Väga äge reis ja hea kokkuvõte!

Huvitav lugemine, teeksin siiski ühe vahemärkuse: Venemaa ei ole (vähemalt seni) kunagi väitnud et Svalbarden/Teravmäed on tema territoorium ning mingit vaidlust selles küsimuses ei ole.Venemaa asulad seal on asutatud 1920. aasta Svalbardi lepingu alusel, millega liitunud tunnistasid Svalbardi Norra osana, ent samas said õiguse avada seal oma asundusi, viibida viisavabalt Svalbardil jne NSVL liitus selle lepinguga 1935. aastal ning 1992. aastal võttis Venemaa selle üle. Muide, Eesti liitus Svalbardi lepinguga 1930. aastal, mistõttu võiks ka Eesti seal soovi korral oma linna püsti panna :-) https://en.m.wikipedia.org/wiki/Svalbard_Treaty aga sama võiksid teha ka Tšiili, Jaapan, Austraalia, Läti ja paljud teised liitunud.

Käisin Teravmägedel 6 aastat tagasi juunis, sel ajal oli ilm üsna hea. Olime 4 päeva ja külastasime samuti ühel päeval Pyramidenit, samuti Barentsburgi. Käisime ka koerarakendiga sõitmas, tookord öeldi, et on viimane kord, sest juba oli liiga soojaks läinud ja lumi sulas.  Teravmäed on tõesti selline teistmoodi koht, väga meeldis.

 Külastasin Püramiidi asulat juhuse tahtel 90ndal aastal. Ootasime oma kalalaevale kütust sealses sadamas kümmekond päeva. Asula elu sarnanes pisut kommunismile :) Söökla oli tõesti tasuta ja söö mida tahad. Rootsi laud. Kuna töö käis kaevanduses ööpäevaringselt, siis ka söökla oli lahti 24/7. Kino ja spordisaal olid ka tasuta. Ujulat nagu ei mäleta. Asula servas oli ka baar. Teenindajaks inimene oli kunagi elanud Tartus. Maksta baaris sai kohalikus rahas mis kehtis ainult seal asulas. Mõned rahatähed alles veel siiani. Püramiid oli sellel ajal Nõukogude Liidu kõige põhjapoolsem asustatud punkt kus elu oli aastaringne. Kord nädalas käis helikopter kaupa toomas. Seadusliku alkoholiga oli kitsas. Ei mäleta täpselt aga vist oli ettenähtud pudel viina ja 10 õlut inimese kohta kuus. See aga ei olnud probleemiks, sest põhilised kaevurid olid seal ukrainlased. Ja nemad juba oskasid puskarit ajada. Meil oli nendega partnertehing. Nemad meile puskarit meie neile kalatooteid. Tarbisime koos. Uskumatult vahvad istumised olid :). Käisin ka asulale nime andva Püramiidi mäe otsas. Kuna olin üksi, siis oli päris hirmus. Laskumisel ei leidnud tükk aega köit üles mis oli pandud sinna ronimise kergendamiseks. Ei soovitatud üldse üksi ringi jalutada, sest jääkaru oht oli reaalne.

Svalbard, 5 päeva, august 2020

Koroona ajal reisimise võimalused teatavasti oluliselt piiratumad. Meil olid mitmed reisid ära jäänud ning kokkuvõttes oli üldse küsitav, kas saame lähikuudel kuhugi reisida. Kuigi Svalbard on juba ligi aasta-kaks on siin-seal jutuks tulnud, siis mingit kindlat plaani minekuks ei olnud. Juulis oli selge, et ega augustiks planeeritud LAV reis aset ei leia, samas oli mul vaja kindlasti ära puhata vähemalt 20 puhkusepäeva, sest järgmisele aastale saab üle kanda maksimaalselt 12 päeva.  Ja puhkust mul arvestatakse tööpäevades. Nii tekkis mõte, et võiks Norra ette võtta. Määravamaks sai muidugi asjaolu, et sinna sai tol hetkel piiranguteta reisida. Olin hankinud üllatavalt soodsalt ka Bradt Guide Svalbardi raamatu ning seda lapates oli plaan kindel - me läheme Svalbardile! Hakkasin pileteid vaatama ja neid oli ikka väga soodsalt saada - edasi-tagasi Oslost sai Norwegian´iga umbes 185 euri eest. Hakkasin koguma infot, et kui kaua võiks koha peal olla. Tripis on kirjutatud, et Svalbard on maksimaalselt 2-3 päeva külastuse saar. Samas mu endine kolleeg oli seal 6 päeva ja arvas, et umbes 6-7 päeva on see, millega jõuad kõik kenasti tehtud, muidu jääb liiga väheks. Kompromissina otsustasime, et oleme kohapeal peaagu 5 täispäeva. Selleks ajaks, kui hakkasime piletid ostma, olid need juba kallimaks läinud muidugi. Ostsime piletid Norwegian´ist 5 päeva enne reisi, hinnaks tuli ca 250 eur inimese kohta (lisaks võtsime ühe pagasi). 

