Autoga Euroopasse

Tere

Planeerime perega juba pikalt ette reisi autoga Euroopasse suvel 2020! Huviga ootaks blogide/reisikirjelduste linke! Siit grupist paar põhjalikku (lausa päevade kaupa välja toodud)blogi olen leidnud aga sooviks veel kogemusi! Võib ka niisama soovitusi jagada! 
Aega on meil küllaga ja esialgne plaan on läbida Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Itaalia, Monaco, Barcelona, Valencia, Malaga. Need siis suuremad kohad, mis meie teele võiks jääda! 

Uskumatu, milline sumin lahti läks. 

 See tõde, et ühele meeldib lennuk+rendikas, teisele auto, on juba ammu teada. Mina oskan anda soovitusi, mis endal ajaga kogunenud. Nüüd jääb veel alustajatel ära proovida, kas talle ka nii sobib. Nüüd on paras aeg mainida, et auto all pidasin ma silmas matkabussi. Tavalise sõidukaga tehtud reisid lõppesid mul 1997. See pisiasi jäi mul kogemata mainimata.

Olen lennanud üksjagu aga autoreis on ikkagi südamelähedasem. Kui mul on nädal aega, siis Hispaania puhul peale lennuki muud ei arutagi. Ja Aafrikasse tuleks autoga reis juba mitmeid kuid pikk. 
 Samas ei ole ma kunagi teinud otsuseid lähtuvalt sellest, mis mu töötund maksab. Sest mul on siiski puhkus. Samas ei pea ma ajalist faktorit tähtsusetuks. Kindlasti tuleb ka seda silmas pidada.
 Tänasel päeval on reaalsus leida imeodavad lennukipiletid. Siis on küll stiimul hotell ja rendikas võtta.

lauriandres:

Lisaksin sinu soovituste viiendale punktile, erinevusena meie liiklusest, et eespool nähtavale ilmunud  ummiku korral vilgutatakse tagumistele märguandeks kord-paar ohutulesid ja tõmmatakse autod kahte lehte teepeenrale, et keskele jääks hädakoridor politsei, kiirabi või päästeautode jaoks. Kunagi ei tea ju, millest see ummik tekkinud on, ehk on ees avarii ja seal abivajajad. Ja mitte keegi ei kasuta seda vabastatud rada teistest möödatrügimiseks, isegi mootorratturid mitte.
Poolas on 2 liiki nn kiirteid, on ekspressteed piirkiirusega 120km/h ja on "päris" kiirteed, need tasulised, piirkiirusega 140km/h. Siinpool Varssavit 140 kiirteid ei ole. Vahet pole, milline tee see ka parasjagu on või milline piirang üles riputatud, tark on oma kiirus ühildada parasjagu kasutatava sõiduraja teiste liiklejatega ja liikuda võimalikult ühtlases kolonnis. Parempoolsel rajal sõidavad bussid, veokid ja matkaautod ca 90-100, keskmine rada kulgeb tavaliselt nii 120-130 ja vasakpoolsel liigutakse 150-160 või kiiremini. Enamvähem sama igas Euroopa riigis Baltikumist edasi. Valides omale sobiva sõiduraja ja sellega ühilduva kiiruse, saab rahulikumalt sõita ja tuleb kõige vähem ette tõmblemist/vingerdamist.
Üks põhireegel on aga meie esmakordselt välismaale sattunud liiklejale täiesti harjumatu, kiirem lastakse alati mööda, ilma mingi jututa. Isegi kui selleks peab ise oma hoo maha pidurdama ja korraks paremale aeglasemate hulka reastuma. Kõige olulisem varustus autos on tahavaatepeegel. Peab mainima, et täpp tahavaatepeeglis võib kasvada palju kiiremini otse selja taha jõudnud autoks kui esialgu karta oskad, see vajab natuke harjumist, et jõuaks õigeaegselt kõrvale tõmmata.
Mägiteedel annab laskuja tõusjale teed. Kehva nähtavusega kurvile lähenedes on sageli kombeks ka törts signaali lasta. Sest üldiselt sõidetakse ka ümber pimedate kurvide kiiresti, nii antakse võimalikule kurvi tagant tulijale teada, et too nats tagasihoidlikumalt võtaks.
Tegelikult on sõita seal lihtne ja lõõgastav, liiklejad arvestavad üksteisega, puudub liiklusraev, mulle tohutult meeldib Baltikumist edasi sõita, see on juba puhkus:)

