Mõned soovitused Indiasse omapäi reisimisel

Soovitusi neile, kes lähevad Indiasse omal käel.

Meie ostsime ainult lennupiletid ja LP ning saime hästi hakkama. Käisime augusti lõpus ja olime 10 päeva koha peal. Reisi kulg: Lennukiga Tallinn-Helsingi-Delhi, rongiga Delhi-Varanasi, autorikshaga Varanasi-Sarnath; rongiga Varanasi-Agra, taksoga Agra-Delhi ja lennukiga Eesti tagasi.

  1. Mitte uskuda ja kasutada „heatahtlike giidide“ teenuseid ega ka mitte teejuhatamisel abi. Nad juhatavad teid risti vastupidises suunas, sinna kuhu neil on kasulik Teid kohale viia (näiteks kallid turistidele mõeldud poed, kus võite maksta kauba eest kuni 10 kordse hinna). Kui keegi tuleb teid ise kõnetama, siis on tal juba teist midagi tarvis. Nad küll väidavad, et soovivad lihtsalt praktiseerida oma inglise keelt ja et see, kuhu te tahate minna jääb nende koduteele.

    Siinkohal üks tore tüssamise lugu meie reisi eelviimasel päeval.
    Jalutasime New-Delhis Connaugh Place keskel pargis. Oli näha, et puud on veel väikesed ja park värskelt rajatud. Selja tagant astus ligi sümpaatne noormees ja avala naeratusega küsis, et kas naudime parki. Rääkis, et on uus park ja päris kust me pärit oleme. Küsisime talt, et kas Delhis on olemas ka korralik suur supermarketi taoline koht. Ta ütles, et jah siit umbes 30 jalutukäigu kaugusel tema kodu lähedal on üks suur 6 korruseline kaubamaja, kus on kõik kaubad olemas, odavad hinnad ja see on valitsusele kuuluv äri. Kell oli juba palju ja me arvasime, et täna enam ei jõua poodi minna. Sellepeale ütles noormees, et laupäeval ja pühapäeval on kõik poed kinni (tagasilend oli ka pühapäeval ja meil enamus suveniire ostmata). Meil tuli meelde, et eelmisel laupäeval olid vanas Delhis kõik poed avatud. Siis noormees ütles, et homme on suur püha ja imestunult küsis, et kas me ei teadnudki seda. Siis me arvasime et lähme seal samas lähedal asuvasse suurde Palika Bazari. Selle peale küsis noormees, et kas tahame osta elektroonikat, meie muidugi, et ei, seda soovi nüüd küll pole. Ta ütles, et Palika Bazaril müüakse ainult elektroonika kaupu. Siis me tegime ise ettepaneku sõita sinna suurde kaubamajja autorikshaga. See „kaubamaja“ osutus räämas 3 korrusega majaks ja sees oli muidugi jälle see hirmkallite hindadega turistide pood, milliseid olime juba korduvalt näinud. Hiljem selgus muidugi, et kõik poed on lap. ja pühap. avatud ja pole mingeid pühasid ning et Palika Bazaril müüakse enamvähem kõike, mida sa võiksid tahta Indiast kaasa osta.

Kõige tõhusamat abi teeküsimisel saad siis, kui valid ise kelle poole sa pöördud. Inimesed on väga abivalmid ja sõbralikud. Hindade kohta (näiteks riksasõidu maksumust) tasub nõu küsida hotelli administraatorilt.

