Kuna olen väikest viisi minevikuromantik, siis maailmas on nii palju paiku, mida oleks huvitav näha 30 aastat tagasi.
Näiteks oleks suurt osa (Kagu-)Aasiast huvitav näha 90. aastatel, mil turismi mõju tänapäevaga võrreldes oli väga limiteeritud. Heaks näiteks on Filipiinid, Indoneesia, Vietnam või isegi suur osa Taimaast. Samuti oleks huvitav Hiina, mis 90. aastatel oli väga vähesel määral urbaniseerunud (1995 - urban population: 30% vs 2024: urban population: 67%) ja infrastruktuur sisuliselt olematu.
Ka oleks huvitav näha teatud osa arenenud maailmast, enne kui tarbimine ja massiimmigratsioon ülevõlli läksid. Näiteks 80. ja 90. aastate Austraaliat oleks väga huvitav näha. Tänapäeval ei saa sealmail enam arugi, mis kultuuriruumiga on tegu. 'Home and Away' esimeste hooaegade ühiskonnast on igaljuhul väga kaugele triivitud.
Ja kahtlemata oleks huvitav end hetkeks teleporteerida 1995. aasta Eestisse. Olgugi, et need momendid on juba isiklikult läbi elatud, siis tegelikult olid väga huvitavad ajad ning Eesti transformeerumine on olnud meeletu. Enamasti on asjad küll paremaks läinud, ent kindlasti on asju, mida nutitelefonieelsest, nelja triibuga Adidas'e ühiskonnast ka igatseda.
Toronto.
Lendasin sinna 1989a. Keegi mainis siin suitsetamist lennukis. Olin ka ise siis suitsumees ja võtsin kohad lennuki sabasse, suitsetajate salongi. 14 tundi tossasid kõik nagu paravossid. Lend ise oli Moskva- Montreal.
Siiani on silme ees Niagara juga ja Toronto teletornis veedetud aeg.
Selle tripi teeks küll uuesti.
oh jummal,nii tundeline teema... vanema mehena tahaks ikka sinna, kus 30+ aastat tagasi sai käidud. Reisidest alles kahjuks vaid mõned ükskikud kolletunud diapositiivid.
Singapur - siiani meeles, kui esimest korda nägime kõrghoone väliseinal lifti liikumas, see oli kui elu teisel planeedil
Tioman - siis oli seal pinnasekattega lennuväli, lennukis olime vaid meie ja piloot. Kohalik Malaisia piirivalve uuris pikalt meie punaseid NL välispasse. Juara rannale sai kas paadiga või jala üle saare läbi vihmametsa.
Kuuba põhjarannik - olustik ei tundudki siis vbl nii eksootiline, kuid kassettpleierist sai kuulata mingit Key Westi fm jaama.
Uue kohana oleks nüüd ette võtnud Jersey saare lootuses veel elusana G.Durrelli kohata, kasvasin tema raamatutega.
Kindlasti mõtleks ajamasinaga veel välja, kuhu minna:)
Eritrea. Iseseisvus oli lõpuks käes, elu hakkas suure hooga käima ja kruve polnud veel kokku keerama hakatud. Väike ja lootustandev paus pidevate jamade vahel.
Tõenäoliselt veel mitmed Aafrika riigid. Näiteks Elevandiluurannik oli selleks ajaks saanud piirkonnas päris jõukaks ja turvaliseks riigiks ja esimese riigipöördeni jäi veel mõned aastad. Kuulduste järgi oli see näiteks prantslaste jaoks populaarne sihtkoht ja mitte ainult randade poolest.
Nõukanostalgia nagu ei tõmba. Endine NSVL oli vist kõikjal päris õudsas seisus ja pigem oleks võinud seal reisida siis 40 aastat tagasi. Balkan oli ka õudus. Horvaatiasse oleks läinud äkki 25 või 20 aastat tagasi, kui sõjajärgne massiturism polnud veel hoogu tagasi saanud.
Kagu-Aasia oleks vast ka äge olnud. Selle piirkonna ajalugu nii hästi ei tea, et mis olukord kuskil riikides 30 aastat tagasi oli.