Viktor54:

Selles osas vaidleks sinule vastu - IMHO liikluseeskirjade rikkujate sõidumõnu nimel ei pea ise kraavi sõitma või tekitama ise omakorda looma ohtliku olukorra ennast veokate vahele pressides, kuna mingi pan on närviline. See on nagu rohkem tagumise liikleja mure hoida ohutut pikivahet (mida minu meelest poolakatele vist ei õpetata). Üldse, Poola liiklus nii visuaalselt kui ka statistika järgi on minu meelest selline, et sellest ei tasu eeskuju võtta - ehkki ka neid eestlasi on küllalt, kes seda Eestis praktiseerivad - sõidavad a la õuealadel 50 km/h jne.
Mis-iganes põhjusel on Poolast edasi liiklus oluliselt rahulikum - seda nii kiirteedel kui ka asulates.

Sellega on see kurb tõsiasi, et kohalikud arvestavad enamasti sellega, et teised sõidavad nii nagu nemad. Seega, kui tagant tuleb 170-ga poolakas ja eeldab, et 140-ga liikuv auto kaob tema teelt eest, siis juhul kui sa eest ei lähe võib tema pidurdusteekond jääda kaugelt liiga lühikeseks ja ta lõpetab su pagasnikus. Ja te kõik koos ülejäänutega kusagil 90-ga sõitvate rekade vahel jne. Enamasti saab ta ikka hoo maha, aga kui tulija on lisaks veel nutisõltlane, siis sekund telefonile võib tähendada täie kiirusega pauku ilma erilise pidurduseta.


Endal on hulgaliselt kogemusi Balkani riikidest. Riigiti on eripärasid, mis paari päeva selgeks saavad. Aga edasi tasub sõita nii nagu antud riigi kohalikud või kui see ei meeldi, siis hoia lihtsalt kõrvale ja lase neil tegutseda ning mingi hetk pääsed lõpuks ise ka liikuma :) Aga kohalike omapäradega arvestamine tagab oluliselt ohutuma sõidu nii endale kui mind ümbritsevatele kohalikele.

Viktor, Sinu kommentaar kiirema mõõdalaskmisest kehtis 10 aastat tagasi, nüüd on see isegi Saksamaal devalveerunud. Ilmselt idaeurooplased on oma liikluskultuurituse ka sinna saanud.


Norsu, oma tunnihinnaga arvutades jääkski puhkamata, nii kallist puhkust ei suuda ma endale lubada;) Selle kohalt kirjutas Meelis õigesti, et puhkuse ajal ma ikkagi puhkan ja töötunni hind ei puutu asjasse.

karvanejakole,  ma rohkem mõtlesin selle all, et puhkus on piiratud ressurss ja kordasin seda ka korduvalt.  Ma parem puhkan 2x 2 nädalat kui 1 korra 4 nädalat, sellest poole autos kiirteel kihutades:) Ja veelkord, igaühe oma aeg, igaüks ise teab, mis teeb. Mina tõin välja, et näiteks Portgali puhul on lennuk+rendiauto, mitte ainult kiirem, vaid ka odavam.  Esimesed paar korda ilmselt ongi huvitav, aga sama marsuuti koguaeg küttes muutub asi varsti rutiiniks. Auto kasuks mingil 2-3k otsa puhul see, et kui veini jne tahta kaasa osta, siis see võimalik.

Algsest teemaalgatusest on asi muidugi kaugele läinud.

Mina pole kunagi olnud autoga trippimise fänn ega ka mitte pooldaja, seda kuni selle aasta reisini. Ja seda just selle ajapuuduse ettekäändel. Kui sul on juba 5 liiget, siis lennupiletid + suurema auto rent koos laste turvavarustusega ja täiskindlustusega on juba väga kallis. Kuid rahaline vahe ei osutunudki minu jaoks oluliseks.
Avastasin, et kui planeerid oma marsruudi kui ringreisi (st pole riike, mis on läbiuhamiseks mõeldud), siis on see ääretult põnev ja mõnus retk. Tõsi, ma ei plaani minna kaugemale kui Baierimaa, kuna km tuleks minu jaoks juba liiga palju. Aga Prantsusmaal tahaks küll mingi hetk ära käia.

