Putukatega toimetulek kodumaa metsades

Sattusin üle tüki aja metsa ja igasugused sääsed-parmud tunduvad praegu kuidagi eriti õelad olevat. Mind on "õige" veregrupiga ka õnnistatud, nii et see pidev mutukate tähelepanu ajab päris tigedaks.

Minu tavaline abivahend on pikad riided ja rohke offitamine, aga nüüd tundub sellest väheks jäävat.

Mida ma peale määrima või sisse sööma peaks, et need raiped eemale hoiaks?

Ben`s 100 http://militaarpood.ee/index.php?route=product/product&product_id=51 Toimib ideaalselt ja metsas võib rahulikult vegeteerita, ilma et keegi ligi tikuks.

3M ULTRATHON http://www.relvad.ee/shop/product_info.php?products_id=2360 Toimib, kuid mulle see kreemitamine ei istu.

Off on üks väga lahja kaitsevahend, Ben`s 100 või Diffusil on tunduvalt paremad ja pikaajalise toimega.

Bens 100 viga on see, et jätab riietele plekid. Toime on tal muidugi väga hea. Saadaval igas matka- ja kalastuspoes.

Võiks igaks juhuks proovida ka apteegis müüdavat Autanit. Toimeaine ei ole DEET, vaid ikaridiin, see ei haise nii räigelt kui OFF ja maksab kindlasti vähem kui mainitud karmimad mürgid. Minu nahal ei mõju OFF näiteks sääskedele üldse, aga Autan hoiab nad eemale.

Ma rõhutaks, et DEET on juba 20% alates toksiline, nii et see Ben's 100 95% on imho juba totaalne õuduk, mida ma kasutaks tõesti üliülilühiajaliselt piirkonnas, kus sääsed kannavad surmavat haigust (malaaria, dengue). Paar aastat tagasi sain ma Taist ostetud 20% DEET-sisaldusega mürgist keset Kambodža pärapõrgut juba oma laksu kätte (söögiisu puudus, üldine loidus, apaatsus). Elamus, mida ma ei soovitaks kellelegi.

Ben´s on väga hea ja tõhus, aga tõepoolest väga toksiline ning sööbiv. Näiteks "sõi" ta mu sõbrannal kingadelt värvi (sattus jalanõudele kogemata ja väikeses koguses).

Kasutasin Ben´s viimati Keenias malaariasääskede vastu. Üldiselt toimis see muidugi suurepäraselt, pärast pealekandmist oli endalgi raske hingata kohati, sääskedest rääkimata:) Aga kuivõrd see on nii sööbiv ja rikub riideid jm ära, siis oli seda üsna ebamugav peale kanda. Ka otse nahale seda ka pihustada ei tohtivat, tuli pihustada peopesale ja siis vastavalt vajadusele kanda teistele piirkondadele.

Ok. Tänud soovitajatele. Testin Autani ja Diffusili esimesel võimalusel ära.

Ben jääb praegu varunimekirja. Jaanipäeval keegi pakkus seda kraami ja hommikul olid riietel punased plekid peal. Rohke saunatamise ja väikse õllevõtmise tulemusena olin ikka pealaest jalatallani ära söödud.

Kas mittekeemilisi soovitusi ka on? Matkatargad räägivad midagi mütsi külge käivatest putukavõrkudest ja tiheda koega nailonriietest. Oskab keegi kommenteerida?

abednego: kas oled kindel, et see just DEET oli, mis nii "kinni tõmbas"? Ehk oli tegu kuumarabandusega vms? Olen midagi sarnast Mosambiigis kogenud ja ei saanudki täpselt aru, milles asi - võimalikke süüdlasi mitu. Sõin malaariarohtusid, oli paras jetlag ja tappev kuumus oli.. tappev.