7. augustil oli meie lend Oslost Svalbardile. Kõik lennud Svalbardile lähevad läbi Tromsö, sest Svalbard asub Schengeni tsoonist väljas (kuigi on Norra osa) ning Svalbardi lennujaamas piirikontrolli ei ole. Seega läbitakse piirikontroll alati Tromsös. Meie lennuplaan kujunes selliseks, et saime veeta umbes 6 tundi Tromsös - see oli hea sissejuhatus Arktikasse, sest just sealt said alguse mitmete polaaruurijate retked. Seega kui satud enne Svalbardile minekut Tromsösse, kindlasti väärib külastamist Polaarmuuseum (Polarmuseet), pilet on 6,5 eur. Tromsö lennujaamast saab linna kas kallivõitu airport bus´iga, või siis lennujaamast ca 100m eemal asuva linnaliinibussiga (3,3 eur/ots). 

Lend Tromsöst Svalbardile on ca 1,5 h. Kindlasti soovitan võtta aknaalune koht - ma ei teinud seda, ja kahetsen. Svalbardile lähenedes on imelised vaated - selline viljatu, tühi, mägine, karm maa. 

Svalbardi lennujaam on väike, pagasikarusselli peal tervitab reisijaid kohe jääkaru topis. Lennujaamabuss ootab alati kõiki lende ning viib saabujad laiali erinevatesse linnas asuvatesse paikadesse - sh peatub kõikide hotellide juures. Lennujaamabussi edasi-tagasi pilet maksis ca 11 eur /in. 

Juba enne Svalbardile saabumist sai tänu Bradt Guide´ile, tuttava soovitustele ja netist leitavale infole paika pandud tuurid, mida tahtsime teha: Pyramideni ja Barentsburgi linnade külastus, samuti morskade vaatamine. Väga hea infoallikas on saare ametlik turismilehekülg: https://en.visitsvalbard.com/

Tuure pakuvad Svalbardil erinevad ettevõtted, kuid hinnaklass on enam-vähem sama. Erinevus võib olla paadis, mida kasutatakse - on on tavaline lahtine RIB-paat, kinnine RIB-paat või suuremat sorti laev. Meie kindel soob oli vältida lahtiseid RIB-paate ja olen väga rahul, et sellise otsuse kohe alguses tegime - mere peal on ikka päris külm ja tuul võib olla kohe väga tugev. Koroona tõttu osad ettevõtted hetkel ei toimeta, seega näiteks morskade tripile saime kohad alles 3 p pärast. Tasub meeles pidada, et suvel on Svalbardil polaarpäev ja päike ei looju kunagi. Seega aega uudistada on päevas sisuliselt piiramatult, kuna päeva ja öö vahel polegi nagu erinevust. Kohad muidugi pannakse ikkagi ööseks kinni :)

Veidi pikemalt.

1. õhtu (saabumise õhtu). Norwegiani lend maandus ca kl 18. Peatusime hotellis Polfareren. Tegelikult oli meil bronn sama keti teise hotelli (The Vault), mis on veidi odavam. Broneerisime Booking.com kaudu.Turistide vähesuse tõttu oli The Vault aga kinni ja kohe broneerimise järel saadeti meile hotelli poolt teavitus, et meid paigutatakse ümber Polfareren´isse. Tagatippu saime veel upgrade´i ka :) Majutused on Svalbardil kallivõitu. Koroona-ajal on hinnad küll madalamad. Kahese hotellitoa saime ca 145 eur/öö. Meie soov oli vältida seekord jagatud tualeti- ja pesemisvõimalustega tubasid. Majutused jagunesidki sellisteks natuke odavamateks, kus on jagatud WC-vannitoad (öö oli ca 70-90 eur keskmiselt), ja siis kallimateks privaatvannitoaga tubadeks (mis jäid umbes 140-190 eur kanti). Kindlasti soovitan võtta hommikusöögiga majutust (või siis köögiga), sest tuurid algavad hommikul ja korralik hommikusöök kulub igati marjaks ära. Polfareren Hotelli hommikusöök oli suurepärane! Saabumise õhtul käisime söömas Polfareren´i enda restoranis - hinnad ei olnud eriti palju kallimad kui mujal (igal pool on suhteliselt kallis :) ).  Öösel sain vaadata ka polaarpäeva - päike paistis reaalselt terve öö :) 

