Eestist ära?

Tean oma tutvusringkonnast kahte noort inimest, kes käisid nn. oma unelmatemaal puhkusereisil. Hiljem tuli välja , et noored käisid luurekal-uurimaks välja kas ja kuidas oleks võimalik sinna riiki elama asuda ja mis olukord tööturul valitseb.
Üllatus oli kindlasti nende vanematele ja ka mullegi -olid ju mõlemad kõrgharidusega, pereisa teenis hästi, peres kasvab kolmeaastane laps. Praeguseks on nad oma unelmatekoha leidnud. Mõlemad said tööd ja ei kaeba elu üle.
Kogu see protsess käis minu jaoks üllatava kiirusega-kuskil pool aastat ja asi oli tehtud.
Väga ohtlik tendents Eesti riigi jaoks. Kas ongi nii, et paljud noored tripikad käivad lihtsalt nn. luurekal?
Ei maksa muidugi arvata, et ma puhta seniilne olen ja ei tea midagi Eestist väljarändest.
Kodust äraminek on väga raske ja keeruline otsus. Hirmsasti ootaks noorte arutlusi sel teemal-eriti nendelt, kel on tõsi taga. On ka neid lihtsalt elupõletajaid, kel on täielik suva, kus ja kuidas olla või elada. Need ärgu kirjutagu.
Lugupidamisega.

Tuletab meelde kingsepp Johannese sõnu: "Hea on seal kus meid ei ole".
Et võib-olla paar aastat elavad võõrsil, aga siis jälle tagasi. Inimene on loodud ikka elama seal, kus ta üles on kasvanud.

Ära ikka räägi ,miks siis kogu euroopa moslemeid ja hiinlasi täis on? Ja elavad,ei kipu sugugi oma sünnimaale tagasi.

Eks seal ole ülerahvastus ja elatustase oluliselt madalam .)

Aga ehk ka avaramad eneseteostamise võimalused nutikamatele ja inimkesksem elukeskkond?

Euroopa on moslemeid täis sest nad saavad lubada endale hea elamise ja auto isegi siis kui on töötud. Omal maal vireleks nad mingis pappkastihunnikus. Asi selles, et vanades EU riikides on sotsiaalabi ikka väga suur.
Samas on astmeline tulumaks, seega need kes on õppinud ja teenivad rohkem peavad nii 42-52% tulumaksu maksma.. sellega peetakse neid töötuid üleval.

Mul hea hulk töökaaslasi ja ka muid tuttavaid, kes on Eestisse elama tulnud. Igalt poolt üle maailma. Nii et eks need asjad tasakaalustavad üksteist natuke.

Tutkaonule, internet on täis (Eesti) noorte blogisid, kus nad oma välismaa elu üle meelt mõlgutavad. Võta ja loe! Ja PetronePrindi "minu..." sari on natuke samasugune. Võta ja loe :)

Jätsin Teile sõnumi privaatselt.

Eks ma olen neid lugenud ka.Ega mind need poolharimata nolkide sõnakõlksud ei huvitagi. Need suuresti sõnavõtjad taolistes kohtades on tavaliselt kõige väiksemad tegijad.Ei ole nendest suurt tolku ei siin ega sealpool piiri. Ma eelkõige mõtlen just haritud ja tõsiseid noori,kel justkui eluperspektiiv siingi olemas.

Mina liigitaks julmalt äraminejad kahte klassi:

  1. ajutiselt ärakäijad

  2. need, kelle minemisest pole kahju

  3. need, kelle minemisest on kahju

  4. Eks neid ikka ole ja inimesed peavad vahepeal silmaringi laiendama olgu siis niisama ringi rännates või mujal tööd tehes. Pikemas perspektiivis võiks see olla meile kõigile kasulik, kui uusi kogemusi nö. imporditakse.

