Jätkuna varasemate aastate Poola teede teemale (mille osas eelmisel aastal leiti, et edaspidi oleks õigem nimi Balti teed/Via Baltica, sestap nii!) ning tulenevalt homme algavast kevadest ja lõunasuunaliste autoreiside hooajast, siis kas keegi on juba Via Balticat sel kevadel läbinud? Kus suuremad teetööd ning mis osad vahepeal eelmise suvega võrreldes valmis saanud? Poolas oli vist vaid Lomza ümbersõit valmis ehitamata, kuid mäletan et Leedu tegi jõupingutusi Marijampole-Poola suunal 2+2 kiirtee valmimiseks?
Mul endal sõit sinna suunda plaanis (küll alles) augusti alguses, kuid hea oleks teada, mis seis jne.
Saab siis imet näha kolmap.minnes ausalt ei osanud tähelegi panna.Esmasp.tagasitulles hakkas silma.Wazes ka funktsioon olemas.
Midagi kindlasti tuleb.
Keskmise kiiruse kaamera tolerants on +10 kmh ja keskmist arvestatakse lõigul oleva maks kiiruse järgi. Statsionaarseid kaameraid väljaspool Vilniust ei pidand enam olema. Mobiilsed kaamerad teevad pilti alates +13 kmh.
eile oli bauska silla remondi pärast küll vähemalt tunnine seisak keskpäeva paikku, sai lihtsalt kolonnist tuimalt 0,5km sõidetud vastassuunas ja esinene tee vasakule lõigatud ummik olematuks
Ei ole, sest alati on ummiku liikumiskiirus wazes olemas ja kui viitsid natuke kaarti vaadata, leiad ümbersõidu mis viib jõeäärt pidi sllani
Jõe äärt pidi liikudes võid sattuda olukorda, kus sind ei taheta vahele lasta. Samuti tekib veidi kummaline olukord, kus järjekorras seistes sõidavad kümned inimesed sinust mööda ja nõuavad vahele pääsemist. Ehitustööd igatahes käivad, loodame peatset lahendust.
Skaistkalne ja Biržai kaudu saab mõnusalt mööda sõita -- Läti pool on täiesti uus asfalt ja Leedu pool on ka OK tee. Liiklus on sel teel ka tihenenud (isegi Lux Expressi bussid sõidavad sealtkaudu), kuid probleeme pole.
Mulle tundub, et seda marsruuti tasub isegi siis, kui Bauskas pole remonditöid, kaaluda.
Lisaks veel üks boonus -- Leedu Circle K jaamas Panevėžysest põhjas polnud reedel ei bensiini 95, ega salatit ega muudki menüüs olevat, siis Biržai Circle K palju paremini varustatud. Tõsi, selleni jõudmiseks tuleb linna sisse sõita.
Bauska silla remonti vältida ja aega kokku hoida siis pärast Dolet, (Riia veehoidla), Kekava ringilt keerad Skaistkalne, edasi Birzai Panevezys ,155 km, mingi 2 tundi sõitu, liiklus hõre võrreldes Riia Iecava Bauska lõiguga.
Täna kella ühe paiku ei olnud Bauskas ummikut. Oli avatud kaks suund.
Ka Marijampoli tee ehituse tõttu ei pidanud seisma
Mõned muljed hiljutiselt reisilt.
Sildade osas - nii Salacgrivast kui Bauskast sai läbi kiiresti. Tõsi, minnes oli näha vastassuunas pikka rivi autosid ootamas.
Kõige rohkem läks aega kaotsi ikkagi veel taas Lomzas. Tagasi tulles, laupäeva õhtul, läks küll suhteliselt kiirelt, aga minnes kulus sealsetele ummikutele küll üsna rohkelt aega. Aga järgmine kevad peaks ka see likvideeritud saama.
Muid "pudelikaelu" nagu väga polnudki. Kaunase ringteel läks küll ka minnes veidi aega, ummik oli sealgi. Ja sealgi käib remont, nii et üks suund suletud. Ja pisut keerulisem oli ka Marijampole-Poola piir see osa kus teetööd veel käivad, aga siiski ei midagi väga hullu.
Kõige kehvema mulje jättis seekord nagu siin ka eespool juba kirjutati hoopis Leedu muud lõigud, eriti Kaunase lähistel. Asfalt kulunud ja rappiv, möödasõite mitmes kohas üsna arusaamatute piirangute tõttu teha ei saa jne. Panevežysest Läti piiri poole läks paremaks, aga Kaunase lähistel olid minu hinnangul kogu trassi kõige kehvemad teed. Eesti ja eriti muidugi Läti, 2+2-ks praegu kuskil väga ei ehita (kui Pärnu piirilõik välja arvata), aga vähemalt olid 1+1 teed normaalse kvaliteediga.
