Estonian Air ägab agoonias

Eesti Ekspress kirjutab: “Rahvuslik uhkus” Estonian Air sipleb tõsistes majandusraskustes ja otsib meeleheitlikult lisakapitali hankimise võimalusi.

Mitme usaldusväärse allika sõnul on viimase kahe aastaga 110 miljonit krooni kahjumit saanud Eesti rahvusliku lennufirma rahavood kokku kuivanud, laenu ta ei saa ning sisuliselt kihutab ettevõte vastu pankrotile. Selle vältimiseks on kavas jõuliselt kärpida lennukite ning lennuliinide arvu ning vallandada töötajaid.

Laiema kajastuse selle teema kohta leiate uudisportaalist News.Station.

Ma olen paaril korral Avrodega lennanud (Lufthansa ja tema tütarde värvides). Pole midagi erilist vaiksed. Istmevahed olid väikesed, tõusmine-maandumine ebamugav. Tõusu ajal oled lamavas asendis - nokk vertikaalis üleval, laskumine käib "treppi" mööda, nagu vanadel vene TU-del. Eelistan suuremaid lennukeid, kuid, jah, regionaallend on regionaallend ja suurt valida pole.

0
0

arj85 on täitsa ok lennuk. Iste lennukis on nagu iste ikka. :) http://www.smiliner.com/operators/pics/se_sas_sedjn.jpg

0
0

Ma ei aru, mis Eestlastel viga on, iga asjaga peab virisema. punktist A punkti B viib, milles probleem? Keda huvitab, kui vana lennuk. Ok. istme vahe mingil määral, ning seda pika maa lennul.

0
0

RJ-85 ei ole konkurentsivõimeline lennuk kütusekulu poolest, asja teeb irooniliseks fakt, et Estonian Air reklaamis CRJ-900, kui madala kuluga asju ja nüüd võtavad nad siukese röövli. Ilmselt pole halvas majandusseisus muud võimalust, kui mõni vana SAS/Blue 1 lennuk liisida. RJ-85 on mõttekas ainult lühikese rajaga lennujaamades, ntx London City (LCY), nii et see küll nüüd liisimise põhjus polnud. :)

www.airlinesimulation.com kütusekulu andmed, küll aastast 2003, aga see RJ85 on veel kõvasti vanem:

Dash 8-100 (40 seats, 1.7 l/km) Dash 8-200 (40 seats, 1.8 l/km) Dash 8-300 (50 seats, 2.1 l/km) Dash 8-400 (70 seats, 2.3 l/km)

ATR 42-300 (48 seats, 1.5 l/km) ATR 42-500 (50 seats, 1.4 l/km) ATR 72-200 (74 seats, 1.8 l/km)

CRJ100 (52 seats, 2.0 l/km) CRJ200 (52 seats, 1.6 l/km) CRJ700 (70 seats, 2.0 l/km) CRJ900 (90 seats, 2.3 l/km)

RJ70 (70 seats, 3.9 l/km) RJ85 (82 seats, 4.0 l/km) RJ100 (97 seats, 4.3 l/km)

0
0

Minu arust on EA põhiprobleem usalduse taastamine. Võtku need lennukid pealegi kütust rohkem. Esmalt oleks vaja kord majja saada ja siis hakata kasumi suunas vaatama. Mulle on mulje jäänud, et kulude optimeerimise käigus on lennuplaan muutunud liiga haavatavaks. Niipea, kui on kusagil tõrge, tekib doominoeffekt. Hetkekulude seisukohalt küll õige aga üks firma peaks mõtlema natuke rohkem, kui selle või järgmise aasta kasum. Kui maine alla käib, siis pannakse varsti uksed täiesti kinni.

0
0

Äripäev kirjutab et EA sulgeb hooajalised kuid nende hinnangul kahjumlikud lennuliinid plaanitust varem. Samuti vähendatakse mõnedel liinidel lennusagedust. Kui sedasi edasi läheb siis lihtsalt pole võimalik EA-ga lennata sest nad lihtsalt ei lenda. Keda nad süüdistada saavad, ainult iseennast!!!!! Inimesed tahavad lennata siis kui neile on mugav ja tahavad tulla ka tagasi siis kui neile sobib, mitte siis kui EA suvatseb lennata.

