Jagage kogemusi Aerosvit Airlines-ga lendamisel

Kui keegi on Aerosvitiga lennanud, siis palun Teie kogemusi - nii negatiivseid kui positiivseid (söök, teenindus jne).
Planeerin reisi Riia - Kiiev - Bangkok, november 2010.
Tänan!

Lendasin mõned nädalad tagasi Praha-Kiiev liinil. Ei mäletagi, et oleks nii vana lennukiga lennanud (mingi Boeing oli), õnneks oli pooltühi ja sai laiutada. Lennuki kapten kordagi reisijate poole ei pöördunud, tekitades meis kahtluse, kas ta peale ukraina keele ka midagi veel oskab. Aga kohale saime ja hind oli tsehhi õhust oluliselt odavam. Täidetud batoonsaiake anti (mingi imelik munavõie ja sink) + tee/kohvi. Üks lennuemand oli modellimõõtudega ukraina kaunitar, teine emalik vanaproua, õrnad vurrud ülahuulel... Aga Kiievi lennuväljal oli näha vähe suuremaid ja moodsamaid isendeid ka, seega RIX-BKK ots vast normaalsem...

Kuna ma põen akrofoobiat ja sellest johtuvat lennuhirmu ning lisaks sellele olen vastikult pirtsakas ja mugavust ning head teenindust hindav tegelane, siis olen peale kapitalismi algust siinkandis hoidunud slaavi päritoluga lennufirmade teenuste kasutamisest. Seni polegi väga kahetsenud ;)))

Ma tundun võib-olla naiivne, kuid kas Aerosviti long-haulidel lennukites (B-767) ekraanid ka eksisteerivad?
Kas keegi eestlastest oskab kommenteerida ka Aerosviti lühimaa lennukeid? (Embraerid jne)

Kas keegi on Aasiasse viimasel ajal nendega lennanud - kuidas oli?

Nüüd ajasite küll hirmu nahka. Mõtlesin ka Aerosvit Airlines'i teenuseid kasutada. On ju nende hinnad ikka tunduvalt soodsamad kui teistel lennufirmadel...
Ei tea, kas nad on siis kohe sõiduohtlikud...?

Endal on ka BKK ots detsembris ees ja sai aerosviti kohta netist pisut uuritud. Üldiselt on selline mulje jäänud, et lennukid pole just kõige uuemad ja teenindusest ei maksa väga palju oodata. Aga kui vaadata sealtsamast airlineequality.com, mida Eesti Õhu kohta kirjutatakse, siis ei jää nendest eriti paremat muljet, kui aerosvitist. Eks halbu kogemusi jagatakse ikka rohkem, kui rahuldavaid või häid. Aga noh, ilmselt ei tasu liiga suurte ootustega lendama minna.

Ootaks kommentaare inimestelt, kes Aerosvitiga Indias või Tais käinud. Kuidas on olnud teenindus? Kuidas toimub Kiievi lennujaamas (terminal 2) lennukite vahetus? Kas lendude kestvus on vastanud eelnevale infole?

Lendasin detsembri keskel Delhisse.Kiievi lennujaamas oli eratransfeer teise terminali ja kõik kulges suurepäraselt. Lennuk tundus olema üsna vana, mingit infot lennu kohta ei antud ja ka ekraane lennukis ei olnud. Eriti häiris jube kusehais lennukis. Ega ka salongiteenindus ja söögid kiita ole, eriti kui oled ennem Finnairi kasutanud. Kiievi kaudu saigi just selle pärast lennatud, et soomlased streikisid. Lennu graafikust peeti kinni ja lend, mis algas Kiievist kell 17,15 jõudis Delhisse 3,00 öösel.

