Mida vanemaks saan, seda vähem viitsin reise planeerida.
Kuskil 20ndates plaanisin reisid ette juba ca 9-10 kuud, nüüd hea, kui saab paar kuud enne minekut mingit asjad paika sätitud. Kuigi, eks finantsilises ja närvesäästvas mõttes on muidug mõistlik ette planeerida siuke pool aastat (võimaluse korral) .
Ikka planeerin. Me üldiselt matkame kusagil ja koos sõpradega. See tähendab:
- seltskonna kokku saamist, mis on tihti väga keeruline, sest inimesed ei ütle "jah" ega "ei"
- piirkonna valikut
- aja valikut
- marsruudi valikut
- transpordi valikut
- ööbimisviiside valikut (kas oma telgiga, mägimajades, mõlemad variandid...)
- söögi planeerimist, ostmist ja pakendamist
- varustuse soovitamist ja kontrolli kogu grupile (on naiivne loota, et täiskasvanud ise oma matkavarustuse paika saaks)
- kui on vaja tee peal ööbimisi, siis nende bronnid
- igasugu piletid ja huvikohad
Ajaga on tekkinud palju kogemust, aga see ei aita kuigivõrd aega säästa.
Matkatoidu pakime Eestis päevade kaupa ära, ehk siis kaalume kodus õiged kogused, valame väiksematesse kottidesse, lisame sibulad-paprikad ja muu lisandid, need lähevad päevade kaupa kottidesse ja kirjad peale.
Ma olen arvutanud, et ühe reisi korraldamine võtab umbes 50 tundi puhast minu aega. Suur hulk sellest läheb kaardi vahtimisele. Kas siit kurust saab üle? Mitu tundi selleks kulub? Mis juhtub, kui me ikkagi ei saa üle või keegi väänab jala välja, mis on plaan B?
Transport on teine peavalu, eriti talvel, tuleb kokku sobitada lennud, rongid, kohalikud bussid, oma auto... Sel kevadel sõitsime Ottast taksoga mägedesse. Nüüd suvel rentisin Glitterheimi mägimajast jalgratta, et rahvuspargist maanteele jõuda, sealt siis hääletasin oma auto juurde tagasi. Alati kuidagi saab, aga võimalusi on palju ja nende kombineerimine on tore pusle.
Sel kevadel läks lollilt palju aega öömajadele, mida ei saanud kätte ühegi vahendiga - email, telefon, sõnumirakendused.
Näiteks selline episood.
Oleme Norras mingis hotellis, mul heliseb telefon.
- Tere Kaur, kus te olete, me ootame teid?
- Ee me oleme siin Ottas, kes te olete?
- Ma helistan hotellist X, Hjerkinnis, meil on teile bronn täna õhtuks, ootame teid!
- Mida...? Ei ole võimalik? Me oleme teises linnas üldse?
- No kuidas, te kirjutasite, et tahate meil öömaja!
- Nojah, aga te ei vastanud mulle mitte kunagi? Igatahes me ei tule teile täna mitte.
Uurides selgus, et ma väga _tahtsin_ selles hotellis ööbida. Ma olin neile helistanud ja mitu korda kirjutanud, aga nagu musta auku. Ühtegi vastust ei olnud saanud. Nemad raiusid vastu, et olid mulle vastanud...
Sarnane jama kordus pärast reisi maksmisega, kus ma pidin hotelle telefoni ja meiliga taga ajama, et neilt ööbimise eest arveid saada. Muidu käib seal maksmine eraldi äpiga (hyttebetaling miskiasi), mis on kõige madalama hindega äpp, mida ma üldse appstore's näinud olen, 1.5 umbes. Välismaalased kirjutavad järjest "see sitt lihtsalt ei tööta".
Nii et palju aega läheb selle reisikorralduse peale.
Üldjoontes on teada, mis saama hakkab, teen kõvasti kodutööd enne minekut. Aga alati jääb 2-3 eelnevalt täiesti sisustamata päeva. Reisi käigus selgub, mida nendel päevadel teha teha või kuhu minna. Kohalikelt või teistelt turistidelt saab mõnikord päris häid soovitusi tegemiste ja päevatrippide kohta, mida esialgu plaanis polnud.
Ja iga reisi lõpuks mõtlen, et oleks võinud 2-3 päeva kauem olla :D
Igapäevaselt salvestan GoogleMapsi lemmikutesse "ettejooksvaid" lemmikuid. Nüüd pensionil olles kevadeti ja sügiseti teeme abikaasaga matkaautoga käimata piirkondades paarikuiseid trippe. Tavaliselt on enne reisi sihikul keskmiselt kolm piirkonda, millede kohta pisut üldisemat infot kogume. Viimane valik toimub põhiliselt pikema ilmaennustuse põhjal vahetult enne reisi. Enamus täpsemast ettevalmistusest toimub reisil olles ja jällegi ilmaprognoosi arvesse võttes. Naudime seda, et me ei seo endid broneeringutega, Senised Eestist maadmööda kaugeimad kohad Lääne-Sahara ja Armeenia.