2. päev - Longyearbyen. Svalbardi suurim asula on Longyearbyen. Ma ei ütleks, et seal on hullult palju teha, kuid kindlasti tuleks seal ringi kolada. See annab väga hästi edasi kogu saare elu olemuse ja ka ajalugu. Linnas ja seda ümbritsevatel mäenõlvadel on vanade kaevanduste varemed, linna ümber jooksevad söe transportimiseks ehitatud köieliftid (?). Linnas ringi kolades näeb kokku 4 jääkarude eest hoiatavat silti. Omapäi suundumine nendest siltidest kaugemale ei ole lubatud, kui ei ole giidi või relva. Jääkaru oht on tõsine, nagu kinnitab ka sel nädalal aset leidnud juhtum: https://www.bbc.com/news/world-europe-53945950 (tapetud isik on telkimisplatsi manager). Linnas jalutades nägime ka põhjapõtru, kes Svalbardil elavad ja ka linnas vabalt ringi jalutavad. 

3. päev - Barentsburg & Esmark Glacier. Meie kindel soov oli päevaseid tuure teha suure laevaga. Ainus, kes selliseid pakub, on Polar Charter (http://www.polarcharter.no/). Neil on suuremat sorti laev Polar Girl, kus saab olla  nii väljas kui ka sees (sees on väike baarilett ka, kust saab osta snäkke, kohvi, õlut, vett jne). Barentsburgi trip maksis ca 170 eur/in ja kestis hommikul kl 8st kuni umbes õhtul 18ni (sisaldas lõunat). Jäime tripiga väga rahule. Nagu siin juba varem kirjutatud, on Barentsburg seni toimiv Vene kaevanduslinn. Neil on ka oma õlle pruulikoda (Krasny medver, ehk Red Bear). Linnas tehakse väike ekskursioon, seejärel on umbes tund aega või veidi vähem vaba aega. Meie veetsime vaba aja pruulikoja baaris. Õlu oli hea, teenindus väga meeldiv. Meie ise ei söönud, kuid teistele serveeritud toidud nägid head välja. Kõik teenindajad rääkisid väga head inglise keelt, olid mega sõbralikud ja suhtlemisaltid. Maksta sai pangakaardiga ja hinnad on Norra kroonides. Õlu on palju soodsam, kui Longyearbyeni restodes. Mõtlesime mehega, et oleks varem teadnud, oleks kavandanud Barentsburgi tripi koos ööbimisega - see kõrts tundus täitsa selline huvitav koht, kus saaks kohalikega jutustada ja mõnusalt tsillida. Barentsburgis on ka hotell olemas, mis pidi väga hea olema. Järgmine kord proovin ära :)  Enne Barentsburgi on peatus Esmark liustiku juures. Liustik on suur ja ilus  ning isegi kui oled varem liustikke näinud (ma nägin Islandi), siis ikkagi huvitav. Toit oli laeval hea, ilm väga ilus ja rootslasest giid suurepärane. Kahjuks seekord me vaalasid ega jääkarusid ei näinud, kuid paljud nii mõned päevad enne meid kui ka pärast meid on sel tripil nähtud päris lähedalt jääkarusid. 

3. päev - Pyramiden & Nordenskiöld Glacier. Selle tuuri tegime samuti Polar Charteriga, maksis samuti ca 170 eur/in, kestis see samuti ca 8st ca 19ni. Teel Pyramidenisse nägime mitu korda palju-palju minklaavalsid (minke whale) ja beluugasid. Need olid laevale väga lähedal. Väga vinge! Nagu eespool juba kirjutatud, on Pyramidem 1990ndatel maha jäetud Vene kaevanduslinn. Tõeline ghost town. Linnas tehakse tuur ja seejärel oli meil umbes 30-45 min vaba aega. Niisama linnas kolada ei tohi - seal on jääkarude oht päris suur. Vaba aega sai veeta endises kultuuripalees, kus on kohvik ja suveniiripood. Kohvikus pakutakse ka Barentsburgis pruulitud Red Bear pruulikoja spetsiaalselt Pyramideni jaoks pruulitud Pyramiden õlut. Täitsa hea õlu oli ja vähemalt Barentsburgis seda valikus ei ole - seega võibolla seda mujalt ei saagi proovida kui Pyramidenis. Maksta sai nagu ikka kaardiga ja NOKides, kõik olid väga sõbralikud ja rääkisid väga head inglise keelt. Pyramidenist suundusime Nordeskiöld liustiku juurde. Teel oli taas beluugasid ja minkvaalasid. Kõige suurem üllatus oli aga liustiku ees kaljul magav jääkaru. Kahjuks karu magas ja lähemalt me teda imetleda ei saanud, kuid läbi binokli nägi ikka päris hästi. Sain suurema objektiiviga isegi pildi, kus ei ole lihtsalt valge täpp, vaid ikka selgelt jääkaru :) Kahjuks meil see jäigi ainukeseks jääkaru nägemiseks, kuid 2 päeva enne meid ja päev peale meid nähti neid seal samas kandis rohkem ja lähemalt. 

