomulik, et riikides, kus olemasolevaid kiirteid on tuhandeid kilomeetreid, ei ole kasv sellega võrreldav. Sakslastel ei ole vaja igal aastal sadu kilomeetreid juurde ehitada, et miskis kasvuprotsendis eestlastega sammu pidada :-)Tallinnast Tartusse sõites pole erilist vahet, kas turvaline neljarealine tee lõpeb ära Mäo ristis või 15 km enne seda -- Tallinnast Tartusse sõitja jaoks on oluline kogu tee Tallinnast Tartuni. Tallinn -- Pärnu -- Ikla (uhke nimega Via Balitca) olulisusest on räägitud kogu viimase iseseisvuse aja ligi 30 aastat -- ainus reaalne areng on rohelised E67 viidad tee ääres. Peterburi tee neljarealine osa lõpeb nagu lõigatult Aasperes (ja sellest neljarealisest lõigust rohkem kui pool -- Valgejõeni -- sai valmis juba nõukaajal) -- järgnevad kümme kilomeetrit on üks Eesti ohtlikumaid teelõike kuid selle ümberehitamist pole lähiajal näha.Ja kui nüüd veel vaadata, milliste imepisikeste juppide kaupa seda olemasolevat neljarealist teed Eestis ehitatakse siis tekib Poolas sõites paratamatult küsimus, et kui seal saadakse ehitada 100 km või enama kaupa korraga, siis miks Eestis ei võeta end kokku ja ei ehitata näiteks kahe suurima ja olulisima linna vahelist teed paari aastaga valmis vaid jupitatakse ja jupitatakse ja jupitatakse. Jah, Eesti on Euroopa ääremaa, vähese rahvaarvuga ning suhteliselt vaene kuid teisalt kuidas see ääremaastumine peaks vähenema kui siia on muu Euroopaga võrreldes järjest keerulisem kohale jõuda?Me siin ise võime arvutada, et meil on ühe elaniku kohta oluliselt rohkem kilomeetrit kiirteid kui poolakatel või sakslatel kuid kas see lahendab nende probleeme, kes igapäevaselt olemasolevatel teedel sõitma peavad?btw, kui statistikast ja protsentidest rääkida, siis Eestil on ühe elaniku kohta rohkem ministreid, presidenti, kaitseväge jms. kui näiteks Poolal või Saksamaal. Väikeriigi valud ja võlud...
Buldooza, mis kiirteedest sa eestis sonid, ma olen 25 aastat teede ehituse ja hooldamisega tegelenud ja pole mina veel kuulnud et eestis oleks ühtegi kilomeetrit kiirteed.
Päris vahva et õnnestus saag käima tõmmata :-) toto, kui oled teede hooldamisega nii hästi kursis, siis tead ka kindlasti, et statistikas - nii Eesti, Euroopa kui OECD osas - loetakse kiirteede alla kõiki 2+2 teid, vt näiteks minu viidatud Eurostati andmed või OECD keskkonnaaruanne (viimane koguväljaanne, tõsi küll, alles 2015. aastast: https://read.oecd-ilibrary.org/environment/environment-at-a-glance-2015_9789264235199-en#page65). Või kui oled kuulnud et Eesti keeleteadlased on pidanud kuidagi vajalikuks motorway ja highway erinevust keeleliselt lahti mõtestada, siis oleks tore sellest teada. Ma ei eitagi et kusagil teed hooldades või vahe suur tunduda, aga ausalt öeldes on mul suht savi, kas Tallinnast Tartusse saab piirkiirusega 110 või 140 km/h, peaasi on ohutum kui praegu ning selle osas on mõlemal juhul edasiminek piisav, küll aga on tuleb esimene variant tunduvalt odavam kui teine. Mis mulle aga arusaamatuks jääb, on see Rail Balticu teemaline kriitika, kuidas see Eesti kaheks lõikab ja vaesed mömmid enam oma talvepesadesse ei pääse, misjärel aga samad poliitikud sama suusoojaga vahutavad Tallinn-Tartu läbivalt tarastatud kiirtee vajalikkusest, olgugi et see läbib hoopis rahva- ja loomarohkemaid paiku. Aga see selleks.Fakt on see, et Eesti liiklustihedus on nii madal et majanduslikku argumenti sadade kilomeetrite kiirteede ehitamiseks ei ole. Kui vaadata minu ülalviidatud OECD 2015. aasta ülevaadet, siis Eestis on kõigist arenenud riikidest konkurentsitult madalaim liiklustihedus (lk 63, tabelid 2.11 ja 2.12). Eesti väiksust arvestades tulebki seda vähest ressurssi taibukalt kasutada ning alarile võin öelda et see õnnestub päris hästi: avalike ühiskulude (general collective government spending, hõlmab riigi kui terviku üldiseid ülalpidamiskulusid nagu valitsus, sõjavägi, piirivalve jne) osakaal SKTst on Eestis enam-vähem sarnane Poola ja Prantsusmaaga ning tunduvalt parem kui Ungaril: https://data.oecd.org/gga/general-government-spending-by-destination.htm. Saab küll kui tahta. Nii nagu Eesti kaitseväel pole mõttekas omale soliidset tankiarmeed soetada, nii pole ka teeehituses mõtet maksumaksja raha eest sadu kilomeetreid pooltühje kiirteid rajada. Jah, kindlasti saaks rohkem ehitada, nii nagu Poolas, Slovakkias või Hispaanias, ent kõigis neid riikides on enamik rajatavaid kiirteid tasulised ning ma kahtlen et selline skeem Eestis läbi läheks. Minu arvates ei ole Tallinnast Tartusse sugugi keeruline jõuda, aasta pärast läheb see jõudmine veelgi lihtsamaks ning põhiliseks ohutusprobleemiks pole mitte 90 km/h kiirus 110 km/h asemel, vaid hoopis 30-40km/h piirkiirust ületavad kamikadzed, kes SKP tõstmise asemel rohkem liiklusõnnetuste kurba statistikat tõstavad. Rohkem kaameraid teele ja siis tuleks ka teedeehituseks vajalik raha rutem riigi taskusse :) seni aga vaatan resigneerunult ühe teatud poliitiku patramist sellest kuidas Mäo kiirtee Paide ülejäänud Eestist ära lõikas (kuigi endiselt tuleb Tallinnast sinna sõitmiseks teha vaid üks parempööre) ning ohkan kergendatult et sellised tarkpead Eesti kiirteid ei planeeri...
Esimest korda sõitsin läbi Poola Saksa DV-sse augustis 1978 Brestist Frakfurt/Oderil. Auto oli Vaz 21011. Enamus teedest oli munakivi kattega ja põhilised sõitjad hobuvankrid. Munakivi tee oli ka Frankfurtist Berliini ja valmis oli enne sõda ehitatud üks pool.