Mul on kahju EA-st, aga ma ise olin sunnitud lendama Itaaliasse ja tagasi konkurentidega. Väljalend kolmapäeval AB-ga ja tagasilend pühapäeval CSA-ga. EA ei paku otselende nendel päevadel. MIs teha ma pole nii rikas et hotelli eest maksta rohkem kui vaja on. Ma ei saanud jääda nädalaks. Reisi planeerisin lühikese sest oli konkreetne eesmärk käia ainult kontserdil (keda huvitab, siis Laura Pausini) ja näha natuke Itaaliat suvel. SEe mul kõik ka õnnestus vaatamata üswna piiratud eelarvele.

Tähendab, AB rõhub turistidele kes broneerivad pikaks ajaks ette. Lisaks veel üllatuspakkumised (e-dessert, ehk siis interneti broneeringu pakkumised) . CSA on on natuke kõrgema hinnaklassiga, aga mul õnnestus vaatamata üsna lühikesele tagasilennu ajale (tagasilennuni oli vähem kui 2 nädalat) saada üsna soodne pakkumine (kõikide maksudega ümberistumisega Prahas) ca 2500 eest. Usun et pileti hinna sees oli ka "tasuta suupiste", mõlemil lennusegmendil. Eine koosnes pikast kahepoolsest saiast ja reisija poolt valitud joogist. MIna võtsin mõlemil lennul joogiks kohvi. AB pakkus ühe tasuta joogi ainult väljumisel TLL-ist RIX-i. KUidas käitub EA, ei tea.

Veel mõtlemisainet. CSA teeb agressiivset marketingipoliitikat. KIngivad OK plus liitumise puhul 2000 miili+ lendamise eest miilid+ Promo pakkumine 15 juuli kuni 15 september lenda TLL-i ja saad 1000 boonusmiili. Mina sain ühe lennuga kokku 3700 miili. Kus on EA samasugune käitumine???? Miile saab CSA-lt ka juurde osta. NIi on võimalik uusi reise ette planeerida. Pealekauba kingivad nad iga uue liituja soovitajale 1000 miili.

Ostetud või teenitud miilide eest saab kas tasuta lennupileti, tasuta või soodusega hotelli/autorendi vms teenused.

Ma saan aru, miks CSA nii käitub. Lennnundus on tegelikult praegu sügavas kriisis ja see ei ole ainult EA mure vaid see mure on kõigil ja eriti terav Ida-Euroopas. Tsehhi kroon on odav. Mis tähendab seda et CSA omanikel on firma finantseerimisega raskusi. Vaja uusi kliente kes kasumit tooksid. Tsehhi õlu lennukis maksis vaid 2 EURi (50 Tsehhi krooni) . Vat niimoodi nad kliente meelitavad ja õieti teevad. Lennufirma saab aru et kõigil on raske ja vaatamata kõigele pakuvad tasuta suupistet, ei lisa nad pagasi käitlustasu, check-in tasu, mida harrastavad RYanAiri taolised "odavlennufirmad" + käsipagasi lubatud kaal on CSA-l 12 kg AB/EA 8 kg vastu.

Tundub et EA juhtkond on apaatne muutustele. Ei viitsita muuta kliendipoliitikat. Loodavad vaestele/rikastele omanikele, kuid nagu on selgunud kurb tõsiasi, on nii riik, kui SAS ise samuti suurtes raskustes.

Kui lõppeb kogu agoonia pankrotiga, siis ma ei kurvasta. Sellisel juhul tulebki arvestada et riigikassa asemel toidame välisriikide majandust. Isegi CSA-le lennubroneeringu eest arvet tasudes oli arvel rida et käibemaksu ei ole arvestatud (see läks Tsehhi riigile). Vat nii.

