Mõned soovitused Indiasse omapäi reisimisel

Soovitusi neile, kes lähevad Indiasse omal käel.

Meie ostsime ainult lennupiletid ja LP ning saime hästi hakkama. Käisime augusti lõpus ja olime 10 päeva koha peal. Reisi kulg: Lennukiga Tallinn-Helsingi-Delhi, rongiga Delhi-Varanasi, autorikshaga Varanasi-Sarnath; rongiga Varanasi-Agra, taksoga Agra-Delhi ja lennukiga Eesti tagasi.

  1. Mitte uskuda ja kasutada „heatahtlike giidide“ teenuseid ega ka mitte teejuhatamisel abi. Nad juhatavad teid risti vastupidises suunas, sinna kuhu neil on kasulik Teid kohale viia (näiteks kallid turistidele mõeldud poed, kus võite maksta kauba eest kuni 10 kordse hinna). Kui keegi tuleb teid ise kõnetama, siis on tal juba teist midagi tarvis. Nad küll väidavad, et soovivad lihtsalt praktiseerida oma inglise keelt ja et see, kuhu te tahate minna jääb nende koduteele.

    Siinkohal üks tore tüssamise lugu meie reisi eelviimasel päeval.
    Jalutasime New-Delhis Connaugh Place keskel pargis. Oli näha, et puud on veel väikesed ja park värskelt rajatud. Selja tagant astus ligi sümpaatne noormees ja avala naeratusega küsis, et kas naudime parki. Rääkis, et on uus park ja päris kust me pärit oleme. Küsisime talt, et kas Delhis on olemas ka korralik suur supermarketi taoline koht. Ta ütles, et jah siit umbes 30 jalutukäigu kaugusel tema kodu lähedal on üks suur 6 korruseline kaubamaja, kus on kõik kaubad olemas, odavad hinnad ja see on valitsusele kuuluv äri. Kell oli juba palju ja me arvasime, et täna enam ei jõua poodi minna. Sellepeale ütles noormees, et laupäeval ja pühapäeval on kõik poed kinni (tagasilend oli ka pühapäeval ja meil enamus suveniire ostmata). Meil tuli meelde, et eelmisel laupäeval olid vanas Delhis kõik poed avatud. Siis noormees ütles, et homme on suur püha ja imestunult küsis, et kas me ei teadnudki seda. Siis me arvasime et lähme seal samas lähedal asuvasse suurde Palika Bazari. Selle peale küsis noormees, et kas tahame osta elektroonikat, meie muidugi, et ei, seda soovi nüüd küll pole. Ta ütles, et Palika Bazaril müüakse ainult elektroonika kaupu. Siis me tegime ise ettepaneku sõita sinna suurde kaubamajja autorikshaga. See „kaubamaja“ osutus räämas 3 korrusega majaks ja sees oli muidugi jälle see hirmkallite hindadega turistide pood, milliseid olime juba korduvalt näinud. Hiljem selgus muidugi, et kõik poed on lap. ja pühap. avatud ja pole mingeid pühasid ning et Palika Bazaril müüakse enamvähem kõike, mida sa võiksid tahta Indiast kaasa osta.

Kõige tõhusamat abi teeküsimisel saad siis, kui valid ise kelle poole sa pöördud. Inimesed on väga abivalmid ja sõbralikud. Hindade kohta (näiteks riksasõidu maksumust) tasub nõu küsida hotelli administraatorilt.

