Sirje Hendrikson kirjutab reisi pahupoolest
- september
Varahommikul alustab 74 eestimaalast, ootusärevus hinges, sõitu genadzvalede maale. Buss asub teele katkise esirehviga. Väidetavalt on bussijuhid olukorraga kursis. Pika otsimise peale leitakse pärastlõunal Lugas remonditöökoda, kus tõmmud aserid töökojas leidunud suuri poolpiduseid rehve edasi-tgasi veeretavad ja lõpuks ühe neist meie bussi esiotsa alla sätivad.
Öömajale Tveri jõuame üsna hilja.
- september
Kauaoodatud päev Moskvas! Programmis üle 20 vaatamisväärsuse, päeva lõpetuseks uhke laevasõit Moskva jõel.
Tegelikult kukub asi välja nii. Tunnikene Relvapalatis, teist samapalju Kremli territooriumil, jooksuga üle Punase väljaku ja Föderatsiooni tornis umbes paar tundi. Laevad Moskva jõel sõidavad sel õhtul ilma meieta. Kahju. Suundume Domodedovosse öömaja otsima selle sõna otseses tähenduses. Mingil seletamatul põhjusel pöörab buss pimedale kitsale külavaheteele ..! Lõpuks selgub, et meie hotell asub hoopis teises Domodedovos, kuhu eksirännakute tõttu jõuame südaöö paiku.
- september
Reisiprogrammi kohaselt on sõidusihiks Rostov Doni ääres, vahepeatustega teeäärsetes huvitavamates kohtades. Üsna pea pärast teeleasumist selgub, et aserite rehviremont pole andnud soovitud tulemust ja esirehv ikkagi õhku ei pea. Lõuna paiku leitakse kiirteeäärne töökoda, kus katkine esirehv asendatakse tagavararehviga ning soetatakse lisaks veel tutikas. Programmis lubatud huvitavamaks vaatamisväärsuseks aga osutus miiniväljadega ääristatud külavahetee, millega olime sunnitud tutvuma terve remondipausi aja. Olles mõnda aega sõitnud teatab giid, et bussi konditsioneeris puudub freoon ja nõndaviisi soojale maale minna ei saa. Tõsi.
Sõidame kaua ja ennäe imet freooniabi seisabki ühe külavahetee ääres. Protseduur ise võtab mitu tundi ja Doni äärsesse Rostovisse jõuame veidi enne kukke ja koitu.
10.september
Lõuna paiku asume uuesti teele. Bussi peldik õigustab oma nime – haiseb reo. Pikk sõidupäev lootusega värskemale õhule.
Öömaja Jessntukis.
- september
Hommikul 8 paiku teele reisi sihtkoha poole. Programmis seisab: … ihume mõõgad teravaks ja asume Gruusia sõjateele. Ihusime kuidas oskasime, kuid mõningate segaduste tõttu (keegi on kaotanud passi, kellegi nägu tundub kahtlane ja nõuab uuesti pildistamist) kestab piiriületus ikkagi 2 ja pool tundi.
Kamardžoba Sakartvelo [tere Gruusia] !
Kohe sõjatee alguses astub bussi ehtne genadzvale Miho, meie giid neljaks järgnevaks päevaks.
Sajab vihma. Ettetellitud lõunasöögile mägedes jõuame õhtupimeduses. On külm. Chaca ja Miho toostide saatel kaob ihust külmatunne. Toidud on ülimaitsvad.
Südaööl jõuame Tblisisse. Ja siis see algab: majutus Viru Reiside moodi. Buss peatub broneeritud hotelli ees. Kõik 74 kohvrit-kotti tõstetakse pagasiruumist välja. Inimesed trügivad ja torisevad. Uneaeg on ammugi käes. Umbes pooled pääsevad hotelliuksest sisse. Giid jagab tube. Üsna pea on selge, et sellesse hotelli mahub vaid paarkümmend inimest. Kõik lageda taeva alla jäänud ronivad uuesti bussi. Pagas tõstetakse jälle peale. Järgmise hotelli ees kordub umbes sama. Kui me lõpuks öösel kolme paiku oleme nelja hotelli laiali poetatud võib pea padjale panna. Siinkohal hilinenud kaastunne nn hiinalinnas ööbinutele, kus hotellitöötaja olevat põranda küljest lahti olnud WC-potti tihendanud saunalinaga.
- september
Tbilisi päev Mihoga.
Hotellid asuvad linnast üsnagi kaugel ja rahva pealekorjamine võtab omajagu aega. Linnas läheb kiireks. Programm jooksujalu täidetud, ootab meid õhtul supra – pidulik õhtusöök koos tantsuetendusega. Oli meeldejääv päev!