Meie tähelepanekud:
- Üks ots laevaga annab resis alguseks väga hea stardi, eriti kui sa oled lastega. Tagasi minek aga mulle laevaga ei meeldinud, mõtetu ajaline surve.
- Vali välja kohad, mis kõige enam huvipakuvad, pane need kirja ja otsi sinna juurde ka sobilikke majutusi. Kui just ajakava sulle oluline pole, siis enamus majutusi broneerida ette pole vaja. Minul on broneeritud kaks esimest ööd ühes ja samas kohas, kuna peale ligi 6h sõitu pole mu lapsed nõus järgmistel päevadel pikalt sõitma ja ise ei taha kah. Ning Taanis on tohutult tore.
- Võta kaasa katusebox. See annab palju suurema vabaduse asju kaasavõtta (nt kämpingutes on vaja oma voodipesu ja mõnes kohas isegi voodiriided, lisaks kõigile käterätid, mitmed jalanõud, toiduasjad jne.).
Kõigi jalanõud soovitan panna ühte kasti, siis hea ja lihtne leida, sama soojemate üleriietega.
- Lastele ajaveetmise tegevusi/mänge/joonistamist jne. Lisaks muidugi kõikvõimalikku näksimist (rohkem, kui arvad)
- Planeeri aega varuga ja arvesta, et kohapeal avastad veel hulgim huvitavaid kohti, mida kõike tahaks kogeda.
- Meie planeerima majutusi minimaalselt 2-3 ööd ühes kohas, sest lastega kokku-lahti pakkimine on tohutult ajamahukas. Lisaks oli mul üks kott no kõigi varuriietega, mida oli siis lihtne kaasavõtta, kui majutus vaid üheks ööks.
- Lastega reisimine on ükskõik millisel viisil väga kallis (kui just säästureisija pole) aga sisukamat ajaveetmist kui oma lastega autoga reisida on raske leida. 

Kui lapsed on nõus telkima (meie omad on), siis on vähemalt ööbimised üliodavad. Aega läheb mõnevõrra rohkem. Ja ise pead tööd tegema - ei ole toateenindust ega hommikusöögilauas kummardavat kuli.


Kusagil oli veel matka-auto vs camperi vs karavani teema ka :)

Eespool mainiti ,et idaeurooplased on oma liikluskultuuri ka euroopasse viinud.Maltal käies pakkus poeg ,et ta sõidutab meid  kuna liiklus on seal  hectic,kõige parem on tõlge vast rahutu või midagi sinna poole.Sõitsin seal ise ka ,jah autosid on seal palju ja pisikesed,lendavad nagu putukaparved aga ainuke mis tundus seal hecitc olema oli oma laps,kah ida-eurooplane.

sis153 aitäh paar väga head tähelepanekut sain

See alati kiiremale teed ei toimi väga tihti. Magatakse kiiremates ridades ja lapatakse kalendrit mõõdasõidul kui selga uhad ka legaalse kiirusega. Endal just kogemus Itaaliast. Saksas ja poolas on asi parem mu subjektiivsel hinnangul. Sõidetakse, mitte ei tegeleta  muude asjadega roolis. Samas kahju sellest, et 2+2 kiirteel suht gaas-pidur sõit tihti sellest. Mõnusast püsikaga maksimum kiirusega kulgemisest võib vaid unistada. Ka veoautod väga ei häbene mõõduda nii, et 30 autot taga rivis ootavad. 

Lisaks. Sai just sõidetud ka 140kmh teed ilma maksuta (äkki oli Wrocław -> Varssavi). Ei ole kõik kiirteed maksuga seal (veel). 


skater, seda küll jah, et püsikiirushoidjaga praktiliselt pole võimalik sõita, liiklus on lihtsalt sedavõrd tihe. Ega ka meie 2+2 linnalähistel lõikudel pole tipptundide aegu see teostatav. Veokad, bussid, matkaautod jm tõesti aegajalt teevad üksteisest möödasõite ja sel ajal kui nemad seal mööda lohisevad, koguneb juba paras rivi selja taha, aga see on mõistetav ja keegi ei lähe sest raevu. Ka neil on vaja sõita ja nad ikkagi vabastavad selle raja esimesel võimalusel. Sellega ei saa kusagil arvestada, et kohe lennult hoogu maha võtmata mööda saaks.