  1. Ka tänavapoisid, kes on väga abivalmid sind juhatama ja tahavad kaasas käia, et inglise keelt õppida, küsivad lõpuks sinu käest oma teenete eest raha.
  2. Ka mussooni ajal, kui tahad minna kindlasse hotelli ja saada rõduga vaadet ja/või konditsioneeriga tuba, siis on targem ja võimaluse korral ette broneerida.
  3. Rongipiletid tuleb osta ette ära nii vara kui võimalik, sest 1 ja 2 klassi piletid saavad ruttu otsa. Rongis, kui tellida õhtusöök, siis tuuakse see umbes 2-3 tunni pärast.
  4. Kohalikud on väga edevad ja lausa ise ronivad sulle fotoaparaadi ette. Nad on väga õnnelikud, kui sa neid pildistad ja pärast näitad fotot aparaadist. Raha nad ei küsi.
  5. Kerjustega pole nii, et kui ühele annad, siis on kohe suur kari ümber. Neile piisab ka 1-2 ruupia andmisest. Kerjuslastel on ka tegelikult kõhud tühjad, sest nad on õnnelikud ka sinu poolikult ärasöödud piruka üle.
  6. Ajalehed, mida lennukis loed, tasub kaasa võtta. Need kuluvad ära:
    Istumise alla panekuks, märgade toolide kuivatamiseks, rongi wc-s prill-lauale panekuks.
  7. Tasub kaasa võtta wc-paber, sest seda pole rongis ja hotellides üldse või on ebapiisavalt.
  8. Kui vahetate Delhi lennujaamas või ka mujal raha, siis tuleb kõik rahakupüürid tähelepanelikult üle vaadata. Meile pandi 500-ste pakki näiteks 1 sajane. Kuna raha on võõras ja nägime seda esimest korda, siis ka kahekesi raha üle lugedes ei saanud sellest pettusest aru. 500 ja 100 kupüürid on üsna sarnased ja tuleb siis numbreid tähelepanelikult vaadata.
  9. Mussooniperioodil pole Indias T-särgiga midagi peale hakata, see on liiga paksust materjalist. Soovitus osta kohapealt õhukesest puuvillasest peaaegu läbipaistvast materjalist särgid.
  10. Kellel plaan Varanasis Manikarnika Ghatil minna surnute põletamist vaatama, siis üks hoiatus. Seal Ghatil on rõdu pealt võimalik vaadata surnute põletamist ja üks kohalik „giid“ jagab meeleldi infot, kuidas ja mis toimub. Et surnu põletamiseks kulub 300 kg puid ja selle kg hind on väga kallis. Ning rõdul istub üks muldvana „maama“, kes korjab raha, et põletada ka vaeseid inimesi (kõrval hoonetes on siis väidetavalt ootamas 8 surnut, kuniks maama neile annetusi korjab). Raha peab andma igaüks eraldi (et mõistagi nii rohkem antakse), ütlema oma nime ja siis maama annab sulle oma õnnistuse. Tegelikult on see puude kg hind 10 korda odavam "giidi" öeldust ja raha läheb loomulikult kohalike „ärimeeste“ kätte.
    Soovitus siis nende inimestega mitte rääkida ja muidugi isehakanud giid küsib veel raha ka oma giiditeenuste eest.

Mr Khan näitas jah oma jalal murdunud luid, mida ta loomulikult ravis India moodi, st ei ravinud üldse, kipsi panemisest ei tahtnud ta kuuldagi. Meie antud kreemi kandis kotis kaasas. Lonkas ta päris korralikult ja pikki käike ta meiega kaasa ei teinud. Aga jõuluõhtu Agra elektrita hotellis, kus ta meiega koos küünlavalgel piparkooke sõi, vana munka jõi ja meie jõululaule kuulas, jääb meelde pikaks ajaks Kes temaga kokku sattub, siis südamlikud tervitused talle!

Nii ongi, ei mingit keemiat. Kochis raviti mu paistes jalad nagu imeväel pabertuutus eitea kust toodud "herbidest" tehtud tõmmisega, 2 korda jõin ja võisin oma mure unustada.

Meie eelmise aasta reis läks igati kenasti. Käisime märts-aprill kuskil eelnevalt kirjutasin siin täpsemalt ka. Esimene päev Mumbais sai muidugi 3 korralikku kultuurishokki kätte või oli neid isegi rohkem, sest jah Mumbai on räpane! Esimesel päeval pärast pikka rongiootamist olin lausa pettunud, et no miks ma pidin siia haisvasse peldikusse ronima, aga pärast uinakut öises rongis ja ärgates goas enne Margaosse saabumist oli kõik jälle väga ilus. Alguses olime veitsa unised ja meil puudus igasugune plaan kuhu goas edasi liikuda. Õnneks kohtasime kahte Hollandi neiut kes väitsid, et on varem Palolemis käinud ja lähevad sinna seekordki. Nelja peale võtsime takso mis maksis vist kokku 600rs see tuli kohe hinnakirja alusel kioskisse ära maksta. Palolemi oli vist 40Km ilusat, aga käänulist teed mööda. Üks hollandi neiudest kes juhi kõrval istus saatis talle pidevalt hävitavaid pilke, sest juht lasi vähemalt 4 korda minutis signaali ka siis kui teed olid täiesti tühjad. Palolem osutus minu jaoks kogu reisi vältel kõige ilusamaks rannaks ja kindlasti lähen sinna ka see aasta. Neiudel õnnestus saada 400rs eest kena tuba koos dushi ja tualetiga. Meile samas hotellis enam tube ei jätkunud ja me saime seal lähedal toa ühes pambumajas koos dushi ja tualetiga 250rs eest :) Kogu reisi vältel oli kõige kallim tuba Mumbais viimasel päeval enne lendu 900rs, aga enamus kohtades goas õnnestus meil dushi ja tualetiga tuba kahele saada 250-300rs eest. Eile ostsime sõpradega 6 piletit selle aasta 3.-25. Märtsiks. Kes veel samal ajal on goasse minemas, siis võite liituda meie humoorika seltskonnaga :)