Söögikohtadest - selgus et see eespool soovitatud Ramygala resto on vahepeal suletud. Nagu vist ka Iecavas asuv. Muid katseid seekord ei teinud, vaid piirdusime tankimise käigus haaratud kergemate einetega.
Aga üldiselt olid suvine Läti ja Poola kenad, eriti pealinnad. Varssavi näeb üha parem välja ja Riia niisamuti. Leedu oli pigem nii-naa, aga suuremates linnades seekord ei peatunud, nii et see maantee äärsete asulate mulje võib olla siiski petlik.
Ja Eesti numbrimärgiga autode rohkus (kogu trassil) oli muljetavaldav. Eks see toob meelde selle vana teema, et kiirteed kogu trassi ulatuses on väga vaja, aga see selleks.
Tere
Mõned tähelepanekud mis jäid silma Tallinn-Rovinj trassil.
Ohutuledega tänamine Euroopa kiirteel toob kaasa totaalse kaose. Ohutulede näitamine sõidu ajal tähendab kohest ja täieliku peatumst. Palun ärge ilma asjate seda nuppu puutuge. Selg ees vasakus reas vastu tulija. Nii nagu ka Eestis on mujal vasak rada vaid möödasõiduks mitte kulgemiseks, kui kiirteel keegi 80ga vasakus reas kakerdab on kümne kilomeetine ummik minutitega tekkinud. Kiirteel ka paremas reas 80 sõita ei tohi. Maanteel paremalt möödasõitu ei tohi teha. seekord vasakul sõitja Eesti numbiga auto. Maanteel lahtise aknaga sõitmine käsi või isegi jalad aknast väljas. Igal kaasaegsel autol on olemas kliimaseade või odavamatel konditsioneer , kui ise ei oska kasutada küsige targematelt. igatahes mistahes kokkupõrkel säärast reisijat ei lapi mitte ükski arst.
Nojah, näiteks Kreekas on samas käed vms aknast väljas maanteel üsna tavaline. Nagu ka kiirematel radadel aeglaselt jokutamine. Nii et kõige aeglasem rada on sageli üsna tühi ja sealtkaudu möödasõitnine levinud. Keegi ka ei signaalita...
Aga jah - enamikus Euroopas on asjad tõesti teised, eriti Saksamaal muidugi kus selline sõidustiil kutsuks esile ägeda tuledega vilgutamise ja valju signaalitamise. Tõele au andes on see vahel isegi häirivam kui kirjutamata reeglitest mitte kinnipidamine. Näiteks kui 2+2 tee on kilomeetrite kaupa rekkasid täis ning nendest möödasõidul vilgutatakse sulle kärsitult tuledega ja istutakse poole meetri kaugusel sabas, samas kui su kiirus on niigi 150-160....
Aga Via Baltical midagi sellist õnneks pole! Isegi Poola kiirteelõikudel mitte!
"Ohutuledega tänamine Euroopa kiirteel toob kaasa totaalse kaose. Ohutulede näitamine sõidu ajal tähendab kohest ja täieliku peatumst. " Mitte ilmtingimata. Läbi Euroopa sõitma hakates oleks hea endale ohutulede kasutamise üldreegleid meenutada. Need on eri riikides erinevad. Näiteks Soomes ei tohtinud kuni 2022 aastani ohutulesid kasutada sõidu ajal. Eestis on alati tohtinud ja tulebki kasutada kui pimedal ajal mõni ääretuli ei põle.
Kasvõi Soomeski tuleb praeguse seaduse järgi ohutuled sisse lülitada ja jätkata sõitu endist viisi siis kui juht näeb lähenevat alarmsõidukit. See informeerib alarmsõiduki juhti et teda on nähtud ja ei tehta mingeid lolle manöövreid. Vastutulijat ka üldiselt , et midagi on toimumas , võibolla tuleb keegi möödasõidule ja üldse on mõistlik silmad lahti hoida.
Kõige lollim asi mida sel juhul teha saab on järsult pidurdada siis kui eessõitja sõidu ajal ohutuled ilma pidurdamata sisse lülitas. Miljon korda räägitud et raske tuletõrjeauto ei saa nii kiiresti pidama. Nad ei sõida alati sireeniga ja igaüks neid ei märkagi enne kui täiesti sabas on.
Ohutuled KOOS pidurituledega (seda on silmaga näha) tähendab jah et tuleb pidurdada. Mõnel autol hakkavad hädapidurdusreziimis ohutuled ka ise vilkuma.
"Ohutuledega tänamine Euroopa kiirteel toob kaasa totaalse kaose." Milleks peaks kiirteel üldse midagi tänama?