Wroclav-Varssavi E67, eks ole? Kes Sulle ütles, et see on 140 kiirtee? Seal on rohelised viidad, mis tähendab, et tegu on vaid ekspressteega ja ametlikult 120 piiranguga. Seda et seal 140, tegelikult isegi 160+ sõidetakse, ei tee sest veel kiirteed. Sõitsin ka ise sealt kuu aja eest läbi. Tunne Poola liiklusmärke, see erineb natuke muust Euroopast, kus roheline tähistab kiirteed. Kui on tegu roheliste viitadega ja eestvaates sõiduauto kujulise tee alguse/lõpu märgiga, on tegu ekspressteega (highway). Eraldatud sõiduradade puhul 120, kahesuunalisel 100. See õige kiirtee (motorway) on Poolas aga jälle sinise tähistusega ja sellise tee algusele viitab viadukti/silla pildiga liiklusmärk. Lisada võiks, et 140 kehtib ka kiirteel vaid päevasel ajal. Poolas on praeguse seisuga 3 "päris" kiirteed, kõik ka maksulised.

Telkimisega on mul endal kehvasti, olles lapsena aastaid veetnud suure osa oma suvest spordilaagris iga ilmaga telgis, siis kohe kuidagi ei ahvatle enam telgis ööbimine. Meie vaatame reeglina Airbnb kaudu majutusi, kuna hotellid ja kämpingud on 5-le kallid ja enamus hotellides ei saa ise ka õhtusööki teha. Arvestame, et majutus võiks jääda 70 eur kanti öö, siis oleme rahul. Väikeste lastega on oluliselt mõnusam oma kodus süüa ja aegaveeta kui kuskil restoranis. Seetõttu valime pigem suuremad majutused, kus on ka terrass/aed vms ning eriti tore kui läheduses mänguväljak (ja muidugi ei vali klaasist laudade ja üüber peene sisustusega majutusi). Tee pealt majutust otsides on see viga, et paljud/kõik eelnevalt väljaotsitud kohad võivad olla juba võetud (enamasti ongi) ja pead arvestama kas kehvema koha või kõrgema hinnaga. Samas saad sa marsruuti vastavalt soovile või ilmale muuta. 


Lõunasöökideks soovitan ka alati midagi kaasapakkida. Ostsin selleks korralikud toidukarbid ning meil on käekoti sarnased külmakotid olemas, mida on väga mugav klaasas kanda. Eriti läksid kaubaks tükeldatud puu ja juurviljad ja väikesed snäkk vorstid. Mida paremini on sul autos asjad organiseeritud/grupeeritud, seda lihtsam sul endal on. Kuskilt kellegi blogist leidsin idee panna asjad pakiruumi läbipaistvate kastide sisse, eriti kui tegemist telkimise ja matkavarustusega. Meil oli kokku mitu erineva suurusega kasti: 2 suuremat jalanõude ja üleriiete jaoks, 1 keskmine toiduga seotud asjade jaoks (sool, pipar, ketsup, nuga, papistnõud, toiduained jne ehk kõik mis kuulub kööki). Kuna meil katuseboxi kaasas polnud ja tite käru võtis ära palju ruumi, siis külmakasti kaasavõtta ei saanud, kuid pehmed külmakotid ajasid ka asja kenasti ära ja kiiresti riknevat kaupa me kaasa ei tassinudki. Nüüd oleme targemad ja paneme kindlasti boxi peale.

Ja veel soovitaks asjade kaasavõtmiseks kasutada käsipagasi tüüpi kohvreid ja vältida ebamäärase kujuga kotte (neid lisandub reisi jooksul niigi piisavalt). Kindla kujuga kohvreid on märksa ruumisäästlikum paigutada ning ka nende kättesaamine erinevate asjade vahelt on lihtsam.