  1. Unustasin veel küsida, et palju see härra Khan selle autotripi eest küsis ja kus kandis ta on nõus sõitma?
  2. Palju rolleri rendi eest küsiti? Meilt küsiti vist 100rs päev +kütus40rs/l

Härra Khan liigub siiski peamiselt Delhi ümbruses. Goas on vast mõistlikum "oma Khan" leida. Autotripi hinda ei oska täpselt öelda, sest meie maksime kogu paketi eest - auto, hotellid, siselennud. Ise me mingi liiklusvahendi juhtimisega kokku ei puutunud. Ehk järgmisel korral oleme julgemad :)

Meie võtsime Kuldse kolmnurga 5-päevase reisi härra Ishrar Khaniga, ta küsis selle eest 475 EUR(tegu oli 3-liikmelise perega), hinnas oli nii sõit, kütus, kohalikud ja teemaksud kui ka hotellid 3-4*(4ööd). Küsisime eelnevalt sama reisi ka teistelt operaatoritelt, nende hinnatase oli ca 400 USD inimene.
Ühinen eelkõnelejatega, et nii eredat giidi ei ole me eluski kohanud, kõik sujus perfektselt. Jalatraumast on ta üle saanud ning kõik ettenähtud ja ettenägematud probleemid suutis ta lahendada lennult. Loomulikult saab käia ka iseseisvalt kui lisaboonusena võib juhiga reisi puhul arvestada teavet, mida ta on lahkelt nõus jagama kogu reisi vältel.
Ishrar Khan pakub reise Rajastani piirkonnas, tuleb meilitsi enne teada anda, millest olete huvitatud, ta ise koostab marsruudi, broneerib majutuse ja pakub välja vaatamisväärsused.
Samuti olid nad lahkelt nõus vahendama hotelle üle India, nende väite järgi saavad nad igal juhul paremat hinda kui eurooplased - tõsi küll, seda väidet ei ole me ise kontrollinud.

Mõtlesin, et mu süda ei saa enne rahu kui olen teistele hoiatuseks kirjutanud ühe jupikese, mis mul selle aasta reisil juhtus..
Oma eelnevalt koostatud reisigraafiku alusel oli mul neti teel bronnitud kõik vajalikud rongipiletid. Ühel hommikul suundusime Delhis meie esimesele selle aasta rongireisile - hommikul poole kuuesele Agra rongile. Rongijaama turvaväravate juures pidas meid kinni väidetavalt kohalik jaamatöötaja, näitas oma töötõendit ja nõudis rongipileteid näha. No näitasime talle oma e-pileteid. Mille peale tema väidab, et need piletid on kehtetud ja me peame kuskilt kassast võtma piletile templi. Mina väitma, et ma mitte esimest korda Indias ja ma tean, et nende piletitega saab reisida. Tema meid edasi ei lase, püssimees seisab ka veel ta kõrval.. Mina jonnin endiselt vastu. Kuskil kassajärjekorras seista enam ei jõuaks. Edasi suunas ta mu turismi-infosse, kus mulle lubatavat asja selgitada. Tundus, et tal polnud oma "jopet" siiski tööl ja ta jättis mu omapead sinna istuma. Niikaua, kui nad ärkasid, kohvi tegid ja mu piletit uurisid - tiksus aeg halastamatult. Nende otsus oli, et mingui ma siiski rongile. Taas turvavärava äärde jõudes, pidas see mees meid kinni ja edasi ei lase, sest meie piletid on kehtetud. Ta võib meid aidata, kui me maksame 2000Rs ja ta paneb vajaliku templi peale. Kuna ma olen Indias varemgi seljakotiga reisinud, siis jäin enda juurde kindlaks, et pilet kehtib ja lähme kontrollime koos jaama stendil asuvat rongi peale minevate reisijate nimekirja. Meie nimed olid listis, aga edasi ta meid ei lase. Ütleb, et pilet on ikka kehtetu ja meid ootavad ees suured jamad. Kuna rong oli ees ja väljumiseni vaid viis minutit, sai vastu võetud strateegiline otsus.. tuleb, mis tuleb. Ütlesin reisikaaslastele, et ma loen kolmeni ja siis ma kraban mehe käest pileti tagasi ja me jookseme rongile.. :-) Tehtud. Mees järgnes meile rongi ja ei jäta jonni. Mina endiselt mehe juttu ei usu. Meie otsus oli ära näha, kui suur on trahv kehtetu piletiga reisimise eest. Rong hakkas liikuma. Kümne minuti pärast tuli konduktor. Kontrollis piletid, soovis head reisi.. Meie jäime lollide nägudega üksteisele otsa vaatama.
Ehk valge inimese petmine on nende rahvus-sport. Kõigile "algajatele" soovin meelekindlust nendega hakkama saamisel :-)

Rauno jutt oli päris huvitav ja ka päris karm. Mul on sulle ainult selline küsimus, et miks sa oma reisikaaslastega politseilt abi küsima ei läinud? Eeldan, et olite New Delhi jaamas? Seal peaks politsei kohalolek ja nähtavus olema päris k6va 24/7. Aga jah - New Delhi rongijaam ongi vist lennujaamade, Agra ja Varanasi k6rval turisti jaoks üks k6ige väsitavamaid kohti - igasuguseid ettev6tlikke selle on seal palju ja nad k6ik üritavad lolli välismaalast lüpsta.
Endal India rongidega halbu kogemusi ei ole. K6ige kahtlasem juhtum leidis aset Cochinis, kui 11-pealise seltskonnaga valmistusime s6itma Margaosse Goas. Meid oli suur seltskond ja seega kulus aega, et k6ik oma kohad leiaks rongis. Mingil hetkel ilmus meie juurde üks sell, kes järjekindlalt n6udis meie piletit näha. Kui l6puks üht piletit talle näitasime siis otsis ta selle koha üles, rabas ühe meie inimese koti ja pani sinna lavatsile. Ning seepeale hakkas ta oma "teenete" eest meilt raha n6udma. Kuna ta oli üksi ja väike ja äbarik ning meid oli 11, siis surusime ta l6puks j6uga vagunist välja. Tropp selline rsk! :)
Aga muidu on India rongidest eranditult head mälestused. Näed mööduvaid maastikke ja kohtud huvitavate inimestega.

Miks peaks näitama oma pileteid, dokumente (jumal tänatud, et sel hetkel dokumente, nt passi ei küsitud) kellelegi (mingile suvalise ette kargavale või varrukst haaravale tüübile), kes väidab end olevat keegi???

Ok. Kui sa näed et inimene on vormiriides ametnik, siis ei ole lihtne esimesest laksust aru saada mis sünnib. Ma lihtsalt lootsin, et minu kogemusest kellelegi teisele abi võiks olla, aga tundub, et parem on suu kinni hoida..

Jaga ikka, lihtneelu on väikse peaga, kui sellised asjad pähe ei mahu, aga ise arvab, et teab sinu situatsiooni nagu oleks endaga juhtunud.

Meile rebisid Mumbais VT-s rongile minnes kaks kombedes tüüpi ligi ja "aitasid" meil kohad leida. Ja siis käed õieli- > 200rs nägu. Kuna oletasime, et tegemist on kombede järgi palgatöötajatega, siis andsime 10 raha ja kui tüübid räuskama hakkasid, lubasime politsei kutsuda. Läinud need šaakalid olidki.

Maailmas on alati kehtinud reegel, et lollidelt tuleb raha ära võtta, seda teatakse igalpool ja võimalusel seda ka tehakse :)
Pole see India mingi erand.

Eks turistipiirkonna hindu katsu teenida ikka kui see vähegi võimalik. Seda ei saa ka talle pahaks panne teades palju nende sissetulekud tavaliselt on. Olen täheldanud, et kui tõesti tundub et liiale minnakse, siis kõva häälega karjumine ja sõimamine aitab tavaliselt väga hästi. Ületasime rolleritega osariikide vahelist piiri ja nõuti selle eest et mootorratta lube pole 300 ruupiat. Kusjuures nõudja oli piiripunkti kõige kõrgem ohvitser, kuna olime eelmisel päeval sama asja eest 700 ruupiat maksnud, kukkusin lõugama ja ropendama nii kuis oskasin. Ja kae imet mõne minutilise lõugamise järel lasti niisama läbi. Sama taktika kehtis ka taksojuhtidega. Korra üks üritas Mumbais kokkulepitust 5 korda rohkem küsida, lõugasin ta peale nii inglise, vene, kui eesti keeles ja vana tõmbas kohe tagasi. Lõpuks andsin talle 10 ruupiat vähem kui kokku leppisime. Muidugi samas kui keegi 50 ruupia piires üritab sind lüpsta, siis pole mõtet ju vastu puigelda, sind see vaesemaks ei tee küll aga teda rikkamaks.
.
.
.
Trip.ee leidis ülesse klahvi millega suuri tähti teha ja lisas need postitja tekstile. Samuti pole me veendunud, et "ruupia" levinud ja arusaadav lühend on "rups" ning viisime sisse vastavad parandused. Järgmine kord ei pruugi me seda teha ja selline postitus rändab prügikasti!

Hindu on näljas Indias, eestlane jääb töötuks või nälga Eestis. Ja siit edasi loogiline jätk: eks "turistipiirkonna" eestlane katsub Helsingis "teenida ikka kui see vähegi võimalik on" ja "seda ei saa ka talle pahaks panne teades palju nende sissetulekud tavaliselt on":) Et siis anname andeks ja kui keegi "50 ruupia piires üritab sind lüpsta, siis pole mõtet ju vastu puigelda, sind see vaesemaks ei tee küll aga teda rikkamaks." Kust Sa tead, et just 50 ruupia võrra üritab ta sind lüpsta ja mitte 500 või 5000 ruupia võrra? Tolerants oleks minu poolest siiski siinkohal "0". Kui oleks Indiast tagasilennul aega olnud, siis oli mul plaan minna lennujaamas selle valuutavahetaja juurde protestima, et kui varastatud raha tagasi ei anna (400 rp), siis karjun kõva häälega, et ärge siin raha vahetage, siin petetakse jne. kuni oleks õiglus jalule seatud olnud :)
Kahjuks pole meil reisides enamasti kunagi aega, et õiglust jalule seada. Ja ehk oleme ka liiga leebed või liiga kultuursed oma olemuselt, et kohe nö. "vastu vahtimist" sigaduse eest virutada.
Soovitaksin siiski kõigile Indias reisijatele, kas omalkäel või koos giidiga-ärge kunagi uskuge kedagi, kes teid ise kõnetama tuleb-ükskõik mis põhjusel. Ärge minge kõnetja õnge, valige ise see inimene, kelle poole te pöördute, et abi saada, kui vaja!

Kõigepealt: India on väga suur riik ja igasugused katsed üldistada lõppevad tavaliselt sellega, et alati on võimalik tuua samapalju vastupidiseid näiteid. Ka India ei võrdu kaugeltki mitte alati hindudega.

See, millest eelpool juttu oli, on klassikaline reisimise "kooliraha" ja nii võiks seda ka võtta. Pole ju mõtet suuremat erutuda, kui sina võõramaalasena kohe matsu ei jaga. Võõras kohas pead sina kohanema, mitte kohalikud ei pea käituma täpselt nii, nagu sulle õige tundub.

Aja jooksul tulevad ka kogemused ja kõikvõimalikud katsed sulle tünga teha hakkavad tunduma mõnusa hasartmänguna, milles on väga mõnus osaleda, kui reeglid on selged. Loomulikult võib Indias igal sammul esineda petmiskatseid, aga enamus on vähegi kogenenumale reisijale nii läbinähtavad, et pole mingit mõtet sellest närvi minna. Mängi vastu ja "petmine" võtab hoopis teise värvingu.

Aga ega "kodutöö" paha tee.

Tere, kas keegi Mumbaist Goasse rännanud ka autojuhiga autoga või taksoga? Kaua aega võtab ning mis hind?
Olgu juba ette öeldud, et tean küll väga hästi, et lennukiga odavam ja kiirem, kuid küsimus siiski endine. Lisan veel, et ei ole Indias esimest korda käimas, päris hulk kordi juba seal oldud ja risti-põiki maad läbi sõidetud, kuid hetkel päevakorral teema Mumbaist Goasse autoga jõudmine...
Tänud ette!