0
0

CSA hinnad on kohati tõesti paremad, kui EA-l. Kuid ega CSA-gi eestlastega arvesta, nimelt jäi sel aastal käigust ära hommikul Tallinnast väljuv ning õhtul Tallinnasse saabuv lend. Jätkulendude puhul jõuab Tallinnast minnes sihtkohta öösel ning Tallinnasse tulles pead sihtkoha lennujaamas olema ülivara hommikul. Oma plaane tehes loobusin CSA kasutamisest, kuna oleks pidanud kaks lisaööd lennujaama hotellides veetma. Odav lennukipileti hind ning suupiste ei kaalu üles ebamugavusi ning kulutusi hotellidele. Kasutan seega EA-d ja selle partnereid ning lendan mulle sobivatel aegadel :)

0
0

Kahju kuulda sinu kogemusest.Minul küll ajad klappisid. Kuigi soodushinnaga pileti eeltingimuseks oli samuti ööbimine Milanos (vedas, sain ööbimise ilma hommikueineta 37 EUR/öö, mis ei ole üldse palju) ja varahommikune transport Malpensa Shuttlega lennujaama terminali.Bussiga mööda Lombardia kiirteid oli päris huvitav sõita. Sain suurepäraselt aru, miks kiirteedel hääletamine keelatud on. Hotellis ööbimine oli ka mõistlik otsus kunaöö raudteejaamas või lennujaamas ootesaalis pole just mugav. Ma tundsin ennast lennukis päris värskelt, samal ajal kui ümber minu paljud reisijad võitlesid une ja magamatuse vastu või lihtsalt tukkusid.

Mul läks esimene OK lend MXP-st 09.15 ja PRG-st väljus 11.25. Transfer toimis suurepäraselt.

KUi saladus pole siis kuhu lendad, et CSA ajad sulle ei klapi?

Mina arvestan lendude planeerimisel seda et oleksin enne üritust vähemalt 24h varem kohal. KUi mingi hilinemine ka peakski juhtuma, siis ma ei pea pabistama. Lennukist mahajäämist pole ma kartma pidanud, aga kui loen EA kohta käivaid uudiseid siis tekib küll paaniline paranoia, et naguniii jäetakse ka minu lend ära. EA-l on ju lendude tühistamine, viibimine igapäevane nähtus... Vähemalt niipalju kui mina lugenud olen. SEepärast EA-d ei usaldagi.

Veelord pole EA vastane, lihtsalt mulle ei sobi nende lennugraafik.

0
0

Koht, kuhu minu jaoks CSA-ga ei sobi sõita, on Hispaania. Barcelonasse jõuab CSA lennuk 23:20 ja väljub 7:55. Kuna kasutan rendiautot, et edasi sõita, lisanduks mulle kaks reisimiseks kuluvat päeva ning kaks ööd lennujaama hotellis. EA/SAS-ga jõuan Barcelonasse 12:00 päeval ja jõuan õhtuks autoga rahulikult sihtkohta, samuti jõuan varahommikul sõitma hakates keskpäevaks Barcelonasse tagasi ning 13:00 väljuvale SAS lennule. Ei mingeid ebamugavusi ning öiseid autosõite jms. Pole muidu CSA vastane, OK Plus kaart on endal ka olemas. Lihtsalt minu jaoks sobib EA graafik paremini. EA kohta käivaid negatiivseid igapäevauudiseid kuuled sa sellepärast, et EA on kohalik lennufirma. Ajakirjandusest ei ole küll kuulda teiste lennukompaniide probleemidest, kuid see ei tähenda, et neid poleks. Ja ega siis õhtuti uudistes teatata, et täna väljusid kõik EA lennud plaanipäraselt :D

0
0

Tuleb meelde kunagine kild: "Täna väljusid kõik Estonian Airi lennukid graafikujärgselt. Estonian Airi esindaja keeldus juhtunut kommenteerimast."

0
0

Selge see, igaühele oma. Mis sobib ühele ei sobi teisele ja vastupidi. Ma pole sagedane lendaja ja seetõttu võib juhtuda et ühel reisil valin ühe, järgmisel teise lennufirma. Saan sinust aru, rendiautoga sõites pead olema väljapuhanud mis oleks veelgi parem kui õhtuks sihtpunkti jõuda. Hispaaniat tahaks ise ka kunagi külastada.

