Tuli minulgi üks selline paela siduma. Morbiidsest uudishimust lasingi teha. Siis küsis kohvi raha. Andsin taskust euromünte, nii kahe euro tuuris. Küsis viis. Ütlesin, et pole, annan paela tagasi. Jäime sõpradeks, ilusat juttu ajas. Pael ka kena mälestus.

Taksojuht: hotell on ülebookitud (remondis), aga ma tean siin lähedal üht head ja odavat selle asemel Sõbralik seltsimees, kellega oled "sõbraks" saanud- aita mul vääriskivid oma kodumaale toimetada, saad % väärtusest omale, ainult kindlustuse (tagatise) pead ise maksma, seltsimehe kätte. Mees tänavalt- teie kõrvad on nii vaiku täis, et ime, et üldse kuulete. Kohapeal (tänaval)puhastatakse kõrvad ära ;) Teie internetist välja prinditud (piletikassast antud) rongipilet ei kehti ilma täiendava kinnituseta, mida saab aga teha ainult mõne km kaugusel lisatasu eest. Kui oled juhuslikult selle käigus rongist maha jäänd, siis on auto koos juhiga nagu varrukast võtta- "mõõduka tasu eest loomulikult. Tänaval lükatakse surnuvankril vaipadesse mässitud eset, kes olevat rahatu mees, kes ei saa omale põletusmatust lubada- kui just lahke turist ei aita põletuspuid osta. jne jne

Tai ja Kambodza piiril Koh Kongis tuldi kohe minivanist väljudes juurde ja enam-vähem kättpidi talutades juhatati mingi tädi juurde, kes siis pisikese taskulambiga silmi valgustas ja "health-control"-i eest 50 bahti nõudis. Tuli lihtsalt pikalt saata ja passikontrolli suunduda.

Olen ka mitmeid kordi Aasias turistilõksudesse langenud ning "kooliraha" maksma pidanud.

Tais jätsin Krabi-Koh Phangani marsruudil seljakoti bussi pagasiruumi ning ehkki raha oli seljakotti sisse ära peidetud, suutsid nad selle üles leida ning endale võtta. Kusjuures nad ei võtnud kogu summat vaid jätsid natuke ka alles. Sama juhtus ka sõbraga. Õppetunniks siis, et kunagi ei tasu väärisasju ega raha jätta kuhugi busside pagasiruumidesse. Edaspidi olen oma seljakoti bussi kaasa võtnud.

Tai ning Kambodza piiril tegutsevad igast tegelased kes seletavad, et ilma neile maksmata läheb viisa järjekorras tunduvalt kauem aega ja buss ei oota teiselpool piiripunkti kuni sa viisa järjekorras seisad. Tegelikkus on see, et nad võtavad selle raha vastu ning seisad samakaua kui ka teised turistid viisajärjekorras. Seda trikki teadsin ette ja ei maksnud. Summa oli vist kuskil 5usd.

Ka Kambodza ja Laose piiril tahavad piirivalvurid "teeraha" saada. Kui Kambodza piirivalvuritega sain hakkama ja ei maksnud midagi, siis Laose omad ütlesid tuima näoga, et kui ei maksa siis tule homme tagasi. Mõlemad valvurid tahtsid saada vist 5usd.

Kõige kallima lõksu otsa sattusin selle aasta alguses Laoses, Luang Prabangis. Rentisin üheks päevaks motika ning see varastati ära. Olin selle pannud miski ketiga lukku posti külge, mis anti rendifirmast. Läksin Mekongi jõe äärde pilte tegema ja olin eemal alla 5 minuti ning motikas kadunud. Kohalikult politseilt mingit abi ei tulnud ning peale paberimajandust ütlesid nad et selliseid juhtumeid on tihti ning ainus variant on see motikas kinni maksta. Uurisin ka oma hosteliomanikult ning temagi sõnul on see väga levinud skämm. Arvatavasti on rendifirmal kas mingi GPS seade või siis nad lihtsalt jälitavad ja kuna neil on varuvõti lukkudele olemas, siis lihtsalt sõidavad sellega minema. Firma kellelt rentisin tahtis saada 1300usd ning lõpuks maksin neile 1000$.