Eks kui mul miskit meie jaoks olulist meenub veel, panen kirja

Pean vabandama - valesti kirjutasin ja eksisin ka teega ilmselt. Google mapsi järgi siiski vaid Lodz-Varssavi vist siis. Ei meenu täpselt kus sõitsin. Kuna seekord oli Poola vaid transiit siis pmst Waze juhatas ja ei põõrand tähelepanu kus ja mis teel ma täpselt olen. Siin näha kuidas ekpress lõpeb ja algab kiirtee. Nõks enne seda ka tolliputkad mis veel ei tööta 2019 seisuga ja saab niisama teele. Meenub, et miskit sellisest mitte töötavast tollist oleks läbi sõitnud küll enne seda. 


https://www.google.com/maps/@51.6397478,19.5658313,3a,40.5y,119.76h,90.34t/data=!3m6!1e1!3m4!1stZCIcxfe0uLOZq_ETL24eQ!2e0!7i16384!8i8192   

Igastahes- waze järgi 140 oli mingil ajal lubatud aga maksnud pole kuskil selle eest.  

sis153, ma pean vist Sinu juurde pakkimiskursusele tulema:) Mul on 7-kohaline auto ja me reisime kahekesi + koer. Mitte kuidagi ei kujuta ette, kuidas autosse võiks 5 inimest ja  nende kodinad koos köögitarvete ja kõige värgiga toppida. Ja meil ei ole telke ega magamisvarustust, ka söögivärki mitte, elame üksnes hotellides ja sööme "väljas", ise ei vaarita midagi. Muidugi ei saa ma salata, et lõviosa kraamist moodustab mu naise garderoob ja buduaar, mu enda staff mahub vabalt ühte käsipagasi mõõtu kohvrikesse:)

