Tjah, paistab väga sedamoodi, et novembrist alates enam selle lennufirmaga Tallinnast kuskile ei saa. Mida arvab üldsus, ehk teab keegi paremini, mis värk on?
Ryanair on üks lennuettevõte, kellel on kõige uuemad lennukid. Odav maine ehk tuleb lärmakatest reisjatest, millest mitu korda aastas lugeda saab. Samal põhjusel miks Tallinna ühistrasporti välditakse, seltskond ei sobi.
Ma ei ole kursis kuidas Ryanair oma lende kasutab, kuid paljud lennufirmad on läinud üle lahendusele, kus enam ei lennata punkti A ja B vahel vaid tuleb jätkulend C ja võibolla ka D.
Lennuki täituvus Tallinn-Itaalia suunal võis hea olla, kuid sealt edasi võibolla ei tasu ära ja seepärast vaadatakse uusi võimalusi.
Kometaariks eelnevale, teenusklasside kaotamisele. Mõneti on see tõsi, täna just tuli värskem uudis sellele. Muutus on marginaalne, ülim luksus lennunduses tundub ei tasu ära: https://www.executivetraveller.com/news/qatar-airways-boeing-777-9-first-class
Vähe kõrvalist teemat ka, kes veel ei tea: https://lennuakadeemia.ee/teenused-ja-koolitused/teenused/huvilend-lennusimulaatoris
@smallisland
Ei muretse ei Ryanairi ega Wizzi turvalisuse pärast, muidu nendega ei lendaks. Teenindusest on üldiselt täiesti savi, lihtsalt käib see närvidele kõige rohkem, aga turvalisus on siiski nr 1 ja kui seda lennufirmal pole, siis on minu jaoks nendega lendamine välistatud. Sellised firmad minu silmis on nagu ütlesid BT ja TK.
@Raul
Swissi ma eraldi lennufirmaks ei lugenud, lihtsalt ühe Lufthansa sihtkohana. Muide Swiss on Riiga mingid aastad tagasi lennanud. Need lennud kuhu mina sattusin olid puupüsti täis ja koguaeg väljalend hilines. Miskipärast lõpetati lennud üsna kiiresti, ei kestnud vist aastatki.
@isaac
SWISSi eksperiment Riiga kestis vast 2018.aastal (aga võin aasta osas mööda panna) 3 kuud.
Riia ei tundu olema LHG-le üldse eriti atraktiivne sihtkoht ja eks tänu airbalticule on sealt ka turgu vähem (lätlased kipuvad "omadega" lendama).
Tallinna liini nuiasin ka mina päris mitu aastat ja kirjutasin sel teemal nii SWISSi kui ka LH ülemustega (minu eesmärgiks oli saada vähemalt LX code-share LH lendudele, sest see oleks avanud LX kaugliinid). Peale seda kui mulle seda viimati LH proua nõukogu liige 2020. aastal lubas läks veel ligi aasta ja liin lõpuks käivitatigi. Vaevalt puhtalt minu nuiamise peale aga eks neid küsijaid oli teisigi ja vahel on tähtis idee otsustaja (kelleni see mõte altpoolt muidu ei pruugi jõudagi) pähe "istutada".
Tallinna liin on neil aga väga kenasti käima läinud ja nagu ikka eks see ole ka suuremas osas ette vedamine kaugliinidele. Kuigi meie pere armastab aeg-ajalt ka Šveitsis spaas käia. Suusatajad me ei ole.
Firmana teenuse osas võttes on SWISS puhul tegemist Lufthansast omajagu erineva teenusega. Aga grupp on jah sama.
Eks see Rynairi seltskond ole üks komponent asjade juures küll.
Mulle kangesti meeldib ütlemine, et kui maksad palka banaanides, siis tulevadki tööle ahvid. :D :D :D
See First Classi ja lennuluksuse kadumine on asi, mis ei kao mitte kunagi ja mitte kuhugi. See, et mingi lennufirma kuskil jälle selle vastu sõna võtab ei oma suures pildis mitte mingit tähtsust.
Ka siin on üks komponentidest see nö "seltskond". Olles ise sage Fisrti lendaja, kes kaugliini äriklassis on viimase 5 aastaga vist ainult siis olnud, kui antud lennukis F puudu, oskan öelda, et vahe tootes ja just teenuse osas on C ja F vahel väga suur. Loomulikult sõltub kõik alati ka konkreetsetest inimestest, kes teenust osutavad. Ja tuleb kahetsusega tunnistada, et siin esineb kõikidel firmadel aeg-ajalt puudusi. Kuna mina olen aga reisija, kes teab seda, mis moodi see teenus välja nägema peab, üsna täpselt ja ei pelga ka mitte kunagi koheselt puuduste üle kurta, olen enda lendudel saanud alati just selle, mille eest enda teada olen maksnud. Üldiselt aga toimivad asjad ka ilma kurjustamata. Ma just äsja kirjaldasin seda resikogemust nii, et F lend just Lufthansal kus reisijad ei ole eraldatud kupeedes (SWISSil ja üldse enamus F kabiindies on ning ka LH uue põlvkonna Firstis saavad olema), on tegemist omamoodi klubilise sündmusega.
Reisisaatjad reeglina valmistavad ennast ette ka reisijate osas, keda teenindavad, omavad üldse täiendavat ettevalmistust ning neil on ka aega. Mind on ikka meeldivalt üllatanud nende pühendumus ja näiteks ka see, kui teatakse, millega tavaelus tegelen (aga ei välista, et need teadmised crewl tulenevad sagedase lendaja profiilis kirja pandust).
Firstis teenindavad max 8 reisijat 2 reisisaatjat + purser.
See turg on kahtlemata väga piiratud, kuid olemsolevatele Firsti vedajatele niipalju piisav, et seda valikut on otsustatud lähiaastatel näiteks LH Grupis oluliselt laiendada.
Naljakas tegelikult, et hala Ryanairi kadumise üle on kandunud sujuvalt üle arutluseks First Class teenuste üle :D
Nojah, päris jõukad inimesed lendavad enamasti eralennukitega, mitte niivõrd First klassis. Ja mitte ainult laheriikides, näiteks ka Prantsusmaal lendavad jõukamad Pariisist Cote d'Azure'i küllalt sageli oma eralennukitega (või siis sõidavad kiirrongiga). Seda segmenti, kes Firsti potentsiaalne klientuur,võimalik kokkutõmbamine eriti ei puuduta.
Aga väga pikkade lendudega võib veidi teine lugu küll olla. Näit USA-st Singapuri või siis Euroopast Jaapanisse. Aga eks see (eralennukid) ole teistsugune maailm, millest kõrvalseisjail väga aimu pole.
Raul, eks sa ise ju suudad iga teema Lufthansa juurde viia, muude lennufirmadega ju kogemus puudub. Muidugi võiks selle OT siit välja lõigata ja Tallinna lennujaama juurde tagasi tulla.
Rauli jätkuks niipalju, et enamike jaoks siiski lennusõit ei ole reisi kõrghetk, vaid lihtsalt võimalus võimalikult otse, kiirelt ja soodsalt sihtkohta jõuda, et siis hakata reisi nautima. Kui on vaja saada otse nt Vahemere äärde, lapsed ka kaasas, siis igal juhul enne valin Ryanairi, kui läbi Frankfurti, Riia vms ümberistuma hakata. Kaugemate sihtkohtadega on muidugi teine lugu - Aasias sai käidud Turkishiga, Assooridel Lufthansaga. Mul see luksus, et ei ole mingis staatuses kinni, siis on valikut rohkem, kui pimedalt FRA suunas :)
Reisijate kisa ongi sellest põhjendatud, et hulk otsesihtkohti kadus ära. Seda mingi ümberistumise võimalus ei korva.
Kui veel kaugemalt vaadata, siis maailm tervikuna ning tarbijate ootused on oluliselt muutunud. Tulevad teenused, mida aastaid tagasi ei oleks ettegi kujutanud - auto jagamisteenus jms. Lennufirmad on selgelt sellest aru saanud, odavlennufirmade eeskujul üha rohkem pakutakse soodsat baashinda, "mugavusteenused" nagu pagas, istekoht jms saab juurde tellida. Pakutakse seda mida tarbija ootab. Ryanairi tulemused näitavad, et see on majanduslikult õige tee. Huvitaval kombel isegi Ryanairi kliendid on rohkem rahul, kuna saavadki selle, mille eest maksti. Pigem ollakse kriitiline Lufthansa/Finnairi osas - muljet ja hinda küsitakse nagu "päristeenuse" eest, turistiklassis aga ei ole mingit vahet.
Mul on aga mulje, et lennujaamad (vähemalt Euroopas) ei ole nii hoogsalt selle mõtteviisiga kaasa tulnud. Ikka ollakse kinni "hubasuses", staatuses, elitaarsuses. Tegelikult ju enamikele odavlendajatele piisaks selles, et kuskil on automaatvärav dokumendi lugemiseks, kohver näpus jalutaks otse lennukile (nagu paljudes soojade riikide väiksemates lennujaamades) ning lennujaamahoonet (loe: kulu) ei olekski vaja. Lennujaam ennekõike peaks siiski olema värav ja ühenduste pakkuja, mitte monopoolses staatuses pidur. Eelmine suvi oli näiteid küll ja veel, kus lennujaamade saamatuse tõttu tohutud järjekorrad ning lende piirati. Ei ole ju vaja kõrvaltegevustega tegeleda, kui peamine ülesanne puudulikult täidetud.
nii mitmelgi pool on need LCC-d suunatud lausa eraldi lennujaamadesse. Eks see olegi õige. Tallinnaski oli enne koroonat vahepeal plaan teha neile ilma igasuguste teenusteta eraldi terminal...
Mina väidan, et LCC klient ei olegi nö klassikalise lennufirma klient. Nagu ka Bolti autorent ei ole sobilik väga suurele osale inimestest.
See, et suured lennufirmad kipuvad ka aegajalt eksima LCC sektorit püüdma on arvatavasti mööduv nähtus -- nende äri on olemuslikult teisiti üles ehitatud ja pigem on neid säästupileteid pakkumises siis kui lennukis kohti üle, sest suur lennuk peab lendama enamikel juhtudel niikuinii.
Eestist ei saa aga mitte kunagi olema suurt hulka otselende, sest sel pole majanduslikult mõtet. Aeg-ajalt neid uusi sihtkohti tekib,kuid enamus neist ka kaovad. Rahvast on liiga vähe, siit edasi ei olegi mitte kusagile minna ja see olemasolev reisijate hulk on ka LCC jaoks "liiga nutikas".
Ja selle peale võin kihla vedada, et ei kao see huubindus lennundudsest mitte kui kusagile ja pigem muutub veel suuremaks. ;)
Lennujaamade osas lihtsalt ääremärkusena - niipalju kui ma tean, siis näiteks Tallinna Lennujaam saabki mitte ainult kasumi, vaid tuleb ka ots-otsaga kokku üksnes tänu neile nn kõrvaltegevustele. Ehk poodidele, söögikohtadele jne. Seekaudu peetaksegi lennujaama paljuski ülal. Lennujaamatasud (sh. see 3 eurone tõus mida Ryanair ettekäändeks toonud) on ainult üks sissetulekuallikatest ehk tegelikkuses peavad Lennujaama paljuski ülal need kes poest suveniire ning tarbekaupu ostavad ja söögikohtadest õlut, kohvi ja toitu tellivad. Kui need ära võtta ja jätta lennuväljale alles ainult väravad, siis see peegeldub kohe ka lennuhindades läbi tõusnud lennujaamatasude. Sest turvakontrolli, elektrit, vett tualettidesse, katust pea kohale jne. on ikka vaja.
Ja suuremates sõlmlennujaamdes (nagu Frankfurt, München jne.) tuleb ümberistumiste vahel aega ikka parajaks teha, seda ka neil kes alustavad ka Saksamaalt endalt reise, sest Frankfurt ja München pole kogu Saksamaa, reisijaid veetakse ka mujalt ette. Punktist-punkti lennates see vajadus on muidugi märksa väiksem, aga seda olukorda kus piltlikult öeldes igast asulast pääseb igasse asulasse lennukiga ei juhtu iial. Ja seepärast ka juba avatud liine aeg-ajalt suletakse, sest kriitilist massi (ja piisavalt maksvaid) reisijaid ei tule kokku ning lennukid suunatakse teistele liinidele kus lootust kasumlikkusele on rohkem. Ja siis ei jäägi muud üle kui nendesse samadesse kohtadesse kuhu varem sai otse, nüüd ümberistumistega lennata. Nii see paraku on, eriti arvestades meie väikest rahvaarvu. Londonis, Pariisis ja kasvõi Stockholmis on loomulikult teine olukord, mastaabid seal hoopis teised ja seetõttu rohkem ka teenusepakkujaid.
Aga sellega muidugi nõus et kui punktist punkti lendavad Lufthansa, Finnair või Ryanair, siis loeb ikkagi hind. Teenuse osas ju erilist vahet nende vahel enam pole. Ainult et neid punkte kuhu mitu lennufirmat samaaegselt Tallinnast lendab praktiliselt ju pole (minevikus oli Moskva, vahepeal ka Milano).
Oleks jah õige eraldi terminali/sektori tegemine väiksemate kuludega. Kevadel sai käidud Singapuris ning sealt vahepeal AirAsiaga Tais käidud. Singapur Changil selle jaoks eraldi terminal 4, mille osas nad vähemalt pressiteadete vahendusel väga uhked. Just selle üle, et sai kõik automatiseeritud - ise skännid passi jne, inimtööjõudu palju vähem ning inimesi m2 kohta suudavad sealt palju rohkem läbi lasta kui tavaterminalides. Muidugi Singapuri "säästuterminal" ubasuselt ei jää Tallinnale kuidagi alla, aga ongi maailmatase ka.
Ennustamine on alati tänamatu tegevus, aga ise arvaks küll nii, et ärireisijate osakaal ammusele tasemele tagasi ei tule. Kaugtöö on tulnud, et jääda. Sisuliselt kogu elu rahvusvahelistes ettevõtetes töötanud, 10-15 aastat tagasi sai 2x kuus koosolekule lennatud, nüüd heal juhul kord kvartalis, vahepeal toimetatakse rõõmsalt Teamsis. Ehk arvaks küll, et hinnatundlike puhkusereisijate osakaal jätkub tõusu ja odavlennufirmade mahud ja tulemused on jätkuvalt ilusad.
Kas Ryanair nüüd ainult kahjumlikud Tallinna liinid pani kinni ei usu,sest elu sunnib lendama ühe väikese kivihunniku peale millel nimeks Malta ja lennanud sinna kaheksal erineval kuul ja kordagi pole lennuk pooltäis olnud ,pigem sellised kümmekond tühja kohta. Väga mugav on kui istud lennukisse ,lased silma looja ja astud nelja tunni pärast maha. Olude sunnil lennanud sinna ka Lufthansaga ja sinna kuulub lennuaegade muudatuste tõttu üle viietunniseid ninanokkimisi Frankfurtis,jätkulennust mahajäämist ja öö tuksumist lennujaamahotellis,see 400 euri ei olnud mingi rõõmustav tegur,vaid kompensatsioon ebamugavuste eest. Eelmisel nädalal Frankfurdis oli jälle üle noatera jätkulennule jõudmine ,sest eelmine start hilines kuna Frankfurtis ei olnud maandumisakent , midagi remonditi seal. Piloot lohutas ,et kui remont saab tehtud siis on teil järgmine kord parem.
Teadjaga sama kogemus. Mingi 10 aastat tagasi oli neid töiseid lende kordades rohkem. Nüüd paar korda aastas ehk, kui sedagi.
Ka Lufthansa vähendab Tallinnast lende. Tallinna lennujaam muutub nii eksklusiivseks - ehk peaks selle Hr. Raul Rohtla nimeliseks lennujaamaks nimetama? Ja vaeseid rohkem kaikaga eemale peksma, et õhk nii vaeselt ei lõhnaks?
Oluliselt Lufthansa oma lende kokku Tallinnast ei tõmba ja milleks peakski. Riias on konkurents ja sealt algusega lennupiletid Frankfurti on Lufthansal märgatavalt odavamad kui algusega Tallinnast. Mingid aastad tagasi olid hinnad veel ühesugused.
Sest üldine konkurents puudub.
Ma ei imestaks, kui nad ühe lennu peale alla tõmbavad ja 1000€ baashinnaks oleks - alternatiivi ju pole. Ja sama teevad ilmselt ka teised.