Minu jaoks tähendab planeerimine lennupiletite ostmist, parimad pakkumised siiski tavaliselt ca 6-9 kuud enne kaugsihtkohtade puhul. Euroopas ka nädal enne otsustanud, et võiks kuhugi minna. Majutuse osas ka kuidas kunagi, näiteks viimasel 4 nädalasel euroopa autoreisil see juuli olid meil kõik 1-2 ööga ööbimised pandud kinni samal või eelmisel päeval. Ainult kaks pikemat nädalast majutust oli pandud kinni kevadel. Viimase hetke pakkumised olid väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega, ilmselt keegi oli tühistanud. Näiteks Sloveenias sai Airbnbst päev ette vineyard cottage ca 50% odavamalt, mille hinnang oli 9,8 ning marseillles sai ööbida hotellis, mis oli just eelmisel päeval avatud peale pikka renoveerimist. Need olid eredaimad tähed , kuid ka ülejäänute hinna kvaliteedi suhe ütleks et oli parem, kui varakult ette vaadata. Lisaks asusid nad täpselt õiges kohas, kuhu seiklus oli viinud selleks hetkeks :)
Kuna meil ja sõpradel ei ole võimalik seoses tööga suvel puhata, siis aastaid oleme käinud Tais talvel, jan-vebr. Sõidame suurte rolludega ja ühes kohas oleme 3-5 päeva, kokku u.30 päeva.
Järgmisel aastal läheme jaanuaris Filipiinidele 25 päeva. Mitu erinevat saart ja ikka rolludega.
Just vaatasin, et ostsin piletid kõigile kuuele 2.05. Hinnaks oli TLL-IST-MNL 716 eur. per nina.edasi -tagasi, kiirete ümberistumistega, Turkish.
Seega planeerime ikka pikema reisi u. 9 kuud ette. Ka erinevatesse hotellidesse teen broneeringud.
Päikest.
Kaugreisi piletid pigem 4-5 kuud ostame ette, ja siis suht kohe bronnime majutused ka. Enamasti tuleb 2-3 eri majutust kahe nädala kohta. Reeglina hiljem me midagi ei tühista ega muuda - ei viitsi "paremat diili" otsida.
Kohapealsed tegevused - teeme natuke eeltööd ka, aga midagi väga paika ei pane. Kohapeal plaanid tihti ilmast sõltuvad (millal matkale, millal muuseumi).
Lõuna Euroopa rannareisid paar kuud ette, ja linnareisid on suht spontaansed, mõeldud-tehtud.
Mina planeerin vaid puhkused sobivale ajale, et sobiksid sihtkoha kliimaga jms (võtan puhkuse välja mitmes osas). Puhkust ilma minema lendamata ei oska enam ette kujutadagi. Eks elu on selleks ka põhjust andnud.
Kuu-paar varem hakkan sättima - kuna mulle meeldvad ettevalmistused ka. Kogu see protsess on mu hea tuju allikas.
Kuna autoreis kulgeb reeglina lõuna suunas, saab see toimuma kuskil septembris-oktoobris. Selle planeerimine, huviväärsuste otsimine ja öömajade broneerimine algab kohe peale eelmiselt reisilt naasmist, kui "hammas on alles verel" ja kõik nüansid värskelt meeles, seega novembris-detsembris. Uue aasta algus jääb juba nõksa hiljaks, paremad või soodsamad öömajad on selleks ajaks juba võetud, aga midagi võib leida või kohendada siiski.
Suvised reisid kulgevad purjede all, need ei vaja öömaja ega midagi, saab enamvähem jooksvalt hakkama. Vaja vaid suund välja mõelda, kuhu kurss seada, seegi sõltub parasjagu valitsevatest tuultest ja ilmaoludest. Merereise lihtsalt pole võimalik pikemalt ette planeerida, senine kogemus on näidanud, et need ei kulge kunagi plaanipäraselt.
Mina käin Hispaanias ja Portugalis jalgsimatkadel, kasutades palverännuteede infrastruktuuri. Kui esimesel korral 2007 ei võtnud telefonigi kaasa ja kõndisin vabalt lihtsalt noolte järgi, siis nüüd (paari aasta pärast 80) vaatan päevateed täpselt, igas külas ei ole öömaja. Tänavu ostsin piletid pool aastat ette septembriks. Lähen üksi, 140 km, 10 päeva. Olen kord varem ka üksi käinud ja see sobis mulle hästi. Üle 20 km päevas on jalgadele ja hingamissüsteemile raske. Kui kellelgi on astma taolisi terviseprobleeme, soovitan paarinädalasi matku eukalüptimetsades südamest. Tavalisest nohust-gripist- köhast on need talved priid olnud minul ja sõpradel. Nädalane lõunamaapakett ei anna selles mõttes midagi. Kui lendan abikaasaga kuhugi linna või Vahemere äärde, vaatan alati ette, mida köitvat seal leida on - ooprietendus, artektuur, loodus.
viktor54 Olen täheldanud, et paljud ööbimiskohad lisanduvad bookingusse (ma kasutan seda pidevalt) alles märtsis - aprillis. Seepärast teengi esmase valiku jaanuaris, seejärel tulevad nende erinevad pakkumised, mida varem üldse näha ei olnud. Senini oli mu autoreis alati juulis (puhkus), aga järgmine aasta saan valida juba vabamalt! Kohe peale Schengeni avanemist olen iga aasta reisinud!
Minimaalselt olen planeerinud 2 kuud ja maksimaalselt 9 kuud ette. Teen alati üsna sügavalt kodutööd: kus,mis,millal,kuidas....? Tuhnin foorumites ja blogides, paigaldan google mapsi märkenõelu. Logistiliselt püüan mingi raja kokku saada, aga jätan ajajoonele suuresti avatuks, sest paljude paikade külastus vajab sobivat ilma ja see selgub kohapeal. Pärast reisi kokkuvõtte tegemine kestab samuti üsna kaua. Kinni püütud emotsionaalne laine tuleb mõnusalt lõpuni sõita ja siis saab hakata järgmist püüdma.