Minu reis Aerosvitiga toimus oktoobris2010. Marsruut Stokcholm-Kiev-Bangkok-Kiev-Riia. Jäin väga rahule, sest poole soodsam hind (võrreldes SASiga, Finnairiga) kaalus üle lennujaamas passimise. Kuna alustasin reisi Stockholmist, siis lendasin estonian Airiga sinna ja pidin Kiievi lendu ootama 8h. Ainukene ehmatav asi Aerosviti juuures oligi Stockholm-Kiiev lend, õigemini lennuk. See oli imepisike. 2+1 istet igas reas. Pikematel meestel oli raskusi lennukisse sisenemisel. Väga väike lennuk, ei ole varem sellisega lennanudki. Mind pandi miskipärast "business classi" kohale istuma ja sain lennuhirmu peletamiseks paar pokaali veini juua, tasuta. Süüa sain ka nende kulul kana ja pastat (teised said võileibu samal ajal).
Kiievis maandudes lähed transit/transfer sildi järgi, küsitakse passi ja jätkulennu jaoks pead uuesti check-ini tegema. Kohvrit välja võtma ei pidanud, see saadeti otse Stockholmist Bangkokki. Kiievi lennujaam oli selline suhteliselt väike, paar kommi- ja alkopoodi ja paar baari. Midagi ilusat seal ei olnud. Aga õnneks pidin ainult tunnikese ootama. Kiievi lennujaamas sai juba kohtutud ka teiste eestlastega (tervitusi neile!). Ühed noormehed olid oma vaba aega sisustanud sellega, et käisid Kiievi linna peal (nemad tulid Riia kaudu ja ei tahtnud Bangkoki lendu lennujaamas oodata).
Kiiev-Bangkok (ja vastupidi) lennuk oli suur 2+3+2 istmed, rahvast oli väga palju, tühje kohti eriti ei olnud. Telekaid igal istmel ei olnud, vaid olid salongis paar tükki. Küll sai aga laneutada kõrvaklappe, et telekast tulevat filmi kuulata või et raadiost muusikat kuulata. Mahlu ja karastusjooke jagati tasuta ja ka öise lennuajal sai neid käia ise juurde küsimas stjuuardesside käest. Pakuti ka 2x süüa - kana või kala või sealiha pasta või kartuliga. Pluss veel kuklike, värske salat, mingi koogike. Hommikusöögiks sai samuti sellise portsu. Teenindus oli tavaline, ei midagi ülevoolavat, aga ei ole ka midagi paha öelda. Ja padi ja tekike oli ka igal istmel olemas. Kohver jõudis täiesti tervena Bangkokki ja ka hiljem koju. Tagasitulles juhtus nii, et paar kohta oli lennukis vaba ja sain üksinda kahel istmel laiutada. Bangkok-Kiiev lend küll hilines väljumisega ca tund aega, ent Kiievisse jõudis küll täpselt planeeritud ajal. Kiiev-Riia samuti väljus õigel ajal.
Kas valiksin ka teinekord Aerosviti? Jah, kui tuleb veel selliseid soodsaid hinnapakkumisi. Kuigi oli päris hull üksinda 8h Stockholmi lennujaamas passida, aga see võidetud 5-6 tuhat krooni oli seda väärt.

Eeldatavalt on siinse publiku hulgas praegu päris palju inimesi, kes tunnevad huvi mida oodata eelseisvalt reisilt lennufirmaga Aerosvit, panen siia juhuslikult minuni jõudnud reisiseltskonna kogemused.

Autor tundmata, kuid väga mõnusa huumorisoonega tegelane:)

......................

Sihtpunkt: Bangkok (Tahiland)
Marsruut: Riia-Kiiev-Bangkok
Aeg: 23.12.2010 - 07.01.2011