  1. Ka tänavapoisid, kes on väga abivalmid sind juhatama ja tahavad kaasas käia, et inglise keelt õppida, küsivad lõpuks sinu käest oma teenete eest raha.
  2. Ka mussooni ajal, kui tahad minna kindlasse hotelli ja saada rõduga vaadet ja/või konditsioneeriga tuba, siis on targem ja võimaluse korral ette broneerida.
  3. Rongipiletid tuleb osta ette ära nii vara kui võimalik, sest 1 ja 2 klassi piletid saavad ruttu otsa. Rongis, kui tellida õhtusöök, siis tuuakse see umbes 2-3 tunni pärast.
  4. Kohalikud on väga edevad ja lausa ise ronivad sulle fotoaparaadi ette. Nad on väga õnnelikud, kui sa neid pildistad ja pärast näitad fotot aparaadist. Raha nad ei küsi.
  5. Kerjustega pole nii, et kui ühele annad, siis on kohe suur kari ümber. Neile piisab ka 1-2 ruupia andmisest. Kerjuslastel on ka tegelikult kõhud tühjad, sest nad on õnnelikud ka sinu poolikult ärasöödud piruka üle.
  6. Ajalehed, mida lennukis loed, tasub kaasa võtta. Need kuluvad ära:
    Istumise alla panekuks, märgade toolide kuivatamiseks, rongi wc-s prill-lauale panekuks.
  7. Tasub kaasa võtta wc-paber, sest seda pole rongis ja hotellides üldse või on ebapiisavalt.
  8. Kui vahetate Delhi lennujaamas või ka mujal raha, siis tuleb kõik rahakupüürid tähelepanelikult üle vaadata. Meile pandi 500-ste pakki näiteks 1 sajane. Kuna raha on võõras ja nägime seda esimest korda, siis ka kahekesi raha üle lugedes ei saanud sellest pettusest aru. 500 ja 100 kupüürid on üsna sarnased ja tuleb siis numbreid tähelepanelikult vaadata.
  9. Mussooniperioodil pole Indias T-särgiga midagi peale hakata, see on liiga paksust materjalist. Soovitus osta kohapealt õhukesest puuvillasest peaaegu läbipaistvast materjalist särgid.
  10. Kellel plaan Varanasis Manikarnika Ghatil minna surnute põletamist vaatama, siis üks hoiatus. Seal Ghatil on rõdu pealt võimalik vaadata surnute põletamist ja üks kohalik „giid“ jagab meeleldi infot, kuidas ja mis toimub. Et surnu põletamiseks kulub 300 kg puid ja selle kg hind on väga kallis. Ning rõdul istub üks muldvana „maama“, kes korjab raha, et põletada ka vaeseid inimesi (kõrval hoonetes on siis väidetavalt ootamas 8 surnut, kuniks maama neile annetusi korjab). Raha peab andma igaüks eraldi (et mõistagi nii rohkem antakse), ütlema oma nime ja siis maama annab sulle oma õnnistuse. Tegelikult on see puude kg hind 10 korda odavam "giidi" öeldust ja raha läheb loomulikult kohalike „ärimeeste“ kätte.
    Soovitus siis nende inimestega mitte rääkida ja muidugi isehakanud giid küsib veel raha ka oma giiditeenuste eest.

Ma soovitaks Mumbaist põhja minna ja siis tulla teiselt poolt ringiga tagasi, lõpetades rännaku puhkusega Keralas või Goas. Siis võib olla õnnestub vältida mussooni. Oleneb kuna lähete.

Mumbaist põhja pool on väike osariik Daman ja Diu, mis oli samuti endine Portugali asumaa. Diu jääb üle Araabia mere lahe (Khambhat-i laht). Nendes osariikides on alkohol lubatud. Kohalikud käivad seal joomas ja puhkamas.
Damani rannad ei olnud midagi erilist. Olin seal ainuke valge.
http://fotoalbum.ee/photos/Naabrimees/4404307
Esines väga suur mõõn, nii et veepiiri meres polnud näha. Ujuma minnes küsi hotellist, et mis kell vesi merre tagasi tuleb.:) Ise sain sellise üllatuses osaliseks. Dius ma ei käinud, kuid olen kuulnud, et neid randu on kiidetud. Muidu Daman oli positiivne üllatus.

Diu lähedal (150 km) on ka nn. laevalammutusrannik Alang. Laevade lammmutamine käib käsitsi. Ka meie merevetes seilanud Silja Line laev Finnjet on seal koost lahti võetud.

Sõitke Mumbaisse ja hakake RONGIGA allapoole tulema (või ülespoole minema). Kerala sõitsime ka läbi, ranniku äärt pidi leiab ilusaid nn asustamata randasid ja odavaid kodumajutusi. Cochin (Kochi), Cannore( Kannuri) on esimesed, mis meelde tulid.