  5. Nii palju, kui ma Tripi teemadest olen aru saanud, siis suurem osa äraminejaid toob lakooniliselt põhjusena välja kehva kliima ning eestlaste kurjad näod ning kehva majanduse.
    OK, esimesega võib mõnevõrra nõus olla. Mulle ka nt. talv ei meeldi, aga selle elab üle.
    Aga mis mind häirib taoliste minemarändajate puhul häirib on see, et lihtsalt antakse alla proovimata ise midagi ära teha. Jah, hetkel on raske, aga selle nimel tuleb teha tööd, et raskustest üle saada ja tulevikus oleks hea olla. Kõike head tahetakse saada kohe nüüd ja praegu.
    Kui aus olla, siis polegi kahju, et nad minema lähevad. Peaasi, et nad meie maksumaksja kulul elama ei hakka.

  6. Tõsine probleem on nende puhul, kellel on tahtmist ja võimet siinset elu edasi viia. Mina ise pole arutlenud, et mis need põhjused on, kas ainult majanduslikud? Kuskilt võiks saada statistikat, et milline on väljarändaja keskmine profiil (sugu, vanus, haridus jne).

Noh, näiteks arstide väljarännule pole vist vaja põhjuseid kaugelt otsida. Eestlane on kõva töötegija ja samas mahus välismaal töötades on palgavahe siinsega mitmekordne. Lisaks ebakindlus tervishoiusüsteemi tuleviku suhtes, mõnitav suhtumine siinse meedia poolt, halbade uudiste esiplaanile toomine, mis lihtsalt tuju ära võtavad.

No aga mina mõtlen ka juba, et kui kool läbi lähen ära. Võtan oma 7 asja ja lähen ära sest ma ei näe mingit põhjust, miks ma peaks siia Eesti Vabariiki jääma.

Mina ei saa jätkuvalt aru, miks Eestis eluga mitte (väga edukalt) hakkama saavad inimesed kujutavad ette, et kusagil mujal on pudrumäed ja piimajõed.
Välismaal sobib olla koristaja, aga Eestis mitte jne. Kas see on elustandardite hoidmine, kui elad kodust kaugel paljude inimestega koos ühiskorteris ja hoiad kõhu arvelt kokku?
Noorte puhul on mõistetav seiklushimu ja kogemuste hankimine, Eestis edukate inimeste puhul on ka mõistetav, et uued väljakutsed jms. Aga päris ainult raha pärast mujale kolida... ma ei tea.
Kui ma aastaid tagasi hoidsin teatud riikide kinnisvaral pilku peal, siis ostmisest olen nüüdseks loobunud oma rahutu loomuse tõttu. Kui minu vastutus Eestis jääb väiksemaks (laps saab iseseisvaks jne), siis kujutan ette, et veedan talved siit eemal. Kus täpsemalt - ei tea ja ei valuta selle üle pead ka, eks aeg näitab.

Oi, oi..ka mina olen noor inimene, kõik tuleviku perspektiivid olemas: kodu, pere (4 aastane laps), töö, kus saab karjääri võimalus, kuid siiski jääb siin midagi puudu, miski kutsub siit ära. Mis? Olen palju ja korduvalt enda sisse sööbinud, et äkki see vaid seiklushimu ja uudishimu, kuid mida aeg edasi, siis üha rohkem tahan võtta seda ette, et alguses kasvõi natukeseks siit ära, eemale.Kuskile kaugele unelmatemaale, kus materiaalne ja masendav ühiskond niivõrd ei masendanud mind, kui just siin Eestis.Olen tundnud mujal end paremini, kui siin. Tahan ellu tuua natuke vaheldust, saada "elukooli" ja rikastada oma meeli uue ühiskonna elustiiliga ning katsetada oma piire hakkkama saamisel, sest elu ju ei pea olema nii lihtne, et kõik kandikul kätte saabub. Vähemalt, mulle meeldib rohkem, kui elu on väljakutse,mitte roosamanna.Samas reaalne mõistus ütleb, et kas ikka lapsega saab selliseid suuri elumuutusi teha? Samas ka teda täiustavad need kogemused ja see ju pere ongi, kõike tehakse ühiselt koos, liigutakse ja õpitakse. Eks igasuguseid põhjendusi võib tuua, et miks tahta ära minna ja sama miks ei saa seda teha. Kuid selleks peab ikka tohutult enesekindlust olema, et jätta kõik see mis käepärane ja mugav, sisseharjutatud ning alustada niiöelda nullist võõras kohas. Supper, austan neid inimesi täielikult ja ei nurise, et Eestis jälle vähem tublisid noori maksumaksjaid. Eks näis,kuidas minuga saab...kas võtan julguse kokku ja proovin ühe talvekese oma unistuse teoks teha ja minna sinna, kus tunnen et hing on rohkem rahul :)