Muidugi mõistan, et lastega läheks selline variant üle mõistuse kulukaks, 2 vanainimest saavad seda endale napilt korra aastas lubada:) Aga siin ma olen juba seda meelt, et kvaliteet on kvantiteedist tähtsam. Elu tagumises otsas ei ole enam aega ega energiat tühja tuule tallamisele kulutada, tuleb võtta kõigest maksimaalset. 
Mis puutub ööbimistesse, siis ka meie koerake vajab jooksu- ja mänguruumi, seega ei erinegi niiväga lastega reisimisest. Selleks tuleb meil samuti valida hotellid, kus on siseõued, park või loodus kõrval ja kus aktsepteeritaks meie 4-jalgset pereliiget sellisena nagu ta on. Mis tähendab, et ma ikkagi broneerin kõik väga varakult ära, et mitte sattuda viimasel hetkel mingi jama otsa, et üldse leiaks ööbimise. Kuidagi ära ööbimine meid ei rahulda, kõik peab olema viimase peal, kui ma juba selle eest raha maksan. Ja siin ei kehtigi see reegel, et parem maksab rohkem, et tärnid näitaks taset vms. Hoopis sedasi on - kes ees, see mees, kvaliteedi määrajateks varasemad reisijad oma hinnangutega. Hinnatumad paigad  lähevad juba aasta ette nagu soojad saiad, järele jäävad riismed. Miks siis minagi ei võiks nende paremate seas olla, miks peaksin teistest ülejäänud purukesi nokkima? Reisi ajal jooksvalt samaks õhtuks meile sobivat mingitki ööbimist leida on raske, valik on kitsas või suisa olematu. Või tõepoolest 5* hinnaga, mis käib ka meil üle jõu. Ma ei soovi ka osa oma reisi ajast sisustada öömaja otsimisel ringitiirutamisega, internetis sobramisega vms, ebakindlus pole nauditav.
Kuna ma oman juba üle 50 aastast erinevate ürituste, matkade, reiside planeerimise kogemust, siis ma pean enda kiituseks tunnistama (ega see veel ei haise, eksju?), et mu tegelik reis kattub alati pea minuti täpsusega varem planeerituga. Ma ei ole kunagi kuhugi hiljaks jäänud, sest kõik võimalikud variandid on juba arvesse võetud, ma tean vägagi täpselt ette, kuhu ma lähen ja mis mind seal ootab. Tunnistan, planeerimise töö võtab ka minul umbes 3x niipalju aega kui järgnev reis ise, aga see on juba iseenesest huvitav protsess. Vahemärkusena, erialalt olen arhitekt, ma koostan enne ehitamisele asumist hästi läbimõeldud projekti, seega ma olen ilmselt oma eriala ohver ka reiside planeerimisel. Ma ei kujuta ette, et kanna suvalises kohas maha ja hakkaks kohe müüri laduma, samuti ei tundu mulle reisimine "ei tea kuhu ei tea millal" vastuvõetava mõttena:)
Nüüd pakkimise juurde tagasi, meenub, et isegi kunagi minevikus telgiga matkanud ja kogu varustuse tükkis nädalaks vajaliku söögikraamiga selga suutnud pakkida.
Asjade autosse tihedamalt pakkimise eelduseks on tõepoolest mingite modulaarsete kastide olemasolu, mida saab üksteise kõrvale ja peale laduda, et kusagile ruumiraiskavaid tühimikke ei jääks. Samas peaksid nad olema selliselt rivistatud, et vajaliku kasti saab teiste seast välja tõmmata kogu autot tühjaks ladumata. Sest reegel on selline, et alati läheb vaja seda kõige alumist.  4x4 mehed ehitasid oma autodesse riiulilaadsed konstruktsioonid, kust sai iga kasti sahtlina eraldi välja tõmmata. See vajab natuke nuputamist, aga lõpuks tasub end ära. Ka minu auto tagaosas (3-nda istmerea keeran maha) on nende eeskujul üks iseehitatud vaheriiul, mis ei ole auto külge naelutatud ja mille tõstan autosse vaid vajadusel. Külmkapp ja koera pesa on selle "kõrgemal korrusel", siis näeb ta aknast välja, pisike nagu ta on. Kastid pudukraamiga riiuli alumisel korrusel ja üleriiete jaoks on tagaistme kohal riidepuu, kus nad ripuvad sirgelt ja viisakalt. Mu naine nimelt eeldab, et tema kleite ei topita kuhugi kasti ega kohvrisse, milleks siis auto on. Tagaistmete vahe (üleriiete all) täitub reisi jooksul kaasaostetud meenetega.
Katuseboksi ma isiklikult ei suhtu kuigi hästi, esiteks on see nii kõrgel, et ligipääsuks oleks redelit vaja ja teiseks on see kumera kujuga (voolujoonelisuse eesmärgil), et sinna ei saa mingeid kaste ega karpe paigutada, vaid hilbud üksteise otsa loobituna. Ei ole minu jaoks ahvatlev. Kolmandaks tekitab see korrusparklate puhul kõrguseprobleemi, sest läheb üle 1,9m. Olen näinud neid lakke kinnisõidetuna liigagi palju, inimesed ei oska harjumatu uue kõrgusega arvestada ja märke ei pane tähele või eiravad. Laevadel-praamidel tähendab see automaatselt juba kallimasse hinnaklassi kuulumist ja paigutatakse busside rivisse, sõiduauto korrusele sellega enamasti ei mahugi. Ja vaatamata voolujoonelisele kujule, tähendab see ikkagi kütusekulu suurenemist 5-10%. Kokkuvõttes, võib kasutada, aga tasub sügavalt järgi mõelda, kas on ilmtingimata vaja ja mida see endaga kaasa toob.
Niipaljukest siis praegu minu vaatevinklist. Sihtkohtade ja päevateekondade viisi plaanide jagamine ei tundu siinkohal otstarbekas, sest nagu me varasematest postitustest veendusime, on huvid ja võimed seinast seina, väga erinevad. Kes lennukiga, kes autoga, kes kiiresti, kes tasa ja targu, kes muuseumisse, kes lõbustusparki, kõigile 1:1-le sobivat varianti pole olemas. Eks see jäägu siis igaühe enda kodutööks sel korral.

skater, seal olid tõesti mittetöötavad tolliputkad juba 3 aastat tagasi, arvasin et nende aastate jooksul on nad juba käima pandud. Eelmisel ja sel aastal pöörasin varem ära. Minu kord vabandada, Sul oli õigus.

Oh meie auto nägi tagasi tulles ikka üpris koomiline välja, nii et reisides 5-kesi 7-kohalise sõiduautoga pole väga asjalikku alternatiivi katuseboxile, kahjuks. Meil oli limiteeritud kaasavõetavate asjade maht 5 in = 4 väiksemat kohvrit, rohkem lihtsalt kuidagi ei oleks mahtunud. Ja ilma kastide süsteemita poleks ka see reaalne olnud.

Nõme on jah, et laevapilet on kallim ja kütusekulu boxiga suurem, kuid ausalt ei kujuta ette, kuidas pikem reis ilma selleta teostatav oleks. Katuseboxi lähevad asjad, mida harvem vaja, nt tekid-padjad, voodipesu, lisa rätikud ja jalanõud jne. Ehk asjad, mida läheb väga vähe vaja, kuid igaks juhuks on hea kui on kaasas. 