4. päev - morskade safari (walrus safari). Mosrkade juurde korraldas sel aastal turue kaks ettevõtet - Svalbard Adventures (neile mh kuulub ka Polfareren hotell, kus peatusime) ja Better Moments. Better Moments tegi moskade juurde tuure kuni 5.augustini, sest morsad liiguvad kaugemale põhja poole millalgi augusti keskpaigas. Me läksime sellele tripile 11.augustil ja seega oli meie ainukeseks võimaluseks Svalbard Adventures (https://svalbardadventures.com/en/). Tuuri hinnaks oli ca 235 eur/in ja kestis see hommikul ca 8st ca kuni 14ni. See tuur oli kinnise RIB-paadiga, väljas sai olla soovi korral nii sõidu ajal kui ka loomulikult siis, kui mosrkade juurde jõudsime. Morskade vaatamise tipp-hooaeg oli juba möödas, kuid ühe koloonia nägime ära. Koloonia ei olnud ülemäära suur (tavaliselt seal olla neid sadades), kuid ikka nii 10-20 äkki. Kuivõrd me varem ei ole neid looduses kuna näinud, olime väga rahul. Mõni oli eriti uudishimulik ja tuli kalda pealt vette ja ujus paadi lähedale :) 

Õhtul läksime taaskord "linnas" jalutama, ma ikka lootsin ära näha polaarrebast. See kahjuks jäigi nägemata, küll nägime taas väga lähedalt põhjapõtru. Teised turistid teadsid rääkida, et polaarrebaseid näeb palju lennujaama vastas asuval telkimisplatsil (http://www.longyearbyen-camping.com/ - see sama, kus paar päeva tagasi ka jääkaru inimest ründas), aga ka õhtul restorani Huset ümbruses. Meie kahjuks sinna õhtusöögile ei jõudnud - koroona tõttu oli see avatud ainult vähestel päevadel ja nii me õige päeva maha magasime. 

5. päev - ATV-safari ja ärasõit. Viimasel päeval mõtlesime, kas minna vana kaevandust vaatama (https://www.gruve3.no/mine-no-3 - vana kaevandus, mis on turistidele avatud), kolada niisama vms. Ma otsustasin minna ATV-safarile Svalbard Adventure´iga, maksis 128 eur/in (sisaldab nn last-minute soodustust). See on selline ca mõnetunnine tegevus, kus saad koos giidiga orus ATV-ga sõita ja kohalikku loodust vaadata. Pean tunnistama, et kuigi ATV sõit ise oli väga fun ja meie giid oli väga vahva, siis laias laastus midagi erilist polnud. ATV-ga sõidad ainult teedel, sest off-road driving on Svalbardil keelatud. Ja ega suurt midagi ei näe lisaks sellele, mida niisamagi jalutades näeb. Pigem lihtsalt sai veidike adrenaliini ATV sõidust enesest.

Kui ma oma ATV-tuurilt tagasi tulin, käisime veel ringi jalultamas, söömas ja viimaseid suveniire ostmas ja kl 17 läks juba lennujaamabuss. 

