Siin leidub ka matkamehi, kes ilmselt mõnikord telkidega reisivad. Vast on hea teada, kuidas Swedbanki krediitkaardiga (Gold) kaasnevast reisikindlustusest kasu pole.
Reisisime neljakesi kahenädalasele Prantsusmaa matkareisile. Kuna Tallinna lennujaama turvakontrollist matkakeppide ja telgivaiadega käsipagasis läbi ei pääse (kontrollitud, ühed matkakepid on seal juba käest võetud), siis oli ainus võimalus osta äraantav pagas. Nii saigi võetud üks matkakott ja pandud sinna kõik terariistad ja muu ohtlik kraam, sh kaks telki koos vaiadega.
Mis siis juhtus? Lennufirma ei suutnud pagasit jätkulennule laadida ja nii saime sihtpunktis maandudes lennufirmalt kirja, et teie pagas lennule ei jõudnud, saadame esimesel võimalusel. Olime loomulikult äärmiselt pettunud, sest see lõi reisiplaani korralikult sassi. Teadupärast matkareisidega päris nii pole, et astun Pariisis-Lyonis-Marseille’s või kus iganes lennujaamast välja ja muudkui matkan. Segi löödi korralikult planeeritud logistika, mis võimaldanuks meil saabumispäeval mäele jõuda.
Mis siis ikka, endale tundus selline asi klassikaline reisitõrge, sest meil polnud võimalik kasutada algselt planeeritud majutust (telke), tekkisid ootamatud kulud seoses majutusega ja transpordiga lennujaamast linna, kuhu siis sai majutus võetud, ja järgmisel päeval sealt tagasi. Priiskama ei hakanud, et kumbki paar (kõigil Swedbank Insurance’i kaitse olemas) võtab viisaka hotellitoa vms. Ikka neljakesi pead-jalad koos ühes korteris, et oleks kindlustuse mõistes mõistlik kulu. Ka transpordi valisime kõige odavama saadaoleva variandi.
Reisilt tagasi jõudnud, tegin kindlustusele avalduse. Sain ka kohe info, et hetkel palju menetlusi ja asi võtab kauem aega kui tavaliselt. Täpselt kuu aega hiljem tuli ka vastus, et see on pagasi hilinemine ja selle eest me ei maksa teile muud kui 300 euro ulatuses vältimatuid kulusid, mis te seoses pagasi kadumisega tegite. Oldi nõus hüvitama vaid transpordikulu linnast lennujaama, kui pagasile järele läksime. Kulu, et sõita lennujaamast linna, hüvitada ei kavatsetud. Lisandunud majutust samuti mitte, sest see juhtum ei olevat reisitõrge.
Meie jaoks tuli see üllatusena, kuna endale tundub, et reisikindlustus on meil kõigil põhjusel, et kui esineb ootamatusi, siis oleme nende eest kaitstud. Aga ei, sellist kaitset inimesel Swedbank Insurance’iga pole. Nalja pakub ka see, et kui näiteks oleks läinud poodi ja ostnud endale 300-eurose kampsuni, väites, et just selline oli pagasis ja oli hädavajalik seda kasutada, oleks ilmselt kinni taotud? Aga kui aus inimene teeb ausad minimaalsed kulutused, siis selle peale saadetakse kukele. Võib-olla oleks pidanud ostma kaks 300-eurost telki ja laskma need kinni maksta? Endale tundus, et kaks korda väiksem kogukulu nelja peale oleks kindlustusele odavam lahendus kui uute telkide soetamine, aga noh, lisaks kirikule saab loll ka Swedbank Insurance’is peksa.
Ühesõnaga, tahtsin kogemust jagada. Juba teist korda on Swedbank Insurance’iga selline seis, et tehakse kõik endast olenev, et jumala eest hädas olevat klienti mitte aidata. Kui eelmisel korral sai nende käpardlikult esitatud naeruväärne vastuväide, mille abil maksmisest kõrvale hiilida, ümber lükatud, siis seekord ei jaksa lihtsalt võidelda. Kunagi oli Swedbank Insurance’i kohta ainult head kuulda, asjad laabusid ja kiirelt. Nüüd on langetud kuhugi mudaliigasse ühes seltsidega, kellest probleemide korral abi pole.