Me matkasime küll vaid 2 nädalat ja olime seljakottidega, aga oleks saanud vabalt hakkama ka kohvritega. Neid on vo lihtsalt raskem nn väiksemaks teha või kuskile ära paigutada (kõrgele). Siiski soovitan seljakotte- mobiilsemad.

Plaanin minna Indiasse septembris, esmalt Delhisse, ja jääda pikemaks ajaks. Olen reisinõu küsinud mitmelt oma sõbralt, kes on pikema või lühema peatuse Indias teinud. Ja jutud on olnud positiivsed, mitte nii hirmutavad kui antud postituse vastuste hulgas. Küsisin, et kas 100-200 euroga saan kuus hakkama ja teadjad vastasid, et kui erilisi mugavusi ei otsi, siis päris hästi. Kohalike oludega tutvumise järel aga võibolla odavamaltki. Kui viisa passis ja reisi soovitud alguskuupäev enamvähem paigas, siis teen üleskutse soovijatel ühineda:)

Olen sügavalt skeptiline selle 100-200 eurose kuueelarve osas. Delhis sellega kindlasti hakkama ei saa. Riigi teistes piirkondades saad selle rahaga võibolla hakkama siis, kui esiteks elad väga (VÄGA!) askeetlikes tingimustes, ringi ei reisi ja seega transpordile raha ei kuluta ja sööd AINULT riisi (ja võibolla daali). Lihast ja alkoholist võid suu puhtaks pühkida.
Nii et jah, ca 3000 krooniga kuus võibolla saad hakkama aga seda ülalkirjeldatud tingimustel. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, et kas sellist elu on sinna ikkagi mõtet elama minna? :)

On India kogemus kolmest reisist ja ühinen täpselt Arvo arvamusega. 100-200 on ikka liiga vähe. 3000 krooniga saab hakkama võib olla ülalkirjeldatud tingimustel. Olen ise arvestanud Indias pikaajaliseks elamiseks enam-vähem norm tingimustes 4000 krooni kuus. Kusjuures tuleks ikkagi pikemas perspektiivis tekitada mingi varu ettenägemata kulutusteks.

Kirjutasin ka mõni aeg tagasi siia, et on plaanis oma elukaaslasega pooleks aastaks Indiasse minna. Mõtlesin teiega jagada hetkelist marsruuti - mis teie arvate?
Tallinnast Delhisse. Sealt edasi Agrasse, siis Rajasthani, seal Ahmadabadisse, edasi Mumbaisse, Punesse ja siis Goasse.
Mul on kahtlusi, kas Ahmadabadisse ja Punesse tasub minna? Ehk on mõttekam need vahele jätta ja kiiremini Goasse minna. Selline ajakava on siis umbes kuu- poolteist, pikemalt jääks Goasse, enne ärasõitu käiks ka Keralas ja üldse Lõuna-Indias.
Mis te arvate sellisest plaanist? Mõtlesin, et kui Delhis ühendust võtta selle paljukiidetud taksojuht Khaniga, siis saaks kolm esimest sihtkohta autoga, hiljem peaks siis ronge kasutama hakkama.
Minek on kas septembris või oktroobris, see selgub selle nädala jooksul .)
.
.
.
Trip.ee lisas postitusele puuduvad suured algustähed!

Minge kõigepealt Mumbai kaudu Goasse. Elage seal paar nädalat ja teil tekib palju häid tuttavaid, kes on valmis teid igale poole vedama. Neil omakorda on tuttavad Delhis, Agras jt linnades. Aja jooksul elate kohalikesse oludesse sisse ja õpite pakkumiste vahel valima.
Mina naudiks Palolemis elu ja kui päike lõpuks nii lolliks teeb, et kohe peab mujale minema (minuga juhtus see nelja päeva pärast), lendaks Delhisse. Pileti saate väikese vahendustasu eest rannast ca 1000 krooniga. Delhist võiks lennata (rongiga sõita) Varanasisse, sealt Khajurahosse ja edasi bussi-rongiga Agrasse, Jaipuri, Udaipuri jm. Olge ühe koha peal pikemalt, kui isu täis saab, lennake Keralasse.
Seal on jälle meri, liiv ja päikesepiste. Kui nendest villand, võiks järgmisesse sihtpunkti lennata (või rongiga sõita) ja selle ümbrust kammida.