Ma ise olen pikalt planeerija ja mul on reeglina üsna detailne kava, kuhu kuna minna, kuid ma ei pea sellest kinni. Ja seda väga lihtsal põhjusel. Kui sa ei reisi Euroopas just juuli kuus, siis ilmad võivad olla seinast seina. Kui ma alguses mõtlesin, et oleks lahe olla kaks ööd kämpingu peretelgis, siis tegelikkuses sadas nii meeletult, et vaatasime eelmine õhtu välja koha, kus lubas ilusamat ilma ja põrutasime hoopis sinna. Tänu sellele avastasime nii palju uusi ja suurepäraseid kohti ja olime oma valikuga väga rahul. Kui nüüd oleks aga eelnevalt broneeritud majutus, siis on kaks varianti, kas külmetad seal vihma käes või kaotad selle raha (vahemaad olid piisavalt suured, et mitte edasi-tagasi sõita).
Kuid nagu ma juba enne ütlesin ja ka Viktor54 kinnitas, siis peab arvestama, et majutus läheb kallimaks ning veidi nigelamaks. Samas võib ka vedada nagu meil, et öö läks ca 50 eur odavamaks, telgi asemel maja ning vihma asemel päike.
Nii et kuigi mind ahvetleb nii mõnigi juba väljavaadatud majutus, siis läheme arvatavasti ka seekord ikkagi seda teed, et enamus majutusi ära ei broneeri. 
Ja eelmine kord mõtlesime, et 300-400km päeva sõitu on meie absoluutne maksimum, siis nüüd teame, et 600-700 korraga on parem, kui kahel päeval 300. 

viktor54, meil oli sel aastal 7-kohalises autos 7-inimest.

Ja meil olid kaasas
- telgid, magamiskotid, magamisalused
- muu matkavarustus - saapast seljakotini, mis mul on 100-liitrine
- matkal söögi tegemise varustus - priimusest pottide ja pajalapini
- nädala söök
Sai hästi hakkama.

Naise buduaar :)
Matkasaapad ja tossud ja sandaalid ja kampsun ja vihmakeep ja... ja umbes nagu ongi kõik. Naisi oli autos isegi kolm, üks neist küll alles hilisteismeline. 

See siis lihtsalt võrdluseks, et kui erinevad võivad olla soovid ja lahendused.

7-kohalisi autosid on muidugi erinevaid ka, nt Carens-Zafira vs Voyager on mahutavuse mõttes nagu öö ja päev.

Selle ilmaprobleemi olen ma lahendanud nii, et viibin ühes paigas tavaliselt rohkem kui ühe päeva. Mis, nagu ma aru saan, on ka lastega reisimise puhul parem mõte kui iga päev uues kohas laagri kokku-lahtipakkimine. Olenevalt ümbruskonna huvipunktidest ja tegevustest on siis igaks päevaks midagi planeeritud sest "tugipunktist" väljasõitude näol. Aga need tegevused ei ole päevade kaupa lukus ja neid võib vahetada. Näiteks sajab ühel päeval, aga mul oli selleks päevaks rand planeeritud, võtan hoopis järgmise päeva muuseumi käsile. Tuleb järgmisel päeval päike välja, lähen randa. Üritan leida iga tugipunkti läheduses tegevusi erinevate ilmaolude jaoks. Tavaliselt on plaani erinevaid tegevusi varuga valitud, mis annabki valikuvõimaluse. Osad jäävad küll järgmiseks korraks, aga kus on öeldud, et peab nad kõik korraga ära vaatama?

Natuke jamaks kisub siis, kui nädal aega jutti ainult kallab ja vihmase ilma tegevused plaanist otsa saavad, ega vastupidigi palju parem pole. Näiteks sel suvel ootasime mitu päeva pisut jahedamat ilma, et ka Salzburgi linnatiir ära teha, aga päike ei hellitanud ja temperatuur oli pidevalt üle 30°. Tuligi siis selle palavaga lõpuks neil linnatänavatel higistada, sest kõik mäed ja jahedamat pakkuvad värgid olid lähistel juba läbi käidud, järgmine peatuskoht ees ootamas. Enamasti on siiski vedanud ja taevataat vähemalt vahelduvat ilma pakkunud.