13. september
Väljasõit Signagisse. Teel veinikeldri külastus koos veinide degusteerimisega. Meie päevinäinud buss hakkab hinge heitma ja sulgeb väikelinna liikluse. Väljume, et omi asju ajada. Läbi häda õnnestub siiski tagasisõitu alustada. Hingeheitmine kordub. Käik ei lähe sisse, mootor sureb välja, no ei jõua minna. Kohalikud signaalitavad, võib oletada, et mitte tervituseks. Lõpuks pääseme liikuma ja jõuame õhtuks ettetellitud väävlisaunadesse. Soovitan proovida. Legend hirmsast mädamunahaisust ei pea paika.
- september
Lahkume Tbilisist. Teel Gorisse soovijatele Sarajajishvili bränditehase külastus. Stalini kodulinn meeli ei köitnud. Ootame Uplitstsikhe koobaslinna minekut, mis on muudetud programmis kenasti kirjas. Unistama peab suurelt …, aga koobaslinn Mtkhvari jõe kõrgel kaldakaljul jääbki nägemata. Kahju.
Läbi Kutaisi jõuame õhtul Batumi. Seiklused majutusega piirduvad seekord kahe hotelliga.
- kuni 17. september
Puhkus Musta mere ääres. Taevas on tinahall ja sama märg kui meri. Õnneks on soe. Ilmataat meid ei soosi. Äikest ja vihma trotsides tuleb kolmeks päevaks mingi tegevusplaan välja mõelda. Meri saab alati iseendaga hakkama, olenemata sellest, mis nime ta kannab. Saame meiegi. Linna sõiduks, samuti lähemate vaatamisväärsuste külastamiseks, on võimalik tellida takso. Ühiselt käime oma bussiga Batumi botaanikaaias. Ajanappusel täit ülevaadet ei saa. Kahju.
Edasi seisab muudetud reisiprogrammis: Seoses sellega, et Gruusia – Abhaasia piir on Abhaasia poolt täielikult suletud on programmis muudatused meist sõltumatutel asjaoludel. Ära jäävad Sotši, Poti, Suhhumi jne.
Milline ebakompetentsus reisiprogrammi koostamisel. Piir on ju ammu suletud. Tüüpreisitingimustest loen: … Reisikorraldajal on õigus muuta ajakava või teha reisiprogrammis muudatusi kui see ei too kaasa kvaliteedi alanemist. Reisikorraldaja teavitab klienti esimesel võimalusel tehtud muudatustest.
Infokiri muudatuste kohta saabub 4. septembril, kolm päeva enne väljasõitu. Miks on nii, et kogu rahasumma nõuab firma endale kuu aega enne väljasõitu ja kolm päeva enne seda annab teada, mida sa oma raha eest saad või millest ilma jääd?
- september
Hommikul Tbilisi suunas tagasi, öömajale linnaäärsesse hotelli.
- september
Väljasõit varahommikul Gruusia sõjateele. Enne piiri käime džiipidega Kazbeki jalamil. Mägede suursugusus võtab sõnatuks. Edasi sõit, piiriületused…
Nakhvandis Sakartvelo [hüvasti Gruusia] !
…sõit, … öömajale Jessentukisse.
- september
Hommikul hotellist kaasa pakitud toiduga teele. Mõned päevad tagasi on bussis hakanud levima mingi viirus. Paljud köhivad, osadel kõhuvalu. Pikk päevatee kaob märkamatult pimedusse. Otsime öömaja. Nagu refrään laulusalmide vahel. Leiame end jälle kitsalt ja pimedalt külavaheteelt, mida mööda meie suur buss edasi sõitma ei mahu. Giid läheb asja uurima. Tagurpidi ukerdades saame tagasi asfaldile ja sõidame küla keskpaika valgustatud platsile. Bussil toss väljas. Oleme jälle liiklejatel jalus. Mehed kamandatakse välja, et buss tee pealt eest lükata. Seda sooritust tahaks küll näha. Lootusetu. Buss seisab nagu suur sinine plekist monument meenutamaks eestlaste reisi. Sündmuspaik Losevo küla Voroneži oblastis. Õnneks viiakse meid kohalike väikeste bussidega motelli. Soe tuba. Rohkemast ei oskaks üks köhiv ja palavikus rändur hetkel unistadagi.
- september
Köhakoor saab iga päevaga täiendust, kõhuhädad ka. Mõned jäävad päevaks voodisse. Hea, et selles külas on apteek, kust ravimeid osta ja motelli kohvik maitsvate toitudega. Õnneks on külas ka suur autoremonditöökoda, kuhu meie buss hotelli Belarusiga sisse lohistatakse.