Mul lihtsalt vedas seekord, et nii AirBalticu TLL-RIX-FCO kui ka Roma-Barletta rongiajad lihtsalt klappisid nii hästi. Kuigi hommikul vara pidin Eurolinesi bussiga Tallinna sõitma, ei pidanud ma vähemalt riias ümberistumisel lennujaamas 12h viibima.(2007 detsembril tuli kahjuks ööbida). 08.50 lennukiga RIX-i, RIX-ist 10.55 lennuga FCO ja Roomast Barlettasse väljus rong kell 16.00. Kohale jõudsin 19.35. Hotelli jõudsin veel 1,5h hiljem sest ei leidnud esiotsa teed.

Tagasi tulles oli lihtsam.

Meedial on küll suurepärane võime asju võimendada, aga üldiselt ümbritseb EA-d mingi negatiivne aura. Eks neid lendude ärajätmisi tuleb paljudel teistelgi ette, aga EA paistab silma selle pärast et ta on teistega võrreldes ikka päris kääbusfirma. Suured plaanid (uued CRJ NextGEN lennukid) on lörri vajunud jne. AB tundub EA kõrval juba palju soliidsem. Kuigi kindlasti mitte parim. Seda ma ei väidagi. Võiks ju arvata et euroopa parimad on KLM Air FRance, British Airways, Alitalia, aga tegelikult on tegemist lihtsalt erinevale sihtrühmale orienteeritud firmadega. Euroopa suured õhufirmad sihivad äriklassikliente. AB nišs tundub olevat turistiklass, millele EA orienteerub, polegi täpselt selge. Emafirma järgi nad joonduda ei oska. Iseseisvat kliendipoliitikat ka teha ei oska

Nüüd on küsimus selles et kui kaua see agoonia kestab. Kui SAS astub paadist välja, siis on küll kindel pankrot ees. Asi on selles et ostja peab olema võimeline kahjumit kannatama. Aga kes tahab seda? Küsimus on ainult ajas. SAS osalus olla ju müügis. Riik oma osalust ei müü ja Cresco vaatab abitult pealt mis edasi saab. Tõenäoliselt pakub SAS oma osaluse riigile osta. Riik peab tegema valuliku otsuse, kas variant A: lasta pankrotti või B osta osalus üles ja vahetada firma juhtkond välja.

EA-d on vaja tugevasti saneerida enne kui hilja.

AB-ga ju SAS tegi nii, müüs oma osaluse Läti riigile ning riik püüab paati vee peal hoida teades et AB on üks vähestest päästerõngastest millele Läti turism ja majandus veel toetuda saab. Kuigi AB on samuti suures kahjumis pole näha et nad massiliselt lende ja lennukiparki kärbiksid. Selle asemele kehtestati lihtsalt pagasikäitlustasu. Lisaks on suureks sissetulekuallikaks erinevad lisatooted (lennu aja muutmise garantii, hilisema kohaletoimetamise garantii), mis on kõik ostetavad ühekordse ja tagastamatu raha eest. KUi sa lendu ei muuda ja AB veab su nõuetekohaselt kohale siis on need summad automaatselt AB tulude poolel kirjas. Et reisijateveo maht on AB-l ikka päris suur siis usun et need tooted aitavad korvata üldisest tagasihoidlikumast reisijateveo mahu vähenemisest tingitud kahju. Ahjaa veel üks asi, ülekande tasu ka...160 EEK ühe lennusegmendi eest. Kui nad kasumisse ei lähe siis vähemalt lennukipargi ja personali suudavad ülal pidada.Seetõttu vähemalt need kes töötavad RIX ja AB heaks personali nimekirjas, nad ei pea kartma töökoha kaotuse pärast.

Alitaliat ähvardas pankrot ja tuhandete töötajate koondamine. Hakati ostsima lahendust ja pandi kokku kontsortsium, kes kahju kinni plekkis ning nüüd teenivad vaikselt tasa. Lennukid lendavad ja inimestel on tööd. Lennunduses pole võimalik teenida kiiret kasumit. SEe pole nagu reklaam ja telemeedia, kus iga minuti eest kukub 10% kasumiks.