Mereäärsetest kohtadest võite minna ka Gokarnasse - Paradise Beachi (sihukene imepisikene hipirannake - sinna saab kas merelt või siis jalgsi mööda järsakut - mäenõlval asuvad robinson crusoe onnikese laadsed elektrita palmihütikesed või vist veelgi lihtsamad. Enamikest onnidest avaneb imeilus vaade ookeanile. Õhtuti mängitakse sügavmusta tähistaeva all sooja andva lõkke ümber trumme, kitarre ja muid pille. Rannakeses asuvad ka kolm neli lihtsat restot, mis pakuvad maitsvaid sööke. Koha miinus on aga see, et seal on liiga palju narkot).

Ja siis, et - Indias on miljon erinevat ashramit - seal olemine võib olla omanäoline kogemus. Kerala kandis on vast kuulsam Amma Ashram. Võite ju sealt läbi astuda, olla mõni päev. Oli vist 100 või 150 ruupiat (öö ja 3 söögikorda). Aga muidugi on ka sada muud ashramit, kus võib mõni päev viibida.

Ja kui soovi kommunieluga tutvuda (kus idee poolest ei peaks religioon ja muud tõekspidamised tähtsad olema ehk siis keskendutakse kõrgemale teadlikumale mina saavutamisele) siis minge paariks päevaks, nädalaks Aurovillesse. Käige ka Sadhana Forestis. Kui soov peatuda siis saate veits vabatahtlikutööd teha.

Eelnimetatud kohad on siiski nö lääneinimeste "vallutatud" - indiat sealt just eriti ei leia. Nii Gokarnas kui ka Aurovilles (Goa) jms on hulganisti muusikuid, kes kindlasti oskavad nippe anda, kuidas muusikuna Indias raha teenida.

Ma arvan, et te ei peaks muretsema, et mida 6 kuuga teha. Kõik laabub kenasti. Kui teil plaan niikuiniigi Goasse minna (ise ma seal käinud ei ole) siis tasub ehk seal veidike olla (nii nagu ülalpool soovitatud) ja siis reisima hakata. Goast saate igast inimestega tuttavaks ja saate igast häid soovitusi.

Seigelda tasub ka busside ja rongidega, sõidate läbi külade, linnade, riisiväljade ja palmisalude ning kohtate toredaid kohalikke. Indias on hulganisti külalislahkeid inimesi, kes kutsuvad teid oma onnikestesse ning pakuvad head ja paremat - pange vaim valmis, et kui juba ühes külas olete siis teid igasse majja veetakse ja arvatavasti tuleb teil kümme liitrit teed ära juua ;) . Tõenäoliselt palutakse teid ka ööbima jääda - ja seda eimillegi eest. Sest valgenahksete kohalolek on juba austus omaette. Muidugi tasub alati meeles pidada, et Indias on kelme küll ja küll aga sama palju on lahkeid ja toredaid inimesi.
Ehh, India on tore!!!

Ahjaa, et palun vaadake, kuidas kohalikud riides käivad. Kui te ikka Goa-Gokarna-Auroville piirkonnast kaugemale lähete ehk siis kohalikke sekka siis austuse mõttes tuleks naisterahval õlad katta ja mitte lühikest seelikut kanda. See soovitus on lihtsalt sellepärast, et siis saate kohalikega paremini jutule. Ja kui te juba nende riietes käite - punjabi dress, kurta pluused, siis pälvite veel enamgi austust. Ja kui te templitesse või muudesse pühakohatadesse lähete siis tuleks kohe kindlasti kinnikaetumalt end riietuda.