Söögikohad. Söögikohti on Longyearbyenis palju. Mh on seal ka The Vault hotellis asuv Nuga sushi, mille avas üks eeslasest kokk seal! Käisime seal söömas, eestlast küll ei kohanud. Sushi oli igati eeskujulik. Meie hotellis asuvas Polfareren restoranis. Toit oli väga hea ja teenindus suurepärane. Kahe inimese õhtusöök (1 eelroog, 2 pearooga, 1 magustoit ja 4 klaasi kohalikku õlut) läks ca 81 eur. Samuti käisime Stationen restoranis ja Kroa restoranis - mõlemas oli toit väga hea! Õhtusöögi keskmine hind kahele (tavaliselt ca 1-2 eelrooga, 2 pearooga, 1 magustoit ja 2-4 õlut) on vahemikus 80-100 eur. Ehk siis ei ole odav lõbu. Kõige odavam oli Svalbar Pub, toit oli seal samuti täiesti hea ja pizza väga mõnus. Õlu oli linna odavaim vist :) Valdav osa söögikohti on nö linna keskel (ka meie hotell oli seal), mitmed majutused jäävad veidi eemale - kuig vahemaad ei ole üldse pikad. Linnas on ka taksosid, kuid me neid ei kasutanud. 

Söögimenüüs on nii klassikalist kraami nagu pizzad ja burgerid, kui ka rohkesti vaalaliha, samuti põdraliha ja ka hülgeliha. Ühte restorani, mis pidi väga hea olema (Mari-Ann Polarrigg´i hotellis asub Vinterhagen restoran) me kokkuvõttes ei läinudki, sest menüüs oli (vähemal tol hetkel) ainult vaala- ja hülgeliha. Svalbardil on ka oma õlle pruulikoda (lisaks siis Barentsburgi omale) - Svalbard Brewery. Õllevalik on neil küllaltki suur. Restoranides maksab klaas 6,5-7,5 eur. Poes on alkohol tegelikult väga odav, sest Svalbard on maksuvabatsoon ja aktsiisi ei olevat. Seetõttu saab ka alkoholi poest ostmiseks olevat vaja pardakaarti, kui soovid miskit kaasa osta. Meie poest alkot ei ostunud ja huvi hindade vastu ei tundnud. Küll aga lennujaamas oli poes Svalbard Brewery õlu müügil 1,5 eur/purk :) Maksis täpselt samapalju nagu kokakoola ja mullivesi. 

Ilm ja riietus. Meie käisime augustis, mis on soe aeg. Päevatemperatuur oli keskmiselt 10 kraadi - kohati rohkem, kohati vähem. Hommikuti on enamasti pilvine, pärastlõunal olid pilved tihti läinud. Ühel päeval tibutas mõned tunnid ka, kuid tugevat vihma me seal ei näinud. Merel on tuule ja külma vee tõttu oluliselt jahedam. Riietusest oli vaja matkatosse, soojemad püksid kulusid ka asjaks ära ja ka soojem jope. Mul olid veekindlad paksemad (voodriga) matkapüksid ja oli väga mõnus. Teksastes oli linnas väga OK, kuid merel oli päris jahe ja teksaste alla sobis hästi villane spordipesu. Jope alla panin mitu kihti riideid - paksu kampsunit vaja ei olnud, pigem pika varrukaga spordipluus ja fliis ajasid asja kenasti ära. Müts, sall ja kindad olid mere peal asendamatud. 

Mida kaasa võtta. Ega suurt midagi erilist polegi vaja. Kui sooviks loomi näha, siis kindlasti binokkel kaasa. Ja ka hea kaameraobjektiiv kulud asjaks ära, kui soovi vaalasid ja jääkarusid pildistada. 

Kokkuvõttes meile Svalbard väga meeldis. Oli väga erinev meie senistest reisidest, aga väga vinge. Minul on kindel soov uuesti minna järgmisel aastal - aga mulle muidugi väga meeldib loomi vaadata ja pildistada. Meie 5 päeva oli väga sobilik reisi pikkus. Olen väga rahul, et me lühemaks ei läinud. Pigem oleksin tahtnud kauem olla. Aga siis ongi põhjust tagasi tulla, ehk juba järgmisel aastal. Meil jäi käimata Ny Alesundis, mis on kõige põhjapoolsem asula. Trip sinna on kallis (ca 380 eur/in) ja me otsustasime, et see jääb hetkel ära. Väga hea kokkuvõtte selle kohta, millal Svalbardit külastada, on siin https://www.bettermoments.no/when-to-visit-svalbard/

Nii et mina küll soovitan minna ja kindlasti planeerida rohkem kui 2-3 päeva  - aga see muidugi sõltub väga ka isiklikest eelistustest :)

Tänud korraliku ülevaate eest ! Svalbard juba mõned aastad nö skänneerimisel :) Kas sa summa summarum ka kokku lõid, mis see reis nina peale tegi ?

