Air Baltic sõlmis täna ajaloolise lepingu, et osta Kanada lennukitootjalt Bombardier 60 (koos ostuoptsiooniga lausa 80) CS300 lennukit (CS tähendab C-seeriat). Uudis tähendab, et Läti lennufirma läheb üle täielikult ühte tüüpi lennukile. Kuna Air Balticul on juba sees 20 CS300 lennuki ostmiseks, kasvab 60 uue lennuki lisandumisel lennupark aastaks 2025 kokku 80 lennukini. Hetkel on lisaks 8 Bombardier CS300-le Air Balticul veel 6 Boeing 737-300, 5 Boeing 737-800 ja 12 Bombardier Q400NextGen lennukit.
Uus lennukitellimus näitab, et CS300 on Air Balticu jaoks ennast õigustanud. Air Balticust sai detsembris 2016 selle lennukitüübi avaklient maailmas, uue tellimusega saab neist Bombardieri lennukite nr. 2 klient Delta Air Lines’i järel.
Air Balticu kunagine otsus lennukipargi uuendamiseks valida CS300 oli küllalt riskantne. Kaalumisel oli ka veidi väiksem Suhhoi Superjet 100, kuid lõpuks langes vaekauss siiski Bombardieri kasuks. Kuigi CS300 on hea lennuk, ei kiirustanud teised lennufirmad seda tellima, sest Kanada lennukitootja maadles pidevates finantsmääramatuses, C-seeria valmimine hilines ning lennukile paigaldatava Pratt & Whitney uue tehnoloogilise lahendusega mootori töökindlus oli teadmata. Bombardieri jaoks muutus olukord hiljuti märgatavalt positiivsemaks, kui lennukitootja võeti üle Airbusi poolt. Ühtlasi tähendab Airbusi tulek ka seda, et Air Balticu käsutusse võivad CS300 asemel jõuda hoopis Airbus A230 lennukid.
Air Balticu suur lennukiost tähendab, et korrati üle juba nende teadaolev visioon – Air Baltic on pan-Balti lennufirma. Lennukipargi võrreldes praegusega ligi kolmekordistamine tähendab loomulikult seda, et järgnevatel aastatel lisandub Balti riikide pealinnadest palju uusi sihtkohti. Võib eeldada, et lisaks Euroopale vaatab Air Baltic potentsiaalseid lennusihte ka väljaspool Euroopat. Ning ikkagi tundub 80 lennukit väga suur number. Ilmselt saab Air Balticust senisest olulisem tegija ka tšarterlendude turul, pakkudes oma teenust erinevatele reisikorraldajatele.
Air Balticu Bombardier CS300 lennukites on praegu 145 istekohta, uutesse lennukitesse tuleb üks rida juurde ehk kokku 150 kohta.
AirBaltic võtab ka üle Nordica äristrateegia: “Selleks hakkab Air Baltic lisaks oma liinide teenindamisele uute lennukitega pakkuma allhanke korras teenust ka teistele lennufirmadele (ACMI - toim).“
Kirjutamise hetkel seda infot veel polnud, aga sama mõte käis peast läbi küll. Aga siin on küsimus lennukite suuruses. 150 kohaga lennuk vajab teatavat mastaapi. See tähendab, et väga väikesed kohad langevad ära. Veidi suurematega saab näha. Kui asi töötab, siis miks mitte kopeerida. Teatav osa lennukitest ja/või lendudest leiab igatahes rakenduse väljaspool tavalisi regulaarlende, see on vist selge.
Äkki teevad wet leasingut tšarteritele? Peale Emiratese on raske leida lennufirmasid, kelle põhifookus oleks oluliselt suuremate lennukite peal.Aga vähemasti selles ärisuunas Nordicaga ei konkureeri. Tallinna lennud võivad küll löögi alla sattuda ja võimaliku tšarteriambitsiooni (millist väga küll paistnud pole) peaks ka eos tapma.