Pole EA-ga lennanud ja ei tea mis lisatooteid nemad oma lendudele pakuvad. Usun et üks suur kivi EA kapsaaaeda on ka see et kui lend ära jääb, peavad nad raha tagastama. Seega tulusid ei tule. KUi nad õpiksid AB pealt siis näeksid et lennata tuleb, kasvõi hambad ristis (mitte turvalisuse arvelt vaid kannatada kahjumit). Teist moodi pole võimalik konkurentsis püsida.

KUi ma nüüd järele mõtlen, siis kujutasin juulikuist lennujaama umbes suure sipelgapesana. Tegelikult ei olnud see nii ja usun et süüdi on majanduslangus. Mitte üheski lennujaamas ei TLL, RIX ega FCO MXP polnud ei pikka check-in saba, pikka turvakontrollisaba. Ainuke sabake mis oli: FCO lennujaamas ajutine piirikontroll selle kehtivuse lõppemise päeval 15 juuli. Jah, mind päästis ka online check-in AB-ga lennates, aga tagasi tulles MXP lennujaamas seisin check-in järjekorras ehk 15 minutit. Suur pluss on transiittsooni olemasolu. Lendamine on nüüd palju mugavam.

0
0

Ab79, jube pikad ja naiivsed kommentaarid sul, ma ütleks lühidalt, et Air Balticu suht odavad hinnad on tingitud Riia lennujaama dunmpinghindadest neile (ja Ryanairile), mis on vastuolus EL seadustega ning novembrist lõppeb. Flylali nad ajasid pankrotti ja see firma on nende vastu esitanud hiiglasliku kahjunõude. Ja hoolimata illegaalsetest soodustustet kannavad nad jõhkrat kahjumit. Kuluaarides on muide olnud juttu, et Air Baltic elab üsna musta raha peal, ma ei tea, kas see vastab tõele, aga müstiliselt palju cashi on neil küll, et poolemiljardieegust kahjumit välja kannatada. Läti riik omab 52,6%, aga kas keegi on aru saanud, kust kahjumi sissetagumise raha 47% omavale Baltijas aviācijas sistēmas SIA mänedzhmendile tuleb? Varasemate perioodide kasumist igal juhul mitte, sest seda sisuliselt polnud.

Ise pole ABga kordagi sõitnud, aga tuttavate kogemused nii Air Balticu kui Riia lennujaamaga on üsna negatiivsed. Ei näe seni ka ühtegi põhjust, kuna nende hinnad pole minu tshekates olnud oluliselt odavamad kui Finnairi/Est Airi omad.

0
0

Dumpingud dumpinguteks aga ka CSA suudab ju normaalseid hindu pakkuda. Ei saa ju võtta sedasi, et kui lennufirma pakub soodukat, siis on kohe mängus must raha..Või pole sa huvitatud soodsamalt lendamisest? MInd küll ei huvita kust saab lennufirma raha kahjumi korvamiseks. Niikaua kui ohvriks ei tooda turvalisust, on kõik korras Soodukaid tehakse millegi muu arvelt ka. Tavaliselt on tegemist hooaja algust kuulutavate lendudega, esimesed 20% saavad hinnaalandust, siis kohtade vähenemisel hind muudkui tõuseb.

Mina olen AB ärimudelist nii aru saanud et nad pakuvad hinnaalandust hästi pikaks ajaks ette. Hinnavahe teevad tasa lisatooted: nime/lennu muutimise garantii, hilisema kohalejõudmise garantii jne jne. Samasugust, aga veelgi röövellikumat kliendipoliitikat ajab RyanAir oma eriliste tasudega.

RIXi kohta ütlen samuti, et ebamugav on see, et seal transiittsoonis on pidevalt WC-d hõivatud. See häirib, sest kui on kiire, siis saab vetsu alles lennukis :P

Üldiselt mis puudutab RIX-i ei oska kommenteerida. Enam ei tundu ta jah kuigi suur. Teeninduse kohapealt, ma ei ütleks et AB kohtleb kliente halvasti, aga ega üle nad ka ei kulda. üks topsitäis kohvi CSA kerge eine vastu, turistiklassi kliendile, see on ikka vahe vahel. Mind ennast ei häiri põrmugi et teenindajad ingliskeeles mind teenindavad. Oluline on ikkagi see, et ma punktist A punkti B jõuan õigeaegselt.