@ DrRock

Ei löönud. Aga ega seal muid kulutusi põhimõtteliselt polnud lisaks neile, mis välja tõin. Mõnikümmend eur suveniiride jaoks, aga muidu kulud olidki lennupiletid (ma panin ülal kirja ainult Svalbardi lendude hinna, algusega Oslost, seega vaja lisada veel Oslosse saamise kulud), majutus, ekskursioonid ja söök/jook. Söögi ja joogi osas saaks kindlasti soodsamalt, kui nt ise kokata (st kui on võetud soodsam majutus, kus mh on olemas ka kokkamise võimalus) ja jätta ära kalli õlle joomine :)

Vaatasin jah, Booking.com-is on ka mõned stuudio tüüpi kööginurgaga. Panin ka kõrva taha, et Barentsburgis võiks ööbida ja vähe pikemalt olla.

Lisan siia juurde ka Vene ettevõtte Arktikugol (kelle asulad Barentsburg & Pyramiden on) asutatud reisibüroo andmed: Grumant Travel Company, https://www.goarctica.com/ . Nii Barentsburgis kui Pyramidenis on tuuride läbiviijateks nende giidid. Meie kogemuste põhjal saan öelda, et giidid olid väga hea inglise keelega ja väga asjatundlikud. Grumanti tuure me ise ei kasutanud, kuid nad vist peaksid opereerima ööbimisega Barentsburgi tuuri ja muid ekskursioone, jne.

Miks mitte Spitzbergen või hoopis Teravmäed?

@ Trikutriku

1. Sest Spitsbergen on ainult peasaar, Svalbard aga kogu saarestik, vt siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Svalbard

2. Teravmäed on Spitsbergen´i otsetõlge ja kuigi seda on traditsiooniliselt eesti keeles kasutatud, siis üldjuhul on minu teada eelistatud algupärane nimetus ja nn eksonüümidest ehk mugandatud nimedest tuleb pigem hoiduda, v.a. ajalooliselt juurdunud nimetused nagu Inglismaa või Leedu. Nt EKI soovitab vältida nimetust Elevandiluurannik ja Roheneemesaared, eelistama peaks Cote d´Ivoire ja Cabo Verde. 

Minule isiklikult sõna "Teravmäed" pole kunagi meeldinud ja minu isiklik eelistus on alati olnud "Svalbard". Meid ju häirib (vähemalt mind küll :) ), kui vene keeles kirjutatakse Таллин (ühe N-ga). Eks see võibolla ongi isiklike eelistuste koht.

Kas keegi on Svalbardile laevaga ka läinud?

Viimasele Oo_oO kommentaarile paluks tõlget

Laevaga.

Nimest. Mul on korrektsete nimedega oma kiiks ;) Ja seega käib pilk EKI andmebaasile vajadusel peale.

Teravmäed on Spitsbergeni saare põhinimi eesti keeles ja kuna tegemist on ajalooliselt kasutusel olnud nimega, siis on see eelistatuim variant. Selguse huvides võib kasutada ka nime Lääne-Teravmäed, mis eristab seda saarestiku nimest.

Saarestiku ja eelkõige haldusüksuse nimena soovitatakse kasutada Svalbardi, aga sobib ka Teravmäed.

Kuna enamik külastajaid suurimalt saarelt mujale kunagi ei lähe, siis oleks Teravmägede reis üsna üheselt mõistetav.

Roheneemesaarte ja Elevandiluurannikuga on ka tänapäeval juba asjad nii, et need on jällegi eelistatuimad nimed.

Cote d´Ivoire käsu korras välismaal kasutamine oli üks Houphouet-Boigny kiiksudest, millel oli ka muidugi praktiline väärtus luues selgust ametlikus asjaajamises. Kõnekeeles kasutatakse siiski paljudes keeltes alati Elevandiluurannikut.

Roheneemesaared hakkasid soovima ametlikus asjaajamises Cabo Verde kasutamist alles üsna hiljuti. Isegi vist Eestis on vahel kasutatud teadmata põhjusel ingliskeelset Cape Verdet ja sarnase hääldusega on see veel mitmes keeles. Soomlastel on mulle teadmata põhjustel kasutusel Kap Verde. Jne. Seega on soov kasutada vähemalt ametlikus asjaajamises korrektset portugalikeelset nime täiesti mõistetav. Kuna eesti keeles on saarestikul ja riigil täiesti oma eestikeelne nimi, siis see ei ahistaks kuidagi ka kõige nõudlikumat caboverdelast.

Lisaks on paar aastat Aafrikas nüüd selline huvitav riik nagu eSwatini.