tekst reedab, et sul körgkool seljataga. Praegu on töö saamine välisriikides väga raske, kui lausa mönda väga -väga erilist elukutset ei omista. Muidu jääb variandiks töötada alla normaalpalga vöi alustada oma ettevötlusega. Kuid kui sa oled väismaalane, siis kas pöhielanikkond ostab sinu teenuseid? Mina tahan hoopis tagasi tulla.

No hetkel on majanduslanguse tõttu väga odav mujale elama kolida.

Ka minu nö unistuste maa on mujal, aga seda mitte kliima, majanduse või "kurja näoga inimeste" pärast. Juba mitu aastat tagasi tundsin hingelist seost selle konkreetse maaga (kuigi käin seal aastas vaid mõne korra), selle kultuuri ja keelega. Samas, päris ära kolida ei saa enne, kui olen lõpuks leidnud, et mul on sellele maale midagi pakkuda, see, et ma keelt valdan ja kõrgharidust oman ei ole piisav....Samas mõistan raudselt hukka sellised inimesed, kes tõesti lähevad sellepärast võõrsile, et seal tundub kergem, mugavam...ka minu paar tuttavat kes on läinud Euroopasse lapse hoidmisega raha teenima ja sinna jäänud, on minule mõistmatu elutee valinud, abielludes lõunamaalasega (mustanahalisega siis), mängides koduperenaist ja kasvatades lapsi....võib olla tõesti see ongi inimese elueesmärk, kuid seda võiks teha ka siin Eestis.....Pole see välismaal nö nullista alustamine keeruline või raske midagi,et neile jooksikutele peaks alt üles vaatama ning nende tugevust kiitma, palju rakskem on siia jääda ja siin rasked ajad üle elada, oma koht leida ja midagi korda saata....see on palju raskem, kui kusagil välismaal koristajat või koduperenaist mängida.

See, et sina ei taha koduperenaine olla ei tähenda seda, et keegi teine ei taha. Meil on koolis koristaja kellel on rikas mees ja lapsed suureks kasvanud ja käib niisama tööl. Otsest vajadust ju pole aga nagu ta ütles, et pesnionärina, kes on oma elu eesmärgi saavutanud pole tal midagi selle vastu. Tema elu eesmärk oligi kasvatada üles lapsed ja olla hea naine oma mehele. Väga tore naisterahvas on kusjuures, natukene bravuurikas aga väga kihvt.
Kursusel on meil üks tütarlaps samuti, kes arvata on, et peale kooli teeb endale 2 last ja jääbki koju. Tema tahab samamoodi olla koduperenaine aga see ei tähenda veel seda, et ta ülikooli haridust ei taha. Mis ta sellega teeb, ma ei kujuta ette. Eks ta õpib sama eriala enamvähem millel mees töötab, kuid mis see meie asi on.
Ega mina ka ei suudaks koduperenaine olla aga näed mõnele meeldib. Üks sort on selliseid ja elavad nii, neid ei saa nüüd kohe hukka mõista.
Ja mis selles siis on, et nad kuskil Ameerikas näiteks mängivad koduperenaist. Mina olen täheldanud seda, et ameeriklane eeldab rohkem, et naine peab kodus lapsi kasvatama kui eestlane. Seal see vahe ongi. Aga noo mis mina ka tean, eksole.

Kui kunagi sügavas nõuka-ajas käisin üleliidulise spets-eriala-grupiga Kanadas, pakkusid sealsed väliseestlased mulle võimalust sinna jääda - et nad korraldaksid selle asja ära. Sellegipoolest ma ütlesin ära - ema oleks ju siia jäänud. Ega polnud mul ka vastavaid plaane eelnevalt tehtud ega midagi eluks vajalikku kaasas, ega ka - läbilöögiks vajalikku haridust olemas.
Kui praegu korduks analoogne olukord (ilma et ema oleks siin mind ootamas), oleksin nõus.
Miks?
Raudne gaasitoru-haare on reaalsus. Back to the USSR. Kui kahju ka ei oleks, aga - kui ma tahaksin lapsi saada, siis mitte siin. Pigem kuskil, kus neil on enam võimalusi end vabalt realiseerida. Paraku on mu oma lapsed kinnistunud Eestimaa külge. Võibolla on neil õigus.
Minu hing ihaldaks küll mujale. Veidi vabamasse maailma.

Mina arvan, et kõik ei peagi aru saama sellest, miks keegi Eestist ära tahab ning pole kellegi asi teiste otsuseid maha teha. Jah Eestis saab ka töötada, lapsi kasvatada, õppida jne aga võib-olla osadele ei meeldi Eesti, kui elukoht? Minul isiklikult on kõrini siinsest kliimast ja inimestest. Suures piiris on inimesed mornid, küünilised, kinnised jne. Ma leian, et inimene reisib/elab seal, kus talle meeldib ning see, et ta on sündinud Eestis, ei tähenda, et ta siia kogu eluks jääma peab.

"Eks ma olen neid lugenud ka.Ega mind need --poolharimata nolkide sõnakõlksud-- ei huvitagi. - äärmiselt nõme suhtumine mu meelest.

Mina isiklikult kavatsen ka Eestist ära minna - mitte küll ühele kindlale "unistustemaale" vaid mitmesse sihtkohta jõuda. Ma armastan reisimist, mul on seiklusjanu ja ma soovin muutusi. Kodu jääb ikka koduks ja kindlasti tulen ma ka siia tagasi, kas päriseks, ei tea.

Kohati mulle tundub, et kõige suuremad arvustajad on need, kes ise pole mujal maailmas piisavalt palju käinud. Kohati = on ka erandeid.

Loen siin neid kommentaare ja mõtlen, et, eh...

Inimene elab seal, kus tahab. Ja kui enam ei taha, läheb jälle mujale. Keegi ei pea kogu aeg samas kohas olema.

Ja ei ole ühte või ainsat põhjust või gruppi või kategooriat. Et just noored tahavad Eestist ära minna või et otsitakse miskisugust paremat elu või midagi veel. Põhjusi on palju rohkem. On asju, mis Eesti tõesti vastikuks teevad ja sealt inimesi minema ajavad ja on asju, mis kuskil tõmbavad. Ja muidugi on ka asju, mis inimesi Eestis hoiavad.

Ma olin 54-aastane, kui otsustasin Eestist ära tulla. Sest teadsin maad, kus mul oli märksa kodusem olla. Tean terveid perekondi kooliealiste lastega, kes on Eestist lahkunud ja mujale elama asunud ja kahetsevad vaid seda, et nad varem seda ei teinud. Tean väga lugupeetud vanema põlve eesti kirjanikku, kes peab Eestist lahkumise plaane. Seiklushimulised noored ja parema teenistuse otsijad on vaid väike osa sellest kõigest.

Ja samal ajal tunglevad kasvõi Eestisse elama paljude teiste maade rahvad.

Ja siinsamas, kus ma praegu elan, tahaksid paljud kohalikud just siit kuskile mujale elama minna.

Kogu seda teemat võiks võtta rahulikumalt. Las inimesed elavad seal, kus neile meeldib.