Ja lisaks kõigele soovitan veel veidike religioonide kohta lugeda, või kohalikelt küsida - sest siis mõistate kohalikku elu paremini, et miks just hindud nõnda käituvad, või sihkid või jainistid jne moslemid. Kui silmad kõrvad lahti hoida siis sealne elu-olu avardab tohutult silmaringi!

Mõnusaid seiklusi!

PS Soovitan kasutada ka www.couchsurfing.com Ööbisin paari inimese juures ja nad olid lihtsalt vapustavalt toredad!

aitäh väga innustust juba Indiasse minna andvate ideede eest.
Meil on see värk, et lennupiletid on Tallinn- Delhi. sellepärast ei näe ma väga pointi sõita sealt kohe Goasse, et siis mõne aja pärast taas Delhi kanti minna. Mõtlen, et ehk tuleks Delhist vaikselt alla, oleks mõne aja Goas ja siis liiguks ehk idarannikut mööda üles tagasi.

selline küsimus Sulle, keke. Kus kandis see Gokarna on? Kirjelduse järgi väga ahvatlev koht, kuhu minna. Kui googlemapsist vaatasin, siis üsna mandril, meri küll väga lähedal ei tundunud olevat. Mõtled Sa seda sama kohta, mis Bangladeshi lähedal või mõnd muud?

Mõtlesin ise ka kodumajutuse peale, kuid ei ole väga kommentaare ja kogemusi selle kohta kuulnud... Niiet, Sina soovitaksid ka kodumajutust? Vaatasin, et Delhis ja Mumbais pakub seda nii mõnigi inimene...

Gokarna ei asu väga kaugel Goast. http://en.wikipedia.org/wiki/Gokarna,_India
Gokarna on tegelt hindulaste püha linn - linnas peaks korralikult riides käima, kohalikud on nii väsind poolpaljastest ja segastest turistidest. Aga Gokarna randades - Kudle Beach, Om Beach, Half moon Beach and Paradise Beach - ole nii nagu soovid.
Mulle nendest randadest meeldis enam Paradise Beach.
Kui googeldad leiad veel veits infi.

Couch surfinguga on nii et - võib ju juhtuda, et satud kellegi mitte nii meeldiva juurde aga ma arvan, et enamus inimesi, kes selle liikumisega (või kuidas iganes seda nimetada) on liitunud on toredad tavalised inimesed!

CS eripära on see, et raha ööbimise eest ei maksa. Hotell see pole. CS mõte on selles, et see aitab sul rohkem tundma õppida kohalikku elu-olu, kultuuri jms. Kui kasutada CS siis peaks ikka arvestama, et sa oled kui külaline pererahva juures.

nii, meil on nüüd piletid ostetud. Lendame Indiasse 7. oktoobril, tagasi 28. märts :)
Kahjuks ei saanud pileteid Delhisse, nagu algselt plaanitud, vaid Mumbaisse.

Nüüd selline küsimus - kas keegi oskab soovitada häid ja soovitavalt odavaid hotelle Mumbais, Delhis?
Lisaks - kas keegi teab, kust me saaks Eestist India kaarti? Tõsi, ma pole küll raamatupoodides käinud vaatamas, aga ehk on kellelgi juba kogemust, et kuhu tasuks vaatama minna, kuhu mitte? Kaardi peal oleks hea marsruuti paika panna :)

Kas Lonely Planet või Raugh Guide on mõtet kaasa võtta? Ise arvan, et vist siiski mingit abi nendest saaks..

Häid ja odavaid hotelle Mumbais ei ole. On ainult halvad ja kallid.
Teiseks, kui lähete ligi kuueks kuuks Indiasse, siis tehke ikka kodutöö enne ära. Tripis on kõik kirjas, samuti on palju kirjandust ka raamatupoes. Jõudu!

Ren, me oleme ikka palju lugenud. Aga ega infot ei ole kunagi liiga palju .)
Sellepärast ongi küsimus selle LP ja RG koha pealt - kuna endal nii palju märkmeid tehtud, siis et kas on üldse mõtet kaasa võtta ...