Hetkel oleme Colvas ja reis on igati kenasti lainud. Proovisime langevarju s6itu 500rs eest kahele ja kaisime kala pyydmas 200rs per face. Palolemis saime toad "Cupid'sist" 200rs eest kus oli duss ja potike kenasti olemas. Colvas soovitan kylastada "Fishlandi". Seal tadi Shangita pakkus meile kena toa koos r6du ja telekaga 400rs eest. Colva rannas tasub kindlasti kylastada "Anthonies" restorani kus on iga paev suur valik varskeid kalu (poole meetrise hai saime 400rs eest). Vabandan viletsa klaviatuuri ja tapitahtede eest ;)

Tere.
Olen siit palju kasulikku saanud, kuid kõik tundub sisiki nii segane veel. Olen käinud Indias, eelmisel aastal kaks nädalat Goas. Selline tüüpiline turismireis oli.
Aga nüüd tahaks elukaaslasega pooleks aastaks eestist jalga lasta ning Indiasse minna. Tekib kohe esimene küsimus - kuhu minna? Saan aru, et odavam oleks sõita siit Mumbaisse ja sealt edasi nt Goasse ja sealt edasi KEralasse? Või mis marsruuti keegi veel soovitab?
Me tahaks seal alguses natuke lihtsalt puhata, mul mees muusik, võiks käia kohtades, kus saaks inspiratsiooni. Samas, kui enda raha otsas, siis võiks vabalt seal mingit tööd teha.. Kasvõi kuskil hotellis või restoranis.
Mis te arvate, kuhu võiks/peaks minemaa ja kas seal mingi lihtsa töö leidmine on liiga ulmeline mõte?

Oleneb mis teil prioriteet on, kuid kui prioriteediks on ringi reisimine siis selle ajaga saate ilmselt pea poolele riigile tiiru peale teha :) Kuid loomulikult randades v6ib ka vedeleda.
Kui tahate (ujutava) mere lähedal olla, siis soovitan Goad. Seal on erinevaid randu ja lihtne on teise kohta liikuda, kui kuskil igavaks läheb. Kui eelistate rahulikumat randa, siis soovitan Agondat, mis on Palolemist järgmine rand p6hjapoole liikudes. Seal v6ite hea 6nne korral kohata isegi vanakooli hipisid, kes 60ndatel-70ndatel Indiasse läksid ja sinna jäidki.
Muuseas - ka Maharasthra osariigis, Mumbai ja Goa vahel pidavat randu olema. Kuid need on enamasti teada vaid kohalikele ja valgeid turiste sinna palju ei satu.

Kui eelarve on piiratud, siis v6ib kaaluda m6nes ashramis peatumist. Neid leidub nii Delhi lähistel (Haridwaris, kui ma ei eksi) kui ka L6una-Indias, nt Keralas ja Tamil Nadus. Ise nendest kohtades ei käinud ja k6igile need ka ei sobi, kuid inimesed on erinevad. Eks peate ise järgi proovima.

Ja kui karmim kliima teid ei kohuta ja t6esti inspiratsiooni on tarvis, siis ei teeks paha India Himaalaja ja nt Kashmiiri kylastamine. Sealkandis kestab hooaeg jämedalt v6ttes juunist septembrini, m6nel pool juulist augustini.

Mingeid konkreetsemaid soovitusi teile marsruudi osas on keeruline anda, kuna India on suur ja sealt on v6imalik leida k6ike, mida inimene otsida vaid tahab.

Töötegemise osas olen veidi skeptiline, usun et palganumbrid ei rahuldaks teid. Ja teiseks - kui ametlikult tahaksite t88le minna, siis on oht, et lämbute byrokraatia all, millega peate hakkama saama :) Aga kui t6esti soovite tööd teha, siis on parimad kohad ilmselt Mumbai (vb m6ningate rahvusvaheliste ettev6tete India esindused?) v6i Delhi (välisriikide saatkonnad, rahv. vah. ettev6tted).
Igatahes - edu teile. Ja kui Indiast k6rini saab, käige Pakistanis. Pakistani Kashmiir pidi suhte turistivaba ja looduslikult väga ilus kant olema.

aitäh .)
Praegu ongi põhiküsimus selles, et peame paika panema, kuidas reisime. kas lähme sinna seljakotiga ning rändame ringi või korraliku kohvriga ja oleme rohkem paiksed. kas tahame reisida ja seigelda või oleme kuskil ühes kohas rohkem paiksed. suure kohvriga eriti vist nii ringi ei rända nagu seljakotiga .p
ma ise tahaks kindlasti käia ka Goas, siis oleks natukenegi tuttavaid kohti. Ja Keralat siin kiideti palju. Mumbaist ma ise väga vaimustuses pole, aga sinna on mõttekas lennukiga minna. hind üsna okei (saaks mingi 6000ga), Goasse oli hind ikka 10 ja rohkemgi tuhandeid.