Lennukid on toredad asjad, aga need tuleb ka välja müüa. Näiteks TLL-RIX vahel on päevas (v.a. P) viis lendu. Oletatavasti kasutab enamik reisijaid Riiat transiidipunktina, aga juhul, kui sama lennugraafik säilib, tuleb päevas välja müüa 5x150=750 istekohta. Praegu põristavad Tallinna ja Riia vahet enamasti Q400-d, kus on 76 istekohta. Ehk uued lennukid on pea täpselt 2x suuremad. Ja vahet pole, kas välja on müüdud 50 või 150 kohta - lendama pead ikkagi. Sama seis saab olema ka näiteks Riia-Liepaja liinil, kus praegu lennatakse samuti Dashidega. Või Tamperes, kuhu istekohtade arv samuti kahekordistub. Jne.
Hästi ei usu jah, et kõik ainult CS300 linnud võetakse. See oleks ju rumalus, arvestades olemasolevaid liine ja reaalsust. Ehk võetakse siiski sisse ka mingi osa CS100 versiooni. Äkki tehti tellimuse sellisel kujul avaldamine Bombardier-Airbus-BT kokkuleppel, et promoda CS300 ning näidata kõhklevatele klientidele enne Farnborough toimumist tugevat nõudlust just selle mudeli osas.
Olen lennanud Riiast Tallinnasse AB 737-ga, mis oli viimase kohani välja müüdud.Pigem võiks keegi veel hakata Tallinna ja Helsinki vahet lendama. See liin vajab praegu küll hinnakonkurentsi, 50 EUR üks ots.
@Reaper Võimalik, et mina ja kõik teised sõnavõtnud väljendasid ennast korduvalt kuidagi segaselt, aga see arutelu siin puudutab Air Balticu uut lennukiteostu.
Millega lendab Finnair Tallinna vahet? See on ATR-72 (pole tähtis, kas see on nende enda lennuk või mitte), kus on 68-72 istekohta. Ju siis see klapib nõudlusega kõige paremini. CS100 on seevastu kusagil 120 istekohta. Arvestame, et nõudlus aasta-aastalt kasvab näiteks 5%. Ikkagi jääb lähilendudel mingi auk, kui istekohtade arv hoobilt kahekordistub.Selleks, et minna suures mahus üle puhtalt CS300 lennukitüübile, peab olema mingi plaan. Loogika ütleb, et 1) selleks on vaja parajat mahtu 2) mis tähendab, et mängus peab olema mõni partner või osanik, kes seda aitab toimetada. On see näiteks Lõuna-Koreast?Aga... see on vaid üks võimalik loogikatest. Kogemus ütleb, et enamasti on kõik suured asjad palju lihtsamad, kui algul tundub ja välja näidatakse. Sellegipoolest, lähiajal (nii poole aasta perspektiivis) peab tulema uut infot, mis aitab nii mõnedki lahtised otsad kokku siduda.
Oleks väga julge võtta nii suuri kohustusi lootes mingi investori peale, kellega diil pole veel nii kindel, et julgeks nime välja öelda. Ja otselennud Tallinnast peaksid ka Riia-Tallinna liini täituvust õgvendama. Raske siin loogikat näha. Samas tuleb tunnistada, et hoolimata kõigest, pole airBaltic seni pankrotti läinud, kuigi rohkem kui üks kord on see siit poolt piiri vaadates uksele koputanud.
Finnairiga seoses, ma olen juba Embraer 190ga lennanud Tallinna ja Helsinki vahel. Vist esimene ja viimane päeva lend on suurem lennuk.
Hea info. Embraer-190 on 100 kohta. Tõlge: TLL-HEL liinile Air Baltic ilmselt vaevalt et tuleb. Finnairil Oneworldi koostööd ja koodijagamised lisaks. Pigem hakkab Air Baltic Tallinnast otse Abu Dhabisse või Dubaisse lendama, kui Tallinnast Helsingisse.