Mina usun et suurfirmadel Nagu Lufthansa BA, AlItalia ja teised, neil on kahjuminumbrid veelgi suuremad. Äriklassi reisijad plekivad kahju (pika aja peale) kinni. Need suured lennukompaniid on mitukümmend aastat vanad ja nende strateegia pole lihtsalt kasumit teenida vaid püsida konkurentsis ja ühes sellega hoida õiget pulssi oma riigi majanduses (rohkem turiste, käibemaksu, lennutransiidist saadav tulu ja tööhõive). Lennundus on selline tööstusharu, kus alates lennuki tootjast kuni reisi-kaubaveo korraldajani on tööhõive ahel väga suur. RAhad mis liiguvad lennunduses on suured. Kahjum tavaliselt lihtsalt hajutatakse pikema perioodi peale või uute omanike kaasamisel mitme peale ära. Pankrotti lastakse ainult sellised väikesed nagu EA. Oli ju suure küsimärgi all SpanAiri saatus peale Madridi lennuõnnetust. Kõik arvasid et nüüd lähevad põhja kas ainult SpanAir või ka tema emafirma, SAS. Aga näed midagi ei juhtunud. Miks, sest lennuõnnetuste puhul korvab kahju kindlustus.

Täielikku pankrotti marvan et ka SAS-i ei lasta. Ta on selleks liiga suur ning Skandinaaviariikidele on ka väga hädasti lennuühendust vaja, pole lihtsalt mõeldav et SAS põhja lastakse.

0
0

Fakt on see, et airBaltic liigub praegu selgelt vastuturgu. Kui lennufirmad tõmbavad ennast kokku, siis airBaltic muudkui paugutab. Ja seda juba pikemat aega. Mille arvelt?

Vaadates suuremaid lennufirmasid, on tavaliselt info niivõrd-kuivõrd läbipaistev. Enamasti võib aru saada, mis majanduslikus olukorras hetkel ollakse. airBalticu puhul on seisud üsna segased. Mingid numbrid avaldatakse, siis väidetakse jälle, et need on valed.

Minu versioon pool aastat tagasi oli, et AB-ga peab mingil hetkel pauk käima. Arvasin, et 2009 keskel peaks see käes olema. Pauku ei ole, aga olen endiselt arvamusel, et mingil hetkel lihtsalt peab mull lõhki minema.

Mis puutub SAS-i, siis selle lennufirma kadumine oleks pikemas perspektiivis kasulik meile kõigile. Ma ei jaga arvamust, et SpanAir oli kerge läkaköha, mille kuum tee terveks ravis. SAS on üdini mäda ja seda ravida ei ole minu arvates võimalik.

0
0

SAS kadumine oleks kasulik võib-olla küll meile, aga mitte SASi omanikele.SAS on liiga suur, seda ei saa müüa (keegi ei taha seda risti ja viletsust). Skandinaaviamaade rahvad tahavad samuti omada rahvuslikku lennunduse lipulaeva...Teeks märkuse, et kui praeguse seisuga peaks SAS kaduma, siis ühes SAS-ga kaob ka EA...

Muidugi suurte lennukompaniide vahelised ühinemised on alati võimalikud. Viimane näide siis KLM ja AIR FRANCE, ühinesid. Nendega oleks ühinenud ka alItalia, aga tehing jäi ära, ei tea kas hüppasid prantslased alt ära või lõi itaallaste rahvuslik patriotism tehingul jalad alt. Igatahes alItalia kuulub ikka veel itaalia suurkorporatsioonide vahel loodud kontsortsiumile.

KUi pauk AB-l käibki, siis võib-olla ainult juhul kui läti latt devalveeritakse. Siis tuleb kindlasti pauk, sest lennufirma väärtus kahaneb mitu korda.

0
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased