Kõigile, kes kardavad pagasist varastamist, soovitan kohver lihtsalt ära kiletada. Tavalisest toidukile rullist jätkub ilusti 5-10 korraks, olenevalt kohvri suurusest.

Mul on kahel korral viimase kuue kuu jooksul toll (usutavasti toll, sest ega keegi sinna mingit märget ei jätnud) kile pagasi ümbert lihtsalt lahti lõiganud. Ära pole küll midagi võetud.

selle kiletamisega on see probleem, et see on nagu märguanne, et siit kohvrist peaks noosi saama :)

Mis puudutab varastamist siis ma ei mäleta millisest lennujaamast (mõni Ryanairi oma oli igatahes) saadi kätte suurem jõuk, kes tegeles kohvrite tühjendamisega. Põhimõtteliselt hakkas mingi hetk muster välja paistma (ju siis läksid liiga ahneks) ning lennujaamast tüüpe kätte ei saadud. Kaamerad pandi hoopis lennuki lastiruumi ning selgus, et samal ajal kui kohvreid lennukisse laeti istus tüüp lastiruumis ja sorteeris pagaseid :) Ja kiletamine kindlasti aitab aga garantiid ei anna. Moskvast on üks lugu, kus lennujaamas kiletati pagas ära ning kui Tallinnas kätte sai siis ehted olid kohvrist läinud ja läbipaistva kile asemel oli kohver punases kiles :)

See viimane lugu oli lausa meil külje all, Riia lennujaamas. Keegi oli pannud äraantavasse pagasisse salvestusseadme ja tüübid istusid Ryanairi lennuki pagasiosas ja tuuseldasid kohvreid läbi. Ise olid pahased, et rahakotte ja läpakaid üldse polnud, ainult suitsuplokid. http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=104120 ja salvestise leiab youtube'ist, kes läti keelt valdab.

Kas siis saab üldistuse teha, et varastatakse lennujaamadest nagu Riia, Šeremetjevo, Pulkovo jt.? Ja mingid lennukompaniid nagu AirBaltic, Aeroflot, Ukrainian jt?

Kahjuks mitte, minu juhtumid on olnud Amsterdam ja Praha. No ja ühte otsa pidi ka Tallinn. Ehk et piirkonnana Euroopa, Aasias pole kunagi midagi ära virutatud, aga seal ka kohvrid liiguvad rohkem inimjõul ja pidevalt on silmapaare ümberringi. Pigem pakuks, et see juhtub optimeeritud Euroopas, kus pagasit mingi automaatika liigutab inimtühjades koridorides ja keegi siis nurga taga kasutab juhust. Või tegutseb nagu see Riia gäng.

Mul tekkis hetkel küsimus, et kuidas seda üldse kontrollitakse? Näiteks lendan Turkishiga üle Istanbuli Londonisse. Siis peaks ju keelatud olema? Tallinnast Istanbli peaksin ilusti saama, aga artiklist saan aru, et Istanbulis väravas siis võetakse ära? Kas nad hakkavad siis boardingu ajal kõiki kotte läbi vaatama?

Artiklis on öeldud, et oled kohustatud sellisel juhul elektroonika väravas ära andma. Kas nad kõiki kotte üksipulgi läbi otsivad- vaevalt, see võtaks aega. Istanbuli lennujaama väravates ei ole ka seadmeid pagasi läbivalgustamiseks. Ma ei ole Istanbulist Londonisse lennanud ja pole kursis Londoni turvakontrolliga, aga kui seal pärale jõudes tehakse normaalne kontroll, siis jääd ikka oma asjadega vahele.

Aga kas mingid sanktsioonid on ka ette nähtud? Kui pole, siis peale lendu pole ju ka vahelejäämine enam oluline. Pluss oli kirjas, et mingi lennufirma võtab väravas läpakad enda kätte ja peale maandumist annab väravas tagasi ka. Umbes nagu teinekord käsipagasiga, et lennukiukse kõrval saad käru pealt kätte. Vähemalt selline mulje mul jäi. Ja siis oled nagunii seal turvakontrollis koos oma elektroonikaga.

Turkish Airlines pakub võimalust väravas elektroonika ära anda - http://www.turkishairlines.com/en-int/corporate/announcements/announcement/turkish-airlines-new-offerings-to-make-u-s-and-u-k-bound-passengers-journeys-more-comfortable Sama süsteemi kasutab ka näiteks Emirates. Võimalik, et veel mõned firmad.

OT: Tegelikult mõtlesin seda lugu: http://www.dailymail.co.uk/news/article-2318990/Dozens-baggage-handlers-working-Italian-airline-arrested-crackdown-suitcase-thefts.html aga ma ei tea miks mul jäi meelde, et see oli hiljuti :) Eks mingeid paralleele saab lennujaamadega tuua aga mitte alati, sest lugu on ikka veidi keerulisem. Üldjoontes tegeleb pagasi lennukisse toimetamise ning mahalaadimisega lennujaamas kohapeal toimetav ground handling ning mida suurem lennujaam seda rohkem on ka teenusepakkujaid. Nt Tallinnas on lugu lihtne, tegemist on üheainsa ettevõtte töötajatega ning väikeste lintidega st poisid töötavad kõik koos külgkülje kõrval ning ka kõige parema tahtmise juures ei jää ükski töötaja sinu kohvriga nii kauaks üksi, et sellel kasvõi lukk lahti muukida. Nüüd suuremates lennujaamades on lugu natukene teine ning tihtilugu on mitu erinevat handlingut, kes tegelevad siis teatud lennufirmadega ning kui teenust ostetakse odava raha eest siis eks mingi hetk hakkab teenuse kvaliteet ka kannatama. Natukene segab veel vett ka tõik, et on lennufirmasi, kes lähevad samm kaugemale. Nt Ryanair ostab alati lennujaama handlingult minimaalselt teenuseid ning seetõttu pole ka tihtilugu nende lendude boardingute ajal trappe (sest nad ei maksa lihtsalt selle eest), kui su pagas juhtub kaduma minema siis ei saa üldiselt lost and found sind väga aidata, kuna Ryanair kasutab tasuta saadaolevat pagasi otsimissüsteemi, mis aga ei kannata mingit kriitikat jne ning ka enamus nende staff (piloodid, pardateenindus jne) ostetakse sisse rendilepingute alusel tööjõu vahendusfirmadelt jms. Ehk siis kõige lihtsam on teha pagasikindlustus ja kotile ikka lukk panna ja see ära kiletada, sest nii võtab sisuni jõudmiseni kõige kauem aega ning on mingisugune tõenäosus, et ei viitsita sellega tegeleda. Lisaks pärast on nii kindlustusele kui ka lennufirmale lihtsam tõestada, et kotis sees käidi.

Ma võin ju selle pagasikindlustuse teha, aga kui olen näiteks ärireisija, kellel arvutis olulised programmid, ettekanded ja muu info- kui see pagas läheb kaduma (või saabub näiteks 3-päevase hilinemisega)? Või siis loodusfotograaf? Mis kasu sellest mul on, kui keegi mulle kunagi hiljem kogu krempli hüvitab, kui põhimõtteliselt kogu reis- olgu siis konverents või loodusretk-, lendab vastu taevast. Ja ärireisijad teevad ju ka tööd arvutiga lennu ajal nagu ka Veigo uudistes kirjutas. Ja mis teha siis, kui polegi äraantavat pagasit- kuhu ma selle arvuti siis pistan? Muidugi, kui on võimalus väravas ära anda ja läpakas või fotokas võetakse lennukipersonali poolt ülesse salongi, siis on see parem kui oma väärt kraam alla pagasisse toppida lootuses, et ei purune, ei varastata ära, ei kao koos pagasiga igavestele jahimaadele.

Jah sellele ma üldse vastu ei vaidle, et tänapäeval on arvutis vm andmekandjal olev info tunduvalt olulisem ning seda rahaga ei hüvita kuigi noh kui sulle ikka midagi väga kallist on siis lae pilve või tee koopia. Mul nt varastati sülearvuti kott koos kogu krempliga ära ning päästiski lõpuks see, et mul oli lõputöö ühel mälupulgal kodus olemas tagavaraks (sest kõik ülejäänud olid ka eeskujulikult kotis). Küll aga ma ise leian, et ma pigem maksan pagasikindlustust ning saan hiljemalt mingisugusegi summa, et uued vidinad soetada kui et olen asjadest ja andmetest ilma ning saan ise kõik rõõmsasti ka kinni maksta. Samas jälle, kui sul on nt tööarvuti ja sa oled ärireisil siis sinu tööandja on ilmselt nagunii juba sülearvuti ära kindlustanud ning sinul on nullkulu ja see on juba hoopis teine lugu ehk stsenaariume on mustmiljon.

CNN-s (oli vist laupäeval) rääkis üks turvaekspert, et tegelikult tänapäevased masinad tuvastavad ka mikroskoopilise lõhkeaine osakese ja tõenäosus on üliväike, et sellise näiteks läpakaga pardale saad. Samas, tõenäoliselt tänu nõrgale kontrollile ehk siis inimlikule veale, juhtus järgmine intsident: https://www.theguardian.com/world/2016/feb/03/explosion-daallo-airlines-flight-somalia-bomb Ekspert CNN-s seletas, et siin oli lõhkeaine paigutatud arvuti DVD-driver'isse. Kuid küsimus suurele ringile, et mis vahet- kas annan läpaka äraantavasse pagasisse või võtan käsipagasisse, st kummas on suurem tõenäosus pahalasel "nätakat" korraldada?