- september
Asi ei edene. Varuosad on tellitud ja kohal aga viga vist tõsine. Ei tea. Mehed räägivad sidurist, survelaagrist ja poolenisti kuivast käigukastist. Remondimehed imestavad kuidas eestlased sellise bussiga nii kaugele üldse jõudsid. Kui oli tungiv soov oma sõiduriist odava raha eest Venemaal korda teha, miks siis oli veel vaja 74 inimest kaasa võtta. Ööbime endiselt Losevos ehkki oleksime pidanud jõudma täna õhtuks Eestisse.
- september
Pärast kahte päeva ja kolme ööd Losevos seisab hommikul nagu jõulukingitus motelli ees meie buss. Lõpuks ometi jätkub kojusõit. Teokäigul läbime ummikutes Moskva ringtee ja öösel jõuame taas Tveri. Tuba on seitsmendal korrusel ja külm nagu hundilaut. Ei tilkagi sooja vett. Magan kampsuni ja retuusidega. Õnneks on olemas tekk.
- september
Hommikul hotellist väljudes kogeme üsna tuttavat vaatepilti. Sohvrid vahetavad bussi tagumist rehvi. Hakkab pihta, mõtlen. Ja hakkabki. Kui on sõidetud mõnikümmend kilomeetrit selgub, et ka see rehv ei pea õhku. Iga läbitud 80 kilomeetri järel pumbatakse rehvi õhku juurde. Kolmel korral on sellest abi. Buss kihutab rekadega võidu, justkui tahaks katkise rehvi eest põgeneda. Paljud kartsid, mõni isegi nuttis hirmu pärast. Äkki käib pauk. Õnneks saab buss pidama. Tagumisest rattakoopast tõuseb musta suitsu ja on tunda kummikärsahaisu. Valikuid ei ole. Purunenud rehv asendatakse vähem katkisega.
Viperuste kiuste jõuame üle piiri ja lõpuks Jõhvi. Siin jagatakse inimesed koos kompsudega vastu tellitud mugavatesse reisibussidesse ja kõik jõuavad õnnelikult kodudesse.
Lõpetuseks mõned mõtted ja küsimused.
Kuidas üks endast lugupidav reisifirma saab üldse niimoodi toimida? Kuidas kõigi mugavustega reisibuss alustab sõitu katkise rehvi, mittetöötava konditsioneeri ja tühjendamata kempsuga? Tüüpreisitingimustes kinnitab reisifirma, et tasub hotellide broneerimisel ettemaksu. Miks siis ette ostetud kaheseid eraldi vooditega tube jagatakse valikuliselt? Kas on nii, et kui käsi ei pese kätt ja saba ei süga selga, siis oled sunnitud leppima igasuguse toaga?
Viru reiside väljahõigatud reisiprogrammist näeb reisija heal juhul ainult poole. Kava koostajal poleks justkui õrna aimugi kui palju aega kulub 74 inimese esmavajaduste rahuldamiseks.
Gruusiasse tasub kindlasti reisida. Kehv variant on teha seda bussiga. Halvim valik on sõita Viru Reiside kahekordse bussiga, kus istmevahed on nii väikesed, et eesistuja seljatugi kulutab põlvedelt naha maha.
Loodan genazvalede maale sattuda veel kolmandatki korda, sest nii palju jäi nägemata.
Sarnased probleemid olevat Viru Reise saatnud juba eelmisel kümnendil. Vahepeal paraku on bussid veel vanemaks saanud...
Kus on kirjas, et Viru Reisid on endast lugupidav reisifirma? ;)Mõned aastad tagasi oli neil reklaamis ka u 3 nädalane bussireis Kesk-Aasiasse. Tänu Allahile ei saadud vist gruppi täis, sest arvestades vahemaid oleks see võinud veel hullemini lõppeda.
Andres, pöördu kindlasti Tarbijakaitseameti poole ja ka nende tarbijavaidluste komisjoni. Ma olen enam kui veendunud, et nii sinul kui ka teistel reisijatel on õigus vähemalt pool reisi eest tasutust tagasi nõuda. Kui sellised nõuded esitavad kõik 74, siis ehk hakkab vaikselt mõjuma. Ja kui toob kaasa Viru Reiside maksejõuetuse, siis ehk on paremgi veel.
Varemaltki pahandatud https://trip.ee/foorum/uldfoorum/viru-reisid-2Madal hind ei õigusta reisijatevedu remontivajava bussiga. Lõpuks läheb logu bussiga sõit ja selle parandamine võõrsil kallimaks maksma kui kogu reis väärt oli.
Positiivne pool selles loos on muidugi see, et meie kiiresti muutuvas maailmas on on vähemalt üks reisikorraldaja kes on jäänud oma põhimõtetele kindlaks.
Olen korra sõitnud VR-ga šveitsi, Lihtenštein, Lõuna Saksa. Siis oli kena reis aga vahetevahel oli kiirustamine, mõnest apsust reisil ei ole mõtet pahandada. Mõtlesin isegi, minna sellele reisile et näha Abhaasiat. Õnneks läksime Turkis Airlainsiga oktoobri alguses, saime hea teeninduse osaliseks ja Tbilisis võttis meid vastu vana sõber Gela Georgevitshi Travel. https://www.facebook.com/gela.giorgevichiMeilgi jäi esimesel hommikul kevadise reisi buss lennujaamast tulles täpselt hotelli ees seisma ja käima ei läinudki enam. Selle eest pärast väljapuhkamist oli meil veel mugavam buss, millega sõitsime Signaghi, Kvareli, Telavi, Borjomi, Akhaltsihe, Vardzia, Kutaisi, Batumi ja sealt taas Turkis Airlainiga Riiga
Igale reisikorraldajale on apsud lubatud aga tähtis on sealjuures need ka soliidselt korvata nagu Gruusia firma tegi, asendas hea bussi veelgi paremaga. Viru Reiside reisil olnud ilmselt ei oleks ka midagi öelnud kui esimeses asumis kus bussiga probleemid tekkisid, oleks koha pealt võetud uus ja parem buss, millega reisi jätkata või kui majutus kohad oleks parematega asendatud kui algses programmis ning programmipunktid oleksid kõik täidetud saanud. Arvestades Viru Reiside suhtumist on ainuõige töepoolest pretensioon esitada ning mitte vähem kui pool reisi raha tagasi nõuda.
Esimene peatus..... Kingisepa.....Uuno.... Teine peatus Moskva.... Turhapuuro...... Viies peatus..... Vähe sitasti
Mulle meeldib postitaja poolt edasi antud emotsioon. Postitust lugedes, alates 5.päevast tundus, et olen ise samas bussis ja kogen samu asju. :DMul endal sugulastel samamoodi negatiivsed kogemused antud reisikorraldajaga. Nii et omalt poolt soovitus : sama jutt koos avaldusega tarbijakaitsesse (hea tava näeb muidugi ette, et esmalt üritad reisikorraldajaga kokkuleppele jõuda hüvitise osas) ja asjale ametlik käik. Edu...
Loodetavasti reisil olnud teavad, et pretensiooni esitamis tähtaeg on hiljemalt 30 päeva pärast planeeritud reisi lõpu kuupäeva. Jriidiliselt hiljem esitatud kaebus võidakse kehtetuks tunnistada.
Kas ikka kõik oli nii, nagu lugupeetud Andres Hendrikson kirjutab (keda antud reisil ennast ei olnudki)?!Kirjutaks kolmest esimest päevast:Esimene päevSõitsime Tallinnast välja ettenähtud ajast 45 minutit hiljem, sest üks klientidest jäi lihtsalt reisile hiljaks.Jah, esimesel päeval, Venemaal, vahetati esikumm, millel oli tekkinud muhk. Kõik, kes me olime bussis, nägime kummivahetusel, et see oli tutt-uus korraliku mustriga kumm.Teine päevTeisel päeval tegelikult nägime palju ja nautisime.Moskva programmis on kirjas, et imetleme Kremli vaatamisväärsusi ja selleks oli kõikidel soovijatel piisavalt pikalt aega ning piletit Kremli sisenemiseks soovis 60-70 inimestja kuna avanes hea võimalus külastada ka Relvapalatit otsustasid paljud ka sinna pileti soetada, orienteeruvalt 40-50 inimest.Reisijad, kes suundusid Relvapalatisse olid väga õnnelikud, sest olid sellest unistanud juba ammustest aegadest ja polnud sinna varemalt pääsenud pikkade piletijärjekordade tõttu või ,et pileteid polnud võimalik soetada nende puudumise tõttu. Blagoveštšenki kirik - nägimeUspenski katedraal – nägimeRiiklik Relvapalat – nägime ja soovijad said külastadaPatriarhi palee – nägimeKaheteiskümne apostli kirik – nägimeTerem palee – nägimeGranovitaja Palata – nägimeKremli Suur Palee – nägimeIvan Suure kellatorn – nägimeRiiklik Kremli Palee – nägimeTroitskaja väravatorn – nägimeTsaar – suurtükk Kremlis – nägimeVana Inglise sissesõiduhoov – oli kahjuks antud hetkel remondisPunane väljak – nägimeAjaloomuuseumi hoone – nägimeLenini mausoleum – nägimeVassili Blažennõi kirik – nägimeKaasani Jumalaema kirik – nägimeSuur Teater koos Teatriväljakuga – kuna toimusid Moskva linna aastapäeva pidustused olid tänavad sealkandis suletud erinevatle kontsertidele ja meelelahutusele ja me ei pääsenud sinna ligidaleLisaks nägime jalutades:Maneeži väljakutMoskva Linnaduuma hoonetVenemaa Riikliku Raamatukogu hoonetAleksandri aedaArsenaliBussiga ekskursioon toimus samal marsruudil, mis on laevasõidu marsruut: Laevsõit algab Moskva City juurest kai äärest ja suundub mööda jõge kuni Muzeumini e. Uue Tretjakovi galerii juurde,meie nägime bussisõidu teekonnal: Uus Tretjakovi Galeriid, Peeter Suure hiigelskulptuuri , Venemaa peastaabi hoonet, Lužniki staadioni, Varblase mägesid, Venemaa Teaduste Akadeemia hoonet,Novodevitšje kloostrit, Riigiduuma hoonet. Sõit bussiga sel marsruudil kestis 45 minutit ja selle käigus sai osundatud nimetatud hoonetele ja parkidele.Sõidu marsruut oli: Frunseskaja Naberežnaja – 3.ring – Savinskaja Nabereznaja - Krasnopresenkaja Nabereznaja – Moskovski Delovoi Tsentr.Kuna sõitsime täpselt kopeeritud Mosfloti laevasõidu marsruuti , siis nägime rohkem, kui laevasõidulning külastasime Föderatsiooni torni 89. korrusel asuvat vaateplatvormi. Kuna ilm oli väga ilus, siis nägime Moskva linna nagu peo peal ning vaatamise ajal toimus tund aega tutvustamist giidi poolt,kes vastas ka kõikidele klientide küsimustele, samuti sai tasuta teha endale mälestusfoto ning vaadata lühifilmi. Külalisi kostitati jäätise ja šokolaadiga.Kolmas päevSelgus, et esimesel päeval vahetatud esirehv polnud kõige paremas korras ja reisikorraldajad otsustasid igaks juhuks uuesti rehvi vahetada korralikuma vastu.Kuna samal päeval oli õues 30 kraadi sooja, siis reisikorraldajad otsustasid kontrollida ka jahutussüsteemi vedeliku taset, mida ka natuke juurde võeti (milleks kulus 1h ja 20 min).Lugupeetud klient kirjutab, et peatuti "miiniväljade" vahel, mis on täielik vale.Ja kui lugeda edasi Andrese ja Sirje Hendriksoni memuaare, siis kumab seal väärinformatsiooni päris palju.Jah, paljud asjad vastavad tõele, kus grusiinid lubatud ühe öömaja asemel meid paigutasid neljasse erinevasse kohta.Samuti kaks päeva enne kojusõitu buss oli katki, bussiremondiga tegeleti ja olime kaks päeva öömajadega kohapeal soojas ning kõhud täis.Kui on vaja, kirjutan veel juurde, kus sopaga asjatult loobitakse.Ei taha Andrese ega Sirje Hendriksoni kohta midagi halvasti öelda, kuid inimene õelutses ja oli lugupidamatu kaasreisijate vastu ka bussis, mille kohta võiks siin veel fakte välja tuua.Enamusele reisiseltskonnast reis meeldis ning inimesed jäid rahule.
Tundub väga, et see reisikaaslane oma numbriga on vist Viru Reiside poolt kinni mätsitud.... Ja see reisikaaslane unustas lisada, et kõik reisijad said tasuta näha Kremli punast lippu, vareseparvi, munakive Punasel väljakul, said tasuta istuda teepervel kui kumme vahetati ja jahutusvedelikku otsiti.... Vaata, kallis reisikaaslane oma numbriga -- logiseva bussiga reisile ei minda!
Tundub, et Reisikaaslane125 on Viru Reiside esindaja.Kuidas ta muidu teaks, et:*Alla pandi tutt-uus rehv. *Jahutusvedeliku lisamiseks kulus 1h 20min. *Kui mitu piletit mingitesse kohtadesse osteti. *Nimetab teemaalgatajat kliendiks. Häbi-häbi Viru Reisid... Ei julge oma saamatust tunnistada ega oma nime all kommentaari/vastust anda.