Reisimine ilma igasugse plaanita

Esimest korda tegime seda Ugandas. Istusime ettejuhtunud hotellis koos Trip.ee kaasarääkija hbertiga ja mötlesime, et mis siis nüüd edasi teeme? Oleme äkki maandunud Ugandas keset seda Aafrika möllu ja pole mingit aimu, mida edasi teha. Kumbki meist polnud viitsinud selleks reisiks valmistuda. Selliseid mehi üks korralik naine oma lapse isaks vist ei tahaks, aga meil oli vaja mingi plaan välja mõelda, kuidas 3 nädalat Aafrika keskel kuidagi ära sisustada.



Kampala kesklinn, kus sai plaan välja mõeldud.


Selle paaviani pildistamiseks tuli Ugandas üks romu Toyota rentida.

Lugesime siis 2 tunni jooksul Bradti reisijuhti ja idee oli enam-vähem olemas. Vähemalt järgmiseks 24 tunniks. Ja nii saigi Uganda ja Rwanda meeldivalt läbi kolatud. Hommikul mõtled, et kuhu siis täna? Ja ei saa kurta, kokkuvõtteks kujunes päris äge reis!

Rwandas Kongo piiri ääres

Nüüd olengi aastaid sedaviisi reisinud ja tuleb tunnistada, et kohad, mida pole üheski reisijuhis, ongi need parimad. Nii sai pärast Ugandat suur osa Keeniast läbi reisitud, hiljem mitmel pool mujalgi. Lihtsalt ilma plaanita.


Vietnamis 2019. Ei, te ei leia seda kohta üheski reisijuhist.

Kas leidub veel kedagi, kes reisiplaane üldse ei pea ja sajab võõrasse riiki lihtsalt kohale?

Kui hommikul 2 tundi Bradti giidi lugeda, siis on ju plaani rohkem kui rubla eest :-) kõige paremini aitab aga plaanivaba reisimist harjutada lastega reisimine. Võid ju isegi Bulgaaria kuurorti minnes teha vinge plaani kuidas kahe päevaga rendiautol kõik 100 km raadiuses vabaõhumuuseumid, etnokülad,  traaklaste hauad ning soolajärved läbi töötad, ent esimese kahe tunni järel võid need plaanid prügikasti visata ning üleelamisele keskenduda, mis seisneb konditsioneeritud McDonaldsis, jalgade plaasterdamises ning küla koertepulma jälgimises :-)

Sõltub, vahest on siselennud, rongipiletid ette ära ostetud. Indias näiteks  teistmoodi ei kujutaks ette. On ka impulsiivseid, lennu odavusest tõugatud reise, ilma midagi planeerimata.  Palju oleneb ka reisikaaslasest, nagu eelnev juba ära mainis.

Kunagi Aasias, sai 5kesi sedasi tripitud. Suur plaan ja kava oli lennupiletite osas ette määratud, aga muidu kohapeal ja mis või kus järgmine päev viibime, seda nagu polnud. Elu üks ägedamaid reise oli see.
Ja kunagine 5 kuu pikkune seljakotireis on ka siiski selline suht vaatame, mis päev toob tüüpi reis ikkagi. 5 kuud detailselt ette planeerida ei ole võimalik ja ei ole ka mõtet :)

Mulle selline päris pimesi liikumine ei meeldi. Paaril korral on juhtunud midagi analoogset,  justkui jalutaks Pariisi kesklinnas, Eiffeli torni naaberkvartalis, ilma midagi sellest teadmata ja seda märkamata.
Küll aga olen praktiseerinud seda, et teen omale piirkonna võimalused selgeks ja kohale jõudes hakkan improviseerima, pakkudes kaaslastele välja erinevaid võimalusi. See loob paindlikkuse ja samas saavad paremad kohad ikkagi üle vaadatud.


Kuigi, kuu pärast satun ilmselt samuti Kamppalasse, teadmata midagi Ugandast ;)

Päris ilma plaanideta käisin kunagi Hiinas. Piletid olid edasi-tagasi erinevatest linnadest ja lisaks oli hinnas veel üks siselend.

Lonely Planeti võtsin esimest korda kätte lennukis Pekingisse.
Mul on sellest reisist väga häid mälestusi. Aga samuti on väga palju asju, mis jäid tegemata, sest nende tegemiseks oleks pidanud eeltööd/broneerimisi tegema.
Sellest õppinuna katsun nüüd laiemas laastus panna kirja asjad, mida kindlasti näha-teha tahaks ja teha pisut eeltööd, kas nende nägemiseks-tegemiseks on vaja midagi väga pikalt ette ära teha. Töötab paremini pikematel reisidel - 5 nädalat Tšiilis möödus nii, et kõik siselennud sai ostetud kohapeal ja plaan oli umbes nädal ette. Samas, 10 päeva Lõuna-Koreas sai suht täpselt ära planeeritud - temple stayd oleks näiteks väga raske olnud selle ajaga koha peal ära orgunnida.

Olen vist hirmus planeerija tüüp, aga mul on alati mitmekordne plaan. Kui plaan A läheb mingil põhjusel vett vedama, on kohe varnast võtta ka variant B ja C. Enamasti kujunebki reisist nende kõigi segu, vaatad ilma, enesetunnet, piilud rahakotti ja valid neist variantidest midagi just selleks päevaks sobivat. Vähemalt pooled tegevused ja sihtkohad jäävad sedasi planeerides veel järgmiseks korraks avastada ja ongi tore. Oleks ikka väga mage koht, kui kõik ühekorraga ära näed ja tagasi enam ei ihka. On ka selliseid juhtunud.

Planeerimata olen vahel sattunud küll mitmesse paika, aga siis tekib kohe see probleem, et ütleme tekib mõte minna mingisse kohta, siis on vaja hommikul ikkagi selleks eeltööd teha: kuidas sinna saab, kust piletid saab, mis see maksab, kas tagasi ka kuidagi saab, kus ööbida jne. Saan selle tööga valmis, on juba pool päeva kadunud. Ma olen vastikult põhjalik, mõnikord võib seda isegi puuduseks pidada. Nüüd on mul aga nii, et panen näpu kaardile, täna lähen sinna ja edasi läheb juba plaanikohaselt.
Reisijuhte ei lappa ma reisil üldse, seda teen ma kodus, sageli isegi aastaid ette. Reis on oma unistuste teostamise, mitte väljamõtlemise koht minu jaoks. Praeguseks on mul juba mitme aasta jagu erinevaid reise ära planeeritud, tõenäoliselt rohkem, kui ma selles elus neid teostada suudan. Aga see ei takista mul neid juurde vorpimast. Pensionäri värk, aega nagu oleks, aga finantsid seavad oma piiri ette, mõned vaid unistuseks paberile jäävadki.
Päris ilma plaanita lähen naisega ostlema, see on täiesti ettearvamatu, kui pikalt see kestab ja kuhu lõpuks välja jõuame.

Nojaa: Päris ilma plaanita lähen naisega ostlema, see on täiesti ettearvamatu. Kohe näha, et mehel on piisav elukogemus.

Olles ise elanud kunagi Ugandas, oli päris vahva lugeda, et keegi sinna sõidab täiesti plaanivabalt :-D Põnev! 

Ilma plaanita on parim, eelistame alati sellist varianti. Viimati olid piletid Nairobisse ja tagasi, kolm nädalat ilma mingi plaanita. Kokkuvõttes oli väga meeleolukas kulgemine Keenia - Uganda - Rwanda - Tansaania - Zanzibar-Keenia. Meil küll oli suht palju lendamist, minnes oligi mõte, et vaatame kohapeal kuhu pileteid on. Ma ilmselt ka rohkem seda tüüpi, et meeldib pigem edasi liikuda, kui kauem ühe koha peal olla. 

Selle aasta dets lõpp/jaanuar on plaanis ca. kuu aega alguse ja lõpuga Cancunis (kuna sinna ilmselt kõige lihtsam lennata euroopast), rentida auto ja veeta see aeg Mehhiko, Guatemala, Belize ringi sõites. Praeguse seisuga konkreetsemat plaani ei planeerigi teha.

Päris ilma plaanita ei ole võimalik. 

Vähemalt peab läbi rääkima, mida reisikaaslased reisilt ootavad.
Muidu on nii, et üks pere tahaks randa, teine mägedesse ja kolmas linna šoppama. Ja siis on kohapeal ainult jama ja keegi pole rahul. 

Veigo & hbert on ilmselt piisavalt sarnaste huvidega, et said kohapeal kokkuleppele. Aga kui inimesi on grupis kümme? No ei tule välja. 

Mingi generaalplaan peab ikka olema, ja arusaam, mis on ühised huvid.

Kui reisid üksi või hea sõbraga, siis on muidugi suva, tee mis tahad. 

Jah, see on küll õige, et kui on rohkem kui kaks inimest kes üksteist hästi tunnevad, siis see plaan, et plaani ei ole, ei tööta. Ehk siis tegelikult on suur õnn kui sul on kaaslane kes jagab sinuga sarnaseid huve.

Ja kui on rohkem reisikaaslasi, siis see eeldab plaanita reisimise puhul, et tegemist on ikkagi iseseisvate inimestega, kes ei oota et keegi neile asju ära korraldaks, vaid kui tahavad näiteks randa, shoppama, siis suudavadki sellega ise hakkama saada.

Ses plaanis jah õige märkus, et sõltub reisikaaslastest. Meil sattusid kokku kaks täielikku piisava reisikogemusega pohuisti. Me ei oodanud reisilt midagi ja tulemus polnud laita. Eks see kohati ikka päris kreisi oli.

Olen ise selline maniakaalne planeerija, aga soovin sellest "pahest" tasapisi vabaneda, kuigi tegelt ei ole otsest põhjust. Seni 100% ise planeeritud Bulgaaria, Ukraina ja Küprose reisid on olnud meeldejäävad ja igati õnnestunud.


Olen alati teinud eeltööd just selle kallal, et mida tahaks kohe kindlasti näha, kuidas saab mingist punktist teise, mis on autorendi võimalused jne. Võimaluse korral olen alati bussipiletid või lennupiletid ja ka rendiauto ette ära broneerinud ja muidugi ka majutused.
Plaanist täitmisele läheb alati max 60-70%, see on fakt. Täielikult midagi ette planeerida ei ole vist võimalik.
Plaanide koostamine Euroopa riikidesse reisides on muidugi äärmiselt lihtne mu arust.

Samas nüüd oktoobris on tulemas pikem seljakotireis Aafrika mandrile, algusega LAV'ist, lõpetades Keenias.
Ette olen ära planeerinud nii palju, et on mõned siselennud tänu odavatele hindadele ostetud ja kindlalt olen ka natuke vabatahtlikku tööd tegemas LAVis, et natuke kulude pealt kokku hoida ja saada teatud regiooniga võimalikult hästi sinapeale.
Kuna satun ka Zanzibarile ja Keenia rannikule, siis olen sinna miskid majutuse bronnid ära teinud, kuna rahakott pole sellise pika reisi puhul kummist ja hiljem kõvasti suuremat raha maksta ei taha, aga samas saan ka alati need broneeringud vajadusel ära tühistada.

Meelega olen jätnund teatud perioodid Keenias ilma igasuguse plaanita, just veigo soovitusel, ja katsun samamoodi spontaanselt ringi kolada.

Usun, et saab olema väga kasulik reis enese arendamiseks ja mugavustsoonist väljumiseks.

Eelistan kohapealset seikluslikku improvisatsiooni kindlaksmääratud "kohustuslikule" narratiivile.

Eelistan reisida, kus väike eeltöö ja uurimus tehtud (minuarust seda põnev teha). 

Oleneb siis kohast ja mida reisilt oodata. 
Kohapeal palju lihtsam ja ei pea hakkama midagi otsima ja mõtlema kuhu ja kuidas. 
Otseselt päevaplaani paika ei pane, võibolla siis kui oledki ühes kohas 1-2 päeva ja olen välja otsinud erineva tegevused, kohad,mida tahaks kindlasti külastada. 
Aga välja on vaadatud vaatamisväärsused, huvitavad rannad jms ja kuidas sinna saada. Kui reisil olla ühes kohas, siis jah väheke ükskõik mis päeval mida teed, aga kui aeg piiratud, siis asi  teine, kulub aeg ka transpordile ühest kohast teise ja tuleb sellega arvestada, ehk siis jääb kohapeal aega vähem olla. 
Kõik hinnas paketikate puhul oled ühes linnas, ühes hotellis ja aega vaadata millal kuskile lähed, kui üldse lähed... on ka selliseid rannapuhkusenautijaid. 
Jah ja see on õige, et inimesed, kes koos reisile lähevad peavad omavahel niiöelda sobima, enamvähem samade eeldustega. Selle peaks juba enne reisi paika panema, et kes mida otsib ja reisilt ootab. 
Ei sobi omavahel seikleja tüüpi, kes tahaks näha ja ringi rännata ja siis nö rannapuhkusenautija, kes päev otsa basseini või mere ääres kokteile libistab ja ei liigu kuskile, kui siis ainult hotelli ümbruses. Või siis üksik inimene, kes on koos reisikaaslastega, kellel väiksed lapsed kaasas. Siis muudkui tee asju laste järgi, et lastel hea oleks, kõik oleks lastesõbralik jne. 

Mul on ka alati mingi kondikava valmis tehtud. Vaatan valmis kõik, mis huvi pakub. Siis hiljem reisi käigus muudan plaani vastavalt vajadusele. Olen planeerinud kuhugi 3 tundi aga pool tundi hiljem lasen jalga. Või on näiteks sel päeval loss hoopis suletud.  Või siis vastupidi. Läksime väikelinna tunniks ajaks sööma. Reaalsuses lahkusime alles ööpimeduses, sest seal oli nii hubane ja mõnus. Kuna reisin matkaautoga, siis saan seda endale lubada. Muidu oled seotud ööbimiskohaga. Teinekord näen teel midagi huvitavat ja saan hoopis seal olla. Alati saab mõnda kohta mitte minna, kui aega napilt.

Ma pidin selili kukkuma, kui Mihkel (mihkels999) teatas, et on oma esimesel Keenia reisil Nairobis Dagoreti Cornerile sattunud. Mulle päris igapäevane asi tookord, aga no andke andeks, sinna niisama üks inimene lihtsalt ei satu. Ja siiski...

Perega reisin üldjuhul planeeritult ning asjad ette korraldatult.

Sõbraga minnes täiesti ilma plaanita ja lihtsalt "go with the flow".

Samas oleks väga äge teha trip.ee-sse eraldi teema, kus inimeseda jagaks oma "ära kasutatud" reisiplaane.
Sealt saaks teised siis ideid ammutada ning oleks igati abiks tulevaste reiside planeerimiseks.

Respekt mitte planeerijatele! :D Mul peab ikka alati siht silme ees olema...muidu on selline "udusulg tuules" tunne. Loomulikult tekib spontaanseid momente sest reisil olles tuleb ju kohalikelt ja turismiinfost soovitusi jne.  Minu tavaks saanud kondikava on esmalt leida endale "kodu" ja sealt siis hakkan vaatama mis kohad ja vaatamisväärsused mahuvad päevase nn "daytrip" formaati. Alati vaatan et kuhu rongiga saab ja mis seal ka on...Google map on minu lemmik kuna kohafotod ja streetview saavad otsustavaks kohavalikul.

Mulle meeldib kui on kindel plaan paigas. Aga ühe korra, 11 aastat tagasi, kui sõbrannaga Indiasse reisisime, lendas meie plaan vastu taevast. Kohale jõudes tuli välja, et ei ole meil ühtegi hotelli ikkagi bookitud, ei rongipileteid ega midagi. Taksojuht viis meid turismiinfobüroosse, kus siis pandi meile 3-ks nädalaks plaan kokku. Ööbimine korraldati selle sama büroo töötaja juurde (sai ka kohalikku elu näha), saime autojuhi nädalaks, kes sõitutas meid igale poole + hotellid. Rongipiletid Goasse ja lennupiletid tagasi + pealinnas tuuritamised. Hind oli väga odav kogu selle kupatuse peale ja super, et nii läks. Alguses oli küll väga masendav olla, kui saime teada, et polegi hotelle ega midagi.