Kui juba Pohja-Indias seiklete, siis ma soovitan kindlasti ara kaia sellises kohas nagu Pushkar. Ehk siis soita rongiga Delhist Ajmeri (umbes 7 tundi) ja sealt kuskil pool tunnikest taksoga-bussiga.
Veetsin seal eelmise nadalavahetuse ning olen enam kui rahul!

Veel kuu aega elan Delhis nii et kui tekib kusimusi, siis olen igati nous aitama-nou andma :)

Kõigile, kes lähevad Indiasse ja tahavad teha kindlustust (meie näiteks teeme reisi ehk meditsiinikindlustuse), siis soovitan võtta Salva kindlustus.
Ergos ja Seesamis oli pooleks aastaks kaks inimest Indias 6500 krooni. Salvas aga ainult 3500. Nii suur vahe tuleb sellest, et kindlustamisel on tavaliselt kaks piirkonda - Euroopa ja Muu Maailm. Ergo ja Seesam panevad muu maailma alla ka Ameerika, mis viib selle hinna lakke, aga Salval on Ameerika eraldi .)

Meil on piletid ostetud, aga viisasid ei ole veel. Ega keegi ei hakka samuti lähiajal neid tegema? me vist ikka võtame ka riski ning saadame posti teel, tuleb tunduvalt odavam (kui ise saates on hind 50 eurot ehk siis umbes 750 krooni, siis näiteks läbi Travel Ini viisat tellides on hind ühele 1100 krooni, millele lisandub veel transpordikulu).

Nüüd ongi vaja veel viisad teha, kindlustus teha, seljakotid osta ning asjad pakkida. Poolteist kuud veel, see aeg tundub nii pikk...

Värske viisaomanikuna julgen soovitada küll viisataotluse saatmist koos rahaga posti teel. Panime kõik vajaliku turvaümbrikusse (see mullikilega ümbrik), k.a. postikulud selle tagasisaatmiseks (s.o. kokku 50 euri + 10 euri), tähitud postiga teele ja 10 päeva pärast saime viisad juba tagasi. Tegelikult ei oodanud isegi, et asi nii kiiresti läheb... (: sest postiga saatmise aeg Eestist Soome on kuni 7 päeva (millegipärast ei saa Eestist saata lennupostiga ja tähitud kirjana, sellist asja Eesti Postis koos ei eksisteeri), lisaks viisataotluse "menetlemise" aeg Soomes ja tagasisaatmine, aga kõik läks meie jaoks oodatust kiiremini :)

meil on viisaga väike jama: saatsin viisad Soome, nad panid viisa kuupäevadega 02.09.2009 (päev, mil nad passid ja taotluse kätte said), kuni 02.03.2010. See ei loe midagi, et mul oli kirjas lahtrisse: Period which visa is required, et tahan viisat 07.10.2009 - 28.03.2010.
Nüüd ongi nii, et viisa lõppeb 2. märtsil, piletid ostetud aga 28. märts.

Peame saatma viisataotlused koos uue rahaga uuesti, kirjutama kirja, et soovime viisat KINDLASTI alates vähemalt 28. septembrist, et see kehtiks KINDLASTI 28. märtsini. Nad tühistavad vana viisa ja teevad uue...

See on see liigne agarus, ning soov, et paberimajandus saaks võimalikult ruttu tehtud...

aga olge teised siis targemad. kui lähete täpselt kuueks kuuks, nii et iga päev on oluline, kirjutage juurde kiri või tehke viisa viimasel minutil, et reisikuupäevad kindlasti sisse mahuks..

Selliseid juhtumeid on varem ka olnud ja neist on tripis ka juttu.
100% kindel, et saate viisa 28. märtsini, saate olla siis, kui rihite viisa India Helsingi saatkonna saabumise ajaks 28. septembri (6 kuud enne 28. märtsi). Ainult et vana viisa tuleb siis tühistada ja peate uuesti maksma ja viisade õigel ajal (enne lendu) kättesaamisega läheb ka kiireks.
Võite proovida muidugi ka selle uue lisakirjaga, millest rääkisite...
Kogu see jura on üsna tuttav mure, endal oli samamoodi lennukipiletite ja viisa kehtivusaja klapitamist...