Kindlasti oli tegemist häiriva ning tusameelt põhjustava olukorraga, kuid kui kindlustustingimusi lugeda (eeldades et tegemist on Swedbanki tavareisikindlustusega), siis on pigem õige Swedbanki tõlgendus.
Kõik algab küsimusest et mis on siis see 'klassikaline' reisitõrge? Esiteks sellist asja polegi - erinevalt nt üürilepingutest, kus 'klassika' on seaduses sätestatu, on reisikindlustuse lepingute sisu ulatus reeglina kindlustusandja poolt täpselt määratletud. Swedbank on oma tingimustes tõmmanud selge vahe reisitõrke (mille eelduseks on transpordivahendi hilinemine) ning pagasitõrke vahele ning antud juhtum ei ole kuidagi reisitõrge Swedbanki kindlustustingimuste tähenduses.
Või siis teisiti küsides - milline on see konkreetne lause Swedbanki tingimustes, mis annaks aluse pagasi hilinemise eest nt majutuskulusid küsida? Pagasi hilinemise kohta on üksnes erisäte kuni 300 euro ulatuses esemeliste kulutuste hüvitamiseks ja sellega nende kohustused ka piirduvad.
Kui midagi rohkem tahta, siis tuleks pigem lennufirma poole pöörduda. Montreali konventsioonist tulenev ca 1600€ suurune pagasikindlustus kehtib ka muule hilinemisega seotud kahjule, siin nt link sellekohasele Forbese artiklile: https://www.forbes.com/advisor/credit-cards/travel-rewards/montreal-convention-luggage/ igaks juhuks aga hoiatan et nt Lufthansa taolise anonüümse monstrumiga mingit erisugust kindlustusasja asjada on kordades aeganõudvam ja peadmurdvam kui kodumaise kindlustajaga.
Kokkuvõtvalt - kui olukord tekib, siis alati lugeda esmalt kindlustustingimusi ning tõlgendada neid pigem kitsendavalt. Dura lex sed lex ehk siis loeb see, mis kirjas, mitte see, mis tunnetuslikult sobivam, mistõttu vahel on ka 2x300 EUR eest kahe uue telgi ostmine mõistlikum ja õigem kui iseenesest odavamat, ent abikõlbmatut alternatiivi rakendada.
Ma kardan, et siinsetest vastajatest mitmed ei mõista matkareisi olemust. Olen teadlik sellest, et lennufirmal on võimalik paluda pagas transportida sinna, kuhu reisija ise suundumas on, mitte oodata seda lennujaamas või kusagil läheduses. See töötab hästi, kui suundutakse edasi kuhugi konkreetsesse kuurorti päikest võtma, suusatama, pikemalt peatuma. Siis on see variant, et lähed poodi, ostad hädavajalikud riided, sandaalid või suusapüksid ja nii saab hakkama kasvõi kaks-kolm päeva, pole suurt vahet, mis päeval ja mis kell see hilinev pagas ära tuuakse. Pärast esitad kindlustele ostetud riiete eest arve.
Matkareisil niimoodi ei saa. Kui sinu eesmärk oli võtta seljakotid ja asuda 200 km pikkusele teekonnale, siis kuhu sa selle pagasi endale järele palud tuua? Suurem osa matkast kulgeb radadel, kuhu autoga ei pääsegi. Veel vähem saab anda ette aadressi stiilis "Mägi 1, muruplats 2". Pole absoluutselt mitte kuhugi tellida seda pagasit, sest sa ei teagi, mis päeval seda pagasit keegi transportima hakkab ja kus sa ise selleks hetkeks, kui ta jõuab, oled.
Rääkimata varustusest, mida matkal vaja kasutada on. Isegi kui pagasikindlustuse piirmäär oleks 1000 eurot, ei kataks see meie kaasa võetud matkavarustuse maksumust. Ma oma reisikaaslaste telgi hinda täpselt ei tea, aga meie oma maksis u 700 eurot. Seljakott on u 200 eurot. Magamiskott u 300 eurot, madrats umbes 300 eurot. Priimus, riided ja muu kotis olnu veel juurde. Päris nii ei saa, et mine suvalisse toidupoodi, osta 20 euro eest telk, võta see näpu otsa ja muudkui matka, nagu midagi poleks juhtunud. Isegi 300-eurone telk ei oleks olnud samaväärne meie enda telgiga, muust varustusest rääkimata. Seega oli hilineva pagasi nii öelda ära ootamine ainus võimalik stsenaarium, et asjad esimesel võimalusel kätte saada ja algselt planeeritud marsruuti jätkata. Ja poleks vast mõeldav, et seda pagasit tuleb oodata 24 h lennujaamas kügeledes. Ikka minnakse lähimasse linna ja ööbitakse seal.
Lepingutingimuste järgi muutub reisiks vajaliku varustuse puudumine reisitõrkeks juhul, kui pagas kaob. Kindlustus ütles mulle, et aga teie pagas ei kadunud, asukoht oli ju teada. See, et meie jaoks oli varustus meist eemal ja meile kasutamiseks kättesaadamatu, reisitõrkeks ei kvalifitseerunud. Nats fucked up minu jaoks. Aga kõik on jokk :) Seetõttu ma nüüd rõhungi pagasi hilinemise klauslile. Ma ei soovigi, et hakataks kompenseerima mingeid kahtlasi ulmekulusid, minu taotluse kogusumma jääb alla 300 eurot, mis jääb ka kõige tavalisema pagasikindlustuse piiresse. Ootan veel, mis vastatakse, hetkel vaikus.
no aga siin ongi ainuke variant juhtumi korral kindlustuse poole pöörduda ja kokku leppida, et kas hüvitate majutuse või peamegi 2x 300 telgid ostma.
Miks te lennufirmalt hüvitust ei küsinud, on üldse arusaamatu?
Saan aru, et tegelikult oli teid 4 ja pagasit oli ainult üks, siis ilmselt kindlustus ainult ühele paarile või siis ainult 1 inimesele kui 1 pagas? St kas üldse oleks saanud 2x300 kompi kui ainult 1 pagas?
norsu, nagu öeldud, sai kindlustusse helistatud, aga sealt ei tulnud konkreetset vastust. Keegi ei soovi ju vastutada, öeldakse lihtsalt, et tehke avaldus ja siis menetletakse. Ja veelkord - 2 x 300-euroste telkide ostmisest poleks kasu olnud, sest see ei oleks kuidagi kompenseerinud meie puuduolevat varustust. See oleks olnud lihtsalt võimalus kindlustusele nö "ära teha", et kasutada kompensatsioon maksimaalselt ära. Kõik olnuks jokk, nii nagu vaja, aga võitnud ei oleks sellest olukorrast mitte keegi. Ei kindlustus, kellel oleks kokkuvõttes olnud suurem kulu, ega meie, kes saanuks endale reisiks sobimatu varustuse, millega pärast midagi peale poleks hakata.
Pagas oli üks, aga reisikindlustuse tingimused ütlevad, et kindlustuskaitse 300 eurot kehtib ühe kaardi kohta. Neljase seltskonna peale oli meil kaarte tegelikult isegi kolm. See oleks olnud võib-olla isegi vaieldav, et pagasit oli üks, aga varustus jagunes kolme kaarti omava isiku vahel.
Lennufirmalt hüvitise küsimise võimalust mina isiklikult kusagilt ei leidnud. KLM-i lehel oli igasuguseid tingimusi, aga et mul tekiks hilinemisest mingeid õigusi, ma ei tuvastanud. Juttu oli vaid pagasi kadumisest.
Teemaalgataja ei ole kindlutustingimusi läbi lugenud. Seal on täpselt piiritletud, mis asi on reisitõrge. Ja pagasi hilinemine sinna alla ei kuulu, vaid on eraldi risk ehk kindlustusjuhtum.
Üldiselt on samamoodi see ka kõikidel teistel.
arusaadav, aga eks teie juhtum ole ka suht erandlik.
Lennufirma samamoodi maksab kinni vajalikud riided ja jalanõud jne pagasi hilienemisel oma kogemuse pealt. Kui palju peab hilinema jne, seda ei oska õelda. KLM puhul on ka selgelt kirjas, et maksavad kinni: https://estonia.klm.com/information/refund-compensation/baggage-compensation
https://estonia.klm.com/information/baggage/delayed-baggage
Eks kuna enamus inimesi üritabki "ära teha", siis on ka kindlustuse suhtmine selline. Antud juhtumi pealt tulebki välja, et tuleb võtta, mis saab ja osta endale vajalikke asju ja lasta siis need nii lennufirmal kui kindlustusel kinni maksta :D
Aga hea, et teema püstitatud, kui kellegil sarnane olukord, siis rohkem teadmisi.
Seoses antud teemaga tekkis küsimus, et mis siis saab, kui sul on teise lennufirmaga teisel piletil lend teise riiki ja pagas ei saabu?
Karuj. kirjutab "Endal olnud sarnane juhtum, kus kadus pagas mäesuusavarustusega. Sõitsime rahulikult lennujaamast ära teise riiki ja majutusime. Swed maksis pagasi hilinemise, lennufirma tõi pagasi ise meile teise riiki majutskohta järgmisel päeval ära."
Kui majutuskoht on teisel mandril, mis siis?
Gold kaardi kindlustuslepingus on selgelt kirjas, et pagasi hilinemise puhul hüvitatakse kuni 300.- EUR
Platinum kaardi puhul kuni 1000.- EUR
norsu, KLM-i tingimused ütlevad: If you had to buy extra items, such as clothes and toiletries, because your checked baggage was delayed, you can request compensation.
Seega tundus mulle isiklikult, et peale t-särgi, hambaharja ja -pasta sealt suurt välja ei pigistaks. Ootamatuste jaoks on inimestel ikkagi reisikindlustus, kuhu võiks esmalt pöörduda, kui segilöödud marsruudiga probleeme esineb. Selleks ju kindlustusi sõlmimegi.
isaac, aitäh veelkord linkimast tingimustele, mida ma juba 79 korda lugenud olen :) Kui postitused läbi loeksid, siis saaksid aru, et üle 300 siin keegi ei soovigi hüvitist.
marjakas, saad ju aru, et hüvitis ei ole 300 eurot rahas, vaid makstakse kinni vajalikud asjad.
Mismõttes ei pigista peale t särgi? Suusajope, saapad jne:D Sa ei saa ju t särgi ja plätudega peal linna peale minna?
Mida sellest loost teistel inimestel õppida on? Mina õpiksin sellist asja. Kui on plaan mõnel inimesel minna tulevikus sellisele spetsiifilisele reisile, kuhu võetakse kaasa spetsiifiline pagas, ilma milleta on reis mõeldamatu, siis sihtkohta saabudes võta endale igaks juhuks varupäev või kaks. Kui midagi pagasiga juhtub, siis on sul varuaeg olemas. Kui pagasiga ei juhtu midagi, siis puhka ja vaata selles linnas niisama ringi ja siis mine edasi.
Kes plaanib tasuta ööbida, see võtab endale ise riski, kui tasuta ööbimine ühel või teisel põhjusel võimalikuks ei osutu. Suured matkajad oleks saanud ühe öö ka 200 euroses poest ostetud telgis veeta, meenutada vanu aegu, kui matkamisega veel alustati ja 700 eurone telk oli kauge unistus. Need 200 eurot oleks kindlustuselt nüüd tagasi saanud.
Loo moraal on hoopis selles, et ära ole tagasihoidlik ega põhimõttekindel, tekita endale kompentsatsioon selle 300.- euro väärtuses (plaatiumkaardiga 1000.- eurot) asjadega, mida on võimalik soetada ja lase ka lennufirmal kompentseerida soetatud asju. Tulemuseks oleks praegu umbes 1300.- euro väärtuses uut varustust (kaaslasega kahe peale 2600.- euro eest korralikku varustust)
Mina õppisin sellest loost, et äkki on seekoht kus tuleks kasutada kindlustusmaaklereid, kindel muidugi olla ei saa, aga kui nendele kirjeldada, mis reis plaanis, siis äkki leiavad parima variandi. Automaatsed (kr kaardi) omad siin tundub, et ei aita.
Ülihea arutelu, mis hoolimata päris teravalt erinevatest seisukohtadest on seni jäänud viisakaks, argumenteerituks ja enda omast erinevaid arvamusi respekteerivaks. Kiitus tripi foorumile kollektiivina! Teemaalgatajale oma kogemust kokku võttes: eks reisides juhtugi igasugu asju ja kindlustus katab juhtunust vaid osa. Kogemused jäävad. Samas selles päris loetavas keskkonnas teemaviide "Swedbank Insurance hädalist ei aita" mõjub ettevõtte mainele negatiivsena igal juhul. Rahasse mõõdetult küllap suuremagi kahjuna kui oleks matkajate muresse süvenemise korral kandma pidanud. Ja maailma karmapendel liigub tasakaalu tagasi :)