Pisut ajaloolist ekstreemi (tänapäeval pole mõistlik järgida :P)

1990-92 olime geoloogiatudengitena kõik suved Hiiumaal praktikal. Kuna parajasti käis Eesti kvaternaarigeoloogilise kaardi koostamine, siis oli vaja mööda Hiiumaa metsi ja võsasid käia ja pinnaseproove võtta. Marsruudid olid kuskil 8-15 km pikad ja üsna karmil maastikul ja sageli läbipääsmatus võsas (proove tuli võtta iga 50 m tagant nii, et õhtuks olid seljakotid mulda täis :P)...kaasasolnud matšeete oli hädatarvilik. Olime paarimehed hea sõbra ja trip.ee ühe toimetaja marks66-ga. Asi oli lihtne - vaatamata sellele, et väljas oli permanentselt +25-30C (suved olid siis soojemad, rohi rohelisem ja taevas sinisem) pandi selga pikad presentpüksid, pikkade käistega särk või dressikas, peale presentsturma, pähe müts ja jalga saapad või kummikud. Enne metsa sisenemist lasime üksteist julmalt üle Dihlofossiga ja seda toimingut tuli metsas veel üle korrata. Sellega hoidsime pisutki eemale parmud, sääsed ja muud õudsed elajad, kellede parvede sumin ka veel öösel magama jäädes kõrvus kumises. Puukide eest see ei kaitsenud...noppisime neid igal õhtul üksteise küljest lahti. Tegime ka edetabelit. Rekordiomanikuks oli ainuke meie pundi tüdruk - Marge - kellelt lugesime ühel õhtupoolikul 27 puuki (arvesse läksid ainult sisseimenud isendid). Puukentsefaliidi vaktsineerimise olime kõik läbinud ja väga ei kartnud. Olid ajad, kus poes veel putukatõrjevahendeid lihtsalt polnud...või, kui oli, siis olid need kallid ja tudengil oli hädatarvilik selle asemel hoopis õlut varuda. Dihlofoss oli odav. NB! Esimestel päevadel sai Dihlofossi aurudest räige pohmaka, hiljem tekkis immuunsus ja probleeme polnud. Ilusad ajad olid tegelikult, vaat, et parimad :)

Xtimmule: Väga otseselt just see. Ma kasutasin seda tavapärase mürgi asemel lääneosas täielikus võpsikus, kus oli üleval malaaria- ja denguehoiatus ja arstiabini oleks olnud u 4 tundi paadisõitu, ehk siis konkreetsel ajal. Sel ajal selliseid kõrvalmõjusid saigi "nautida". Pärast kasutamise lõpetamist enesetunne normaliseerus.

See ei ole küll otseselt kodumaa metsaga seotud vaid pigem koduõuega... et kas keegi neid imerelvasid on katsetanud, mis lubavad õue sääskedest puhta hoida? Proovitud ühte seinapistikusse käivat asjad ja see nagu suvemaja 1 toast suutis küll sääsed minema ajada. Nüüd huvitaks, et kui väljas einestada, kas siis sinna ka mingi peleti saaks muretseda. Reklaamivad siin igasuguseid seadmeid, küll pidavat müstilist lõhna eritama või siis saladuslikke laineid välja saatma... Aga nad kuradid on nii kallid, et ehku peale osta ei taha.

Väga hea, ixxx, mõtlesin ka sellest kirjutada (eriti pohmakast), kuid aega hetkel vähe memuaaritada:)

Bens 100 kaitseks - ei ole tal häda midagi, lihtsalt kunstmaterjale vist ei taha, aga õhuke kiht nahale määrida (jalad, käed, kael jne.) ja tõesti tõhus. Olen keskealine naisterahvas, mitte mingi sõjaväelane, niiet tasub tavainimesel proovida küll. Olen igasugustele putukatele jube allergiline, sellepärast tahan neid ikka tõesti tõrjuda, mitte mingi off-i laadsete asjadega mõttetult katsetada. Enam muud ei hakka ostmagi.