Selle Slovakkia-Ungari piiri mustlaste kogemuse oleme ka meie saanud. Ka meie jaoks oli see midagi uskumatut, mida me oodata ei osanud ega teadnud. Ühel teel pöörasime suisa ringi ja sõitsime veel korra selle läbi, sest see tundus nii "crazy"

Nende "wow" kohtadega on see, et neid ei saa ette planeerida ega rääkida. Need tulevad täiesti ootamatult. Vahest mõtled sellele alles tükk aega peale reisi, et no mis see nüüd oligi.

Itaalia Amalfi rannik. Pidasime ühel merele vaatega järsul kõrgel kaljuserval auto kinni, sest tundus mingi värava moodi asi mere poole olevat. Tegu oli kaljujärsakul asetseva vist maha jäetud(?) vana hotelliga, kus mööda järsakut läks trepp alla mere suunas ja igal käänakul oli nagu onn ehk siis privaatne (praeguseks lagunenud) hotellituba. Väga äge minek oli seda treppi mööda. Veidi edasi rannikul sõites oli kange tahtmine ujuda, sest all sügavikus sillerdas muutkui kutsuvalt meri. Kuna mõnes kohas paistsid ka päikesevarjud siis tundus, et kuidagi peab ju sinna pääsema, vaatamata sellele, et sõitsime mööda kõrgel kaljuserval asetsevat teed. Ja leidsimegi peaaegu nähtamatu pääsu alla mini-randa. Kusjuures seal all ja kalju küljel asetses lausa minilinn oma kitsaste trepp-tänavatega.

Sarajevo, nii umbes 10 aasta eest. Kõik haljasalad olid surnuaiad - sadade kaupa valged ristid reas, ka ristmike vahelistel muruplatsidel. Blokaadi ajal polnud võimalik surnuid kaugemale viia. Ja suveniiridena müüdi peamiselt graveeringutega kaetud padrunikesti, alates püstolipadrunitest kuni umbes meetristeni. Oli väga sürrealistlik kogemus. Tudengina Hispaanias otsisime kohta, kus telkida. Kuskil Hispaania-Prantsuse piiri lähedal. Pime juba, kuid tahaks ookeani kaldale. Sõitsime siis mingit teeotsa pidi, kuni jõudsime põldmarjapuhmastega ääristatud väikesele välule, kuhu kaks telki ja auto mahtusid. Meri ka kohises, ju siis on kuskil lähedal. Telgid püsti ja magama. Hommikul selgus, et põldmarjade taga oli tühjus - kajakas paistis kui valge täpp kaugel all. Telkisime väljaulatuval kaljunukil, kust oli hommikul imeline vaade, Hea, et keegi öösel põõsasse vett laskma ei roninud.

Sarajevost veidi maad Montenegro poole on Foca ja Tara kanjon, Focast sõitsime mööda mäekülge Montenegro poole, vahepeal on tee isegi ilma katteta ja loomulikult ei mingeid piirdeid ning siis teelt mööda mäekülge suht otse alla kanjoni põhja, kus olime Drina-Tara Rafting Centaris, ööbisime seal 2 ööd puuonnis, kus oli vaid madrats ning käisime ka Drina ja Tara jõel raftimas - üliilus ja fun ka :) Paketi sees oli ka täistoitlustus ja süüa tehti kohapeal ja vaid balkani roogasid, see oli ka suur boonus.

Ischia. Saab kombineerida Amalfiga. :) Kui Napoli oleks Tallinn, siis Capri on Napoli lahes umbes Naissaare ja Ischia Aegna (umbes) koha peal. Ja too Ischia on täis vulkaanilisi allikaid ja nende kohale ehitatud veeparke. Isegi pisikestel perehotellidel on aias või keldris sooja vulkaanilise veega bassein, ja üle saare leiab neid üles vuntsitumaid aga on ka selliseid "allikad mäekünka veeres" tüüpi supluskohti. Kiirlaevadega saab teha ringi - Napoli-(Procida)-Ischia-Capri-Sorrento. Suur aragoonide kindlus on saarel, nii maailmalõpu tunnet nüüd ei ole ega midagi müristavat, aga enam-vähem terve pisike poolsaar on seda täis. Lisaks on Itaalia toit, vähemalt Lõuna-Itaalias iseenesest juba selline elamus, et sõita võiks ka ainult selle pärast! :D Unusta mida oled Eestis Itaalia toidu nime all söönud.