Veel ühe turistiskämmi otsa sattusin selle aasta alguses Gokarnas, Indias. Sattusin suhtlema mingi noore ja sõbraliku India tüübiga, kellel oli perfektne inglise keel ning kes enda sõnul tegeleb siis igasuguste äridega Euroopas. Mingi aja pärast hakkas ta mulle pakkuma varianti "kiirelt rikkaks saada" kui ma viin mingeid juveele Euroopasse. Eurooplastel olevat seda kasulikum teha, kuna nad ei pea mingeid "ekspordi makse" vms maksma. Igatahes googeldasin veits ning tegemist siis maksupettusega.

Indoneesiast meenub üks rahavahetuse skämm. Leidsin mingi koha Sanuris, Balilt kus sai raha vahetada tunduvalt kõrgema kursi eest. Polnud mingeid commission fee'si seega otsustasin raha ära vahetada. Kõik klappis ning lugesime koos raha ka üle ning kõik oli olemas. Paar tundi hiljem vaatasin uuesti raha üle ning seda oli 25% vähem kui pidanuks olema. Rahavahetaja oli viimase lugemise ajal Jürgen Veberit mänginud ning selle kuidagi ära kaotanud. Selle peale lendasin kurjalt kontorisse sisse ning ehkki alguses ei teadnud ta midagi siis mingi aja pärast andis ta ka ülejäänud raha mulle tagasi.

Hetkel rohkem ei meenu aga küllap olen miskitesse lõksudesse veel sattunud :)

Tallinna sadamas on parkimise keelu märgid meelega segased. Väidetavasti passivad lähedal ka puksiir, mis "valesti" pargitud autole sekunditega sõra alla ajab, ja "takso", mis välismaalasest auto omanikule abiteenust pakub ("ma nägin, kuhu su masin viidi" vms). Sõidab turist laevast välja, leiab keelumärkideta parkimiskoha ja ongi lõksus.

Sattusin sellesse lõksu ise, kui läksin Sadama Medicumi. Õnneks Medicumi admin röögatas mind nähes ehmunult ja saatis mu kohe oma autot ümber parkima. Ajaga, mis kulus maja eest maja taha kõndimiseks, oli auto juba puksiiri peal...

Taksojuht küsis (ja sai) välismaa tuttavalt Kristiine keskusest Kadriorgu sõidu eest 24 eurot. Tuttav oli tegelt eestlane, aga rääkis perega mitte-eesti-keelt, ja kohe karistati ära.

National Geographic nítas kunagi lausa seriaali 'Scam City', mis siis uuris tüüpilisi turistide petmise viide erinevates turistilõksudes: http://en.wikipedia.org/wiki/Scam_City. Kui teema vastu huvi, siis soovitan vaadata, kunagi said need osad ka ise netist alla laaditud.

Paar huvitavat näidet Euroopast veel: https://www.ricksteves.com/travel-tips/theft-scams/tourist-scams

Türgi turistilõksud (need mida olen kohanud kas ise Istanbulis või näinud pealt) Ise õnneks lõksu pole jäänud veel.

1. Kingaviksija "kaotab" harja maha ja heausklik turist korjab ülesse tagastab. Siis viksija pakub "tasuta" teenust ja hakkab oma raskest elust rääkima ja pärast nõuab suurt summat. Normaalne hind ca 5TL. Olen seda kukutamist tänavatel palju näinud - ärge tehke välja. Või siis küsige kohe hinda ja alles siis laske oma jalanõude kallal toimetada.
2. Üksik meesterahvas kutsutakse türgi mehe poolt tema valitud baari ja arve tuleb metsikult suur. Nii et sõpru võib leida aga minge oma valitud kohta ja tellige ise jooki :) (see on ka scam city's olemas)
3. Tavaline rahavahetus taksos. Annad näiteks 50 liirise ja taksojuht hetke pärast lehvitab viie liirisega, et andsid hoopis selle. Pluss siis taksodega suured ringid mida tehakse.
4. Tänaval tuleb keegi ligi ja hakkab juttu tegema. Muuseas on ta sõbral/onul/isal pood samas läheduses. Üldjuhul lõppeb nii, et turist ostab midagi. Kui ei plaani osta siis pigem lihtsalt minema minna :)

Kindlasti on neid Istanbuli/Türgi kohta veel aga kohe ei meenugi :)

Roomas (Vatikanis) on lihtne skeem. Inimesed seisavad järjekorras ja siis tulevad giidid, kes väidavad, et järjekord on jube pikk ja läheb tund-kaks enne kui sisse saab. Ise nägin seda järjekorras seistes mitmel korral ja paljud langesid lõksu ka. Reaalsus oli see, et järjekord mis tegelikult ka visuaalselt nii pikk ei tundunud läks ca 15 min ja olime see.

Pildid gladiaatoritega - alati küsida enne hinda!

Suhteliselt tüüpilist skeemi kasutavad New Yorgis Times Square-i ümbruses tiirlevad superkangelaste kostüümidesse riietunud tegelased, kes lasevad kõigepealt endaga pilti teha ning küsivad siis fotode tegemise eest 10$ väitega, et see läheb lastele heategevuseks. Sellest kirjutab nt. ka see artikkel: http://www.reuters.com/article/2014/08/11/us-usa-new-york-superhero-idUSKBN0GB1PD20140811

Ise jäin samuti nende tõttu 10$ võrra vaesemaks, kuigi ei kurda selle üle. Sain neilt ka ülikiire fotokoolituse, tänu millele on nendega jäädvustatud fotod ühed lahedamad üldse reisialbumis :)

Panama City, Panama

Takso restoranist tagasi hotelli (vahemaa oli vast 2km, aga väsimus, pimedus ja võõras linn panid takso kasuks otsustama). Istusime sisse, ütlesime aadressi ja takso hakkas liikuma. Täpslet nii nagu Tallinnas teeks.

Kõigepealt tehti paar suurt tiiru ümber hotelli (nii palju ma linna ikka tundsin juba), lõpuks viidi kohale ka. Palju maksab? 20 dollarit. Tundus räigelt palju, aga maksin ära.

Hiljem saime teada, et sealkandis tuleb sõidu hind enne sisse istumist kokku leppida. Ja seda reeglit järgides saime linna teise serva 5 dollari eest.

Olen veidi segaduses, sest ülalpool on kirjeldatud vähemalt tosinat petmisskeemi, alates kauba pähemäärimisest, mopeedi vargusest, rahavahetustrikkidest kuni supersuurte takso ja teenusearveteni.Kuid on need ikka turistilõksud? Ise olen pidanud siiamaani turistilõksuks ülekiidetud piirkondi, kus peale mingi vaatamisväärsuse on massiliselt tänavakauplejaid, kes nahaalselt ründavad vaeseid turiste. Kas keegi targem selgitaks.

Kardate neid turisti pettureid? Mul on olnud neid allkirja küsijaid ja andnud ja muid tegelasi, kõik jätnud oma raha küsimusega sinna seisma. Selliste vastu aitab ainult politsei kutsumine kõva häälega kui rahule ei taha jätta. Barcelonas, La Rambal õhtul neegrid tantsivad, naised purjus vaatavad ja silmad säravad. Tants lõppeb ja siis nagu peaks hakkama raha andma. Sellel hetkel keegi eemalt hõikas hispaania keeles "politsei" :D No mida muidugi ei olnud oli see sama politsei ja vennikesed jäid oma rahast ilma, kuid turistidel oli väga palju nalja :D

Tera, Sul on õigus turistilõksu määratluse suhtes. Ülalnimetatud skeemid on pigem turistide petmised või neilt vargused kelmide poolt.

Just nagu mees80 räägib, ongi kõige kindlam variant õppida ära kohalikus keeles politseiga ähvardamine ja veel paar sajatust peale. Inglise keeles politseiga hirmutamine ei pruugi alati mõjuda, sest sulid teavad väga hästi kui umbkeelsed kohalikud politseinikud olla võivad. Kui pätile jääb mulje, et võid turistina politseiga vabalt suhelda, teevad ruttu sääred.