Trip.ee

Kord Madeirale lennates on ette tulnud. Pole spetsialist, aga väikestel lennukitel esineb probleemi vist rohkem tulenevalt lennukõrgusest, allpool ilmselt ilm möllab rohkem. Mõni targem võiks seda lahti seletada siin küll.

Alpide kohal võib seda aeg-ajalt ette tulla, aga ei midagi hullu.

Olen tundnud korduvalt Alpide kohal, pole hullu, veidike raputab. Aknast tiiba vaadata ei soovi - tundub, et see põrub küll kohe lennukikere küljest lahti :)

Mõned aastad tagasi Kopenhaagenist Tallinnasse lennates oli mandri kohal üsna kõhedakstegev turbulents, naersime veel, et kohe näha, et Eestis - teed on "auklikud". Peale kergemate rappumiste ei ole Euroopas ise suurt turbulentsi kogenud, aga ookeani kohal küll.

Lendasime kuskilt Aasiast Londonisse. Kui muidu kulges lend sujuvalt, siis Riia kohal raputas suurt lennukit ikka väga kõvasti. Aknast vaadates oli ilm ilus.

Kui suur on suur turbulents ? Ma ei ole midagi sellist kogenud, kus toidud või asjad lendama oleks hakanud. Raputamist aga küll, nii et olen mõelnud, et kui see veel kaua kestab, kas siis on oksekotti vaja ja imestanud, kuidas pagasiluugid jm detailid tunduvad kuidagi väga plastilised olevat, painduvad raputamise käes ja lennuk krigiseb igatepidi. Vahel on see juhtunud pilve sees, vahel ka täiesti selge ilmaga.

Läbi äikesepilve lennates igatahes veinitopsid lauakese peal ei püsinud, toidukarbid ka eriti mitte. See oli ka kuskil Läti kohal

On on Euroopa kohal neid turbulentse küllaga.
Meenub paari aasta tagune Amsterdam-Milaano lend, kus kusagil Alpide kohal lendasime läbi äikesepilve serva. Ma arvasin toona, et see lend jääb tolle Alitalia MD ja ka minu jaoks viimaseks, aga, näe kõik läks OK.
Eelmiselgi aastal oli 2 suht karmi maandumist: septembris AirBalticuga Nizzas ja mais SAS-ga Kopenhaagenis. Esimesel juhul oli tegu äikesega, teisel lihtsalt jubeda tormiga. Stjuuardessid igal juhul enne maha istumist jalul ei püsinud.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=328713

Endal kõige hullem kogemus läbi äikesepilve lennust Buenos Airesest Mar del Platasse. Kui maandusime, siis oli stjuardesside ilmest selgelt näha rõõmu, et eluga alla saime. Üleookeanilendudel on kah paar korda päris korralikult raputanud.

Mina olen teinud vähe lende. Poisikesena lendasime perega TU 154-ga TAllinnast Simferoopolisse (UKraina, Krimm). Sinnalend oli "ekstreemsust" täis (raputas kõvasti), tõenäoliselt oli tegu turbulentsiga. Tagasilend oli aga sujuv nagu sõidaks autoga mööda silesirget maanteed. Huvitav veel see, et sinna lendasime päise päeva ajal päiksepaistel, tagasi lendasime aga öösel.

Täiskasvanuna olen nüüd aga teinud ühe edasi-tagasi lennu Tallinn-Riia-Rooma-Riia (Tallinnasse tulin tookord Eurolinesi öise bussiga).

1. Fokker lendas pilvede sees ja raputas tunniajase sõidu ajal üsna mõõdukalt. Aga midagi hullu ei juhtunud, kohvi ja mahlatopsid ümber ei läinud ja ka lennuki nina oli stabiilselt otse.
2. Hommikul BOeinguga Riiast Rooma oli täitsa hea elamus. Sulgpehme ja sujuv lend, ei mingit raputamist. Maandumise lennuks natuke loperdas paremale-vasakule, ilmselt külgtuul.
3. Tagasilend andis Boeinguga natuke tunda, ütleme et raputamise asemel lennuk natuke "võbeles".

Boeing lendas kõrgel pilvede kohal igapäevase päikese paistel :-)

Ja ma ei saa üldse aru, kas äikesepilved on tõesti kõrgemal, kui tavalised valged rünkpilved? Idee järgi, kui suured õhulainerid suudavad tõusta kuni 12km kõrgusele, kas nad ei saa siis äikesepilvedest üle lennata?

Või on tormise ilmaga mingid teised ohutusnõuded, et pilvede peal siis lennata ei tohi??

EDIT: nendele küsimustele sain juba vastuse. Teatud olukordades pole võimalik ei üle ega ümber lennata...

Varsti lähen uuesti lennule itaaliasse. KUigi see AF lend 447 on tõesti ehmatav, loodan et selliseid asju ei juhtu iga päev. Peale turbulentsi on muidugi teisi väga ohtlikke faktoreid, neist suurim mis olla saab, kui lennujuhtimistornis lennujuht käsuandmisel eksib, nagu juhtus mitu aastat tagasi ühe TU tüüpi reisilennukiga mis vedas lapsi puhkama ja DHL-i kaubalennuk Boeing... Üks sõitis teisest lihtsalt läbi.

Aprilli lõpus käesoleval aastal oleks tragöödia kordunud, Moskvas:
Situatsioon järgmine. Moskvas on 2 lennujaama, üks Vnukovo ja teine Seremetjevo. Ühest tõusis üks lennuk õhku, kuid millegipärast jäi telik sisse tõmbamata, mis vähendas oluliselt lennuki kiirust, kuna telik kujutab endast suurt õhutakistustegurit. Jah, teemaks oli, miks piloodid seda ei märganud jne...see on jua vene lennuameti uurida... TEisest lennujaamast tõusis praktiliselt samal ajal teine lennuk õhku. Kuna mõlemad pidid lendama mööda sama lennukoridori, oleks aeglasemalt lennanud lennuk teisele lihtsalt ette jäänud. Lennujuhil oli aega otsustamiseks väga minimaalselt ja põhimõtteliselt sekundiga käskis ta ühel lennukeist vähendada kiirust ja suunas ta teisele koridorile.
Nii, et selles mõttes ei olene alati kõik lihtsalt ilmast. Inimfaktor mängib sama olulist rolli.

Ma ei taha kedagi hirmutada aga väga sügavalt paneb see mõtlema küll, lennukitega lendavate sadade inimeste elu sõltub muuhulgas teinekord lihtsalt ühest lennujuhist....

Kusjuures minu kõige hullem turbulents on olnud siinsamas Helsinki-Tallinn Finncomm'i lennul. Tallinnas möllas lumi, lennuk rappus terve tee nii hirmsasti, et ma sain esimest korda aru, mis on lennuhirm... Ja pärast seda kui öeldi, et lennuk ei saa kahjuks enne maanduda kui maandumisrada lumest puhastatud, sain oma hirmsaima maandumise osaliseks ka.

On olnud üks äärmiselt vastik lend, kõigepealt jäi ta kõvasti hiljaks, siis toimus ligi 40 min kestnud tõus. Ikka tasakesi ülespoole ja siis jups-jups alla tagasi. Ju anti meile mingi tagavaraks olnud lennukoridor. Kui tavaliselt turbulentsist teatatakse, siis seekord toimus kõik haudvaikuses. Kedagi kuulda ega näha polnud. Vahepeal oli kõik ok, aga maandumine taas väga vastik, kõikuv ja laperdav lennuk, justkui oleks seal viimase hetkeni kaheldud, kas üldse maanduda või mitte. Just siinsamas Euroopas.