Üldse see itaalia kontsapiirkond, ka Puglia - mida allapoolsem, seda setomaisem! Terved Trulli külad seal jms.

Matkasime 90ndate keskel Itaalia Dolomiitides. Peale kõrgeima tipu Marmolada vallutamist jäime ööseks ühe mägijärve äärde (nime hetkel ei mäleta), viskasime lihtsalt magamiskottidega järvekaldale magama. Öösel äratas meid üles mingi imeline heli ja läks veidi aega, enne kui aru saime- vastaskaldal hakkas keegi saksi mängima, hästi mängima. Ja need helid kajasid ja kulgesid üle peegelsileda järvepinna meieni. Me lihtsalt olime lummatud ja nautisime tasuta öökontsertit.

Kungsledeni matkarada Põhja-Rootsis, kevadtalvel, lumega. Olen käinud palju kõrgemates ja eksootilisemates mägedes, aga sealne karge arktiline ilu ja valgus on väga-väga erilised.

Suvine öine sõit läbi Dardanellide kruiisilaeva pardal.

Öine suplus Landmannalaugari termaalallikas ja hommikune matk vulkaanilise maastiku ilu nautides. Islandil.

Teema esimese postituse esimese lause kommentaariks - Krishnamurti soovitas mitte meeles pidada kauneimast kauneimat päikeseloojangut vmt, kuna hiljem järgmised kaotavad sellega võrreldes osa oma väärtusest. Rohkem zen'i, seltsimehed. :) Piirkond, kus üldiselt (nt maikuus) on vähe turiste ja on hämmastavaid väikelinnu, kaunist loodust, head veini jne on Languedoc-Roussillon. (Carcassonne, kui halastamatu turistilõks ehk v.a.) Kulgemiseks ja ootamatuteks avastamisteks.

Mis jutt see on, et mitte meeles pidada kuneimast kauneimat päikeseloojangut, minu kogemus on, et just meeles pidada ja selle tundega ikka uut otsida, nii tulevad veel paremad. Vast on naistega samamoodi, ma ei tea.

Etna vulkaani tipp! Kahtlemata võttis vaade hingetuks aga ka väävlitossu pilved. Maapeal oli +32 kraadi ning tipus miinuskraadid ja soe aurav maapind. Oli tõeliselt vägev :)

Milano toomkirik. Mitte ühtegi konkurenti pole kõrvale panna. Käisin 9 aastat tagasi, aga pilt siiani silme ees. Vimustavalt ilus kirik. Inglismaa väikelinn Norwich- Madal Inglismaa väikelinn, mis võlus oma ääretu lihtsusega. Õhtune väljavaade aknast Austria Alpides- maja oli mäeküljel ja rõdult alla vaadates oli tuledes küla nagu peopesal. Hämmastavalt ilus vaatepilt. Suvine jõudmine Austria Alpidesse- äike oli just lõppenud ja mägede vahel säras kaks vikerkaart. Krimml- peaaegu 400 meetrit langevat- mühisevat vett Austrias. Päikseloojang Läänemere lõunarannikul- Leba väikelinnas. Pompeij varemed- sinna jõudes oli uskumatu, kuidas see rususki oma meeleheites, teisiti kirjeldada ei oskagi.

Üle prahi elamus oli, aga suvises Austrias jõudmine mägedes olevasse ööbimiskohta ja autost väljudes ja vaadates täiesti selgesse taevasse( kõrguselt 1500 meetrit üle merepinna), oli seal vist miljon tähte. Kordumatu pilt. Imeilus.

Ja seda nimekirja võiks jätkata lõputult :)