Neljapäeva varahommikul kell 03.00 startisime Riia lennujaama poole. Plaan oli jõuda hiljemalt 1,5h enne lendu kohale. Kuna Lätis puuduvad sellised asulamärgid nagu Eestis, siis pidas meie autojuht targemaks kõikidest asulatest, linnadest ja küladest 120km tunnis läbis sõita. Isegi navigatsiooniseadme "TomTom'i" hoiatussignaalid ei näinud talle korda minevat. Hakkasin juba arvama, et jõuame 3h plaanitust varem lennujaama. Aga asjata muretsesin, sest maantel võidetud aega oli meil Riiga jõudes hädasti vaja.
Mingil hetkel avastasime, et lennujaama märgid näitavad otse, vennike keeras vasakule. Veel näitas üks vasakule, tüüp keeras tuimalt paremale. Kuigi ei tahtnud väga navigatsiooniseadme orienteerumisoskuses kahelda, küsisin siiski, et kuhu lennujaame me siis läheme täpsemalt? "Riia lennujaama"- vastas tema (ükski lihas ka näos ei liikund).
NOVOT, Riia lennujaama me kindlalt ei suundunud, sest varsti keerasime kuskilt silla alt läbi kitsale tänavale, mis meenutas natuke Tartu Raadi linnaosa, siis läbisime veel mõned hoovid ja peenrad ja kohal me olimegi- MINGIL SUVALISE LAGUUNI EES, KUST KAUBOI FILMIDEST TUTTAVAD TUULEKERAD AUTO EEST LÄBI RULLUSID. Bonanza muusika oleks ka võinud veel raadiost tulla ja Kilt Eastwood oleks võinud TomTom'ile peale lugeda: "olete jõudnud sihtpunkti". No midaiganes...

Aga paremaks alles läheb!

Riia Lennujaamas, oma reisi oodates tundus, et "90s goming back". Kõik kiilaspäised 2kg kuldkettidega Lädra sõbrad Eestist ja Russiast olid otsustanud meiega ühel ja samal ajal Taisse puhkama minna. Millegipärast olid nad ostnud ka suures koguses alkoholi Eestist kaasa (seda igatahes väga ettenägelikult, sest varsti kulus see kõik marjaks ära).
Riia-Kiievi lennul istus meie kõrvale ilmselt üks ühiskassa juhtfiguure. Juba lennukuísse saabudes pahurdas ta sellepeale, et mingi mütsiga lillelapse kõrval peab istuma... Edasi läks asi aint paremaks. Väike napolionikompleksi põdev kiilaspäine armani liibuvat särki kandev allilmaliider hakkas jõudsalt oma teritatud küünarnukkidega endale ruumi tegema. Ausalt, ta oli nii väike sell, et oleks rahulikult üksi mahtunud ka poole pingipeale istuma- aga viis asja niikaugele, et me istusime ise kahekesi ühe pingipeal. Järgmise pooleteise tunniga oli kõikidel reisijatel selge, kes selle lennuki peremees on. Tegelikult oli asi liiga koomiline, kõik vanad head "kõvamehe" trikid olid vennikesel varukast võtta nn. lennu ajal mobiiltelefoniga rääkimine (no iga loll teab, et pilvede peal sa GSM'iga juba sõbrale ei helista. ja vaevalt ta piloodiga rääkis) või siis loputas evianiga 160x oma suud ja kurku, lakkus huuli ja niisutas keelega igemeid ja nokkis ninast valgeid kolle (nagu oleks äsja 2-grammise kokaiini triibu sisse tõmmand). Loomulikult oli ta ka kõige esimene mees, kes lennukist maha läks, sest ta astus uksepoole juba siis, kui piloodid veel maanduma polnud hakanud. Aga ega keegi ei hakanud teda takistama ka, nad kõik loodsid, et stjuardess talle juba õhusolles ukse avaks.

Kiievi-Bangkoki lendu pidime ootama alguses vaid paar tundi ja isegi see tundus väsinud ja magamata inimesele äärmiselt pikka aeg. Üks meis otsustas juba pärast 30 min. ootamist pingile kerra tõmmata, teisele tundus see avalik magamine igati ebasobiv. Vahemärkusena ütleksin, et 12h hiljem magasid mõlemad üle mitme pingi nägu põrandapoole ja hõbeniit suunurgast voolamas (no tegelikult mõlemal ei vooland).
Aga see oli ülim ajuvabadus, mis edasi sai. Lend tõsteti pool tundi edasi, OOTASIME, veel tund edasi, OOTASIME, veel paar korda tund edasi, IKKA OOTASIME. Kui lennu aeg kohe kätte jõudis, siis äkki bahh: Kiiev-Bankoki lend väljub 5h pärast, seoses tehniliste probleemidega. Oot, misasja, mis tehnilised probleemid??? Siin kohal pean ütlema, et see teadustaja oli tark tädi, et ta kuskil raadioruumