Mõni kogub postmarke, mõni LP reisijuhte - aastatega omajagu raamaturiiulile tekkinud, pruudiga kunagi leivad kokku pannes kollektsioon kahekordistus. Mulle meeldib see osa meie raamaturiiulist väga... Harjumuseks enne reisi soetatud reisijuht läbi lugeda/lapata, huvipakkuvad asjad peakolusse talletada ja riiulisse taandada. Kaasa pole kunagi tarinud, sest nutiajastu siiski.

ikka vahel ostan, või siis laenutan. Oma eelistus on Silmaringi reisijuhid, eriti linnade omad.

Ja päris kindlasti olen paberkaardi-usku. Oi kui palju linnakaarte ribadeks kulutatud! Atlas on kodus pidevalt käeulatuses.

Autoga sõites on GMaps siiski vältimatu.

Huvi on tõesti internetis pakutava tõttu natuke vaibumas, aga vahel harva olen ikka ostnud.

Ja mõnele reisile saab ka aastate jooksul ostetud vanemaid raamatuid lennukis lugemiseks kaasa tiritud. Koduses kabinetis on mitu riiulit reisiraamatuid täis, suurem osa on neist Lonely Planeti ja DK Silmaringi reisijuhte.

Paber on eelistatud, e-versioon teisel kohal ja reaalselt prindib siis ikkagi põnevama osa välja. Kui tööl pidevalt ekraanis olla, siis ma puhkuse ajast ei viitsi seal istuda. Lennukis on raamatu lugemine oluliselt mõnusam, kui ekraani nühkimine.

Eksootilisemate kohtade kohta polegi enamasti e-versioone olemas. Lihtlabane Slovakkia näiteks. Kaks aastat tagasi oli vaja ja siis oli uusim normaalne inglise keelne raamat 2007. a. Bradt. Nagu päriselt või? Võimalik, et on pigem saksa keelsed jm raamatud, aga ikkagi :) Ja neid kohti on isegi Euroopas veel, mille kohta pole viimased 10-15 aastat ühtegi normaalset inglise keelset raamatut välja antud. LP on ammu nimekirjast maas ja neid enamasti ei tarbi. LP puhul piisaks tõesti ainult e-versioonist.

Ealine iseärasus, aga kui nägemine enam nii hea pole kui varem, siis digitaalse versiooni eelis on võimalus zoomida ja valgustugevust seadistada, paberversiooniga võib pimedas ja abivahenditeta hätta jääda kui kiri kribu. Ja kaalu on ka digitaalversioonil vähem ja mahub ära nii telefoni kui arvutisse kui ka mingit kolmandat tüüpi seadmesse.

Mina olen ostnud viimasel ajal põhiliselt Cicerone matkajuhte (https://www.cicerone.co.uk/). Enamus neist on nii e-raamatu kui paberraamatu kujul, mina olen seni eelistanud paberraamatuid, on kuidagi mugavam lehitseda.

* Head ülevaate saamiseks, millised matkarajad kuskil on ja mida sealt oodata.
Vajadusel ja soovi korral saab siis igasuguste e-kanalite kaudu hakata neid matkaradu endale sobivamaks või selgemaks tegema. Internetist leitud rajad ja kirjeldused on tihti väga OK aga samas väga kaootilised ja erineva tasemega, raamatus olevad rajad on autor ise läbi käinud ning seetõttu skaala lihtne - keeruline või radade pikkused paremini võrreldavad.

* Seljakotis / taskus on paberasjad oluliselt "töökindlamad" kui elektroonilised versioonid -- mahakukkumine või väike vihm ei tee midagi, mobiililevi ja aku kestvus pole samuti olulised.

Kaartide osas on planeerides eelistatud pigem igasugused e asjad a la Google Maps, https://www.komoot.com/ jms. kuna neid on lihtsam kätte saada, seal on erinevaid kaarte jne. aga looduses jalgsi liikudes on suur 1:50 000 või veel detailsem paberkaart selgelt eelistatum. Suur paberkaart annab minu jaoks kordi parema ülevaate piirkonnast kui mobiiliekraani "lukuaugust" paistev pisike e-kaart. Lisaks tühjendab pidev mobiilist kaardi vaatamine päris palju akut ning miskit tahvlit kaardi jaoks ei viitsi kaasas kanda. Mul ei ole enamasti probleemi enese (paber)kaardil paika panemisega, seega kaardilt puuduv GPS täpp pole minu jaoks argument -- selline vanade orienteerujate värk ;-)

Linnas kasutan hea meelega Google Mapsi, autoga sõites Wazet.

Silmaringi reisijuhte olen ka ostnud piirkondadest ja riikidest süsteemsema ülevaate saamiseks.

Olen Uuskasutusest 2-3-4 euro eest ostnud viimasel ajal. Vaatamisväärsed kohad 10-15 aastaga ei muutu ja ööbimise-söögi-transpordi info on tihti juba aasta-paari vanustes väljaannetes totaalselt vananenud ning seda tuleb niikuinii neti kaudu uurida (seega 30 € uusväljaande peale kulutada tundub selge raiskamisena). Odavalt saadud raamatu eelis on veel see, et ei tekita süümepiinu sealt lehti välja tirida ning 300-400 gr tellise asemel 50-100 gr paberit kaasa võtta (eriti kui seljakott kogu varustusega on enamasti 7-8 kg kandis).

Reisijuht, eriti paksem variant on väga hea näide paberraamatu kasutamise eelistest - oluliselt mugavam lapata, sirvida, avada eri aegadel eri kohtadest, vaadata asju üle, pöörduda tagasi mingi huvitava koha juurde. Orienteerumine e-raamatus on palju raskem. Kui järjest lugeda nt ilukirjandust, pole sellist vahet, aga teatmekirjanduse ja muu sellisega on teine lugu. Kui võtta ette mingi kopsakas reisijuht suure riigi või mitme riigi peale ning hakata otsast oma plaanidega pihta, põigates eri teemade ja kohtade vahel, on paberraamatut mugavam kasutada. Olengi teinud vahel nii, et teen kodus eeltööd paberraamatuga ning siis reisil hiljem on e-raamat kaasas.

Mina olen tagurlik ja ostan jätkuvalt paberil reisijuhte. Vahepeal proovisin üle minna e-raamatutele, aga reisijuhina pole need siiski minu jaoks piisavalt mugavad.

Eelistan Bradt'i, mõnikord harvem veel Lonely Planet'i (vanasti oli see eelistatud, nüüd ammu juba mitte). Olen soetanud ka prantsusekeelseid LP'sid viimasel ajal, sest need olid olulisemalt uuemad versioonid kui inglise keeles.

Rough Guide pigem harva viimasel ajal. Olen samuti ka prantsusekeelseid Petit Fute ostnud, kui mulle huvipakkuvate sihtkohtade kohta pole miskit muud (nt Kongo Vabariik ja Mauritaania - tõsi, nüüd tuli / kohe tuleb Mauritaania Bradt).

Mulle meeldib reisijuhti käes hoida, lennukis lugeda ja reisi vältel uusi ideid ammutada - või ka nt mõne koha konteksti paremini tabada jne.

Online leian palju infot just korraldusliku poole jaoks, aga huvitavam on siiski reisijuhti lugeda. Alles hiljuti kasutasin nt Türgis oma päris vana Türgi LP (mis juba mitmeid kordi "reisil käinud") ja oli jätkuvalt huvitav lugemine.

Restoranide / hotellide jms jaoks kasutan muidugi internetis olevat infot.

Mulle meeldib ainult digiinfoga tegeleda. Viimased 10-15 aastat ei ole ka paberil reisijuhte, kaarte jm kasutanud, paberile läheb ainult mõni suur seinafoto.

Ma olin see inimene, kee kollektsioneeris. Aga siis mõtlesin, et ruumi oleks vaja ja mis nad ikka tolmavad. Viisin lennujaama raamatulaenutusse. Järgmine hommik olid kõik juba kadunud. Mõnikord mõni on seal riiulis - teised ilmselt seiklemas - mis näitab, et paberil raamat endiselt populaarne. Aga kutsun teisigi üles, et viige oma kapi peal tolmavad reisijuhid Tallinna lennujaama :)

Ei enam. Kõik varasemalt soetatud LP-d om samuti taaskasutusse saadetud.

Reisin parasjagu palju ja tihedalt, eeltöö aega on vähem ja pole vaja, nagu vanasti, kolmveerand aastat enne reisi planeerimist alustada.

TA on nii planeerimisel, kui ka kohapeal, asendamatu: igasse uude kohta saabudes küsin: "TLDR koha nimi, include economics and demographics". Huvi korral küsin lisaks. Korduvalt on päevalimiit (ma olen kooner) tasuta versioonidel täis vesteldud.

Eriti abiks on võimalus telefoni kaameraga pilt teha ja mingi konkreetse asja kohta detaile küsida.

Mina ka olen mõnikord ikka ostnud ehkki tuntavalt vähem kui aastaid tagasi.

Samas pean ütlema, et paberkaardid ja atlased meeldivad mulle endiselt. Autoga reisides looomulikult sõidan GPS järgi, aga reisi (eriti auto oma) planeerida meeldib endiselt atlaste ja paberkaartide järgi. Annab kuidagi visuaalselt parema tunnetuse.

Ma seni alati igasse kohta nii raamatu ostnud kui ka internetis tuhlanud.
Aga kevadisele 3 nädalasele Filipiinide reisile otsustasin lisaks veel AI-l lasta oma huvidest lähtuvalt ja internetiotsingu värskemale infole tuginedes mõned reisikava variandid teha.
Ja siis võrrelda neid suht värske guidebuki infoga. Endal ka huvitav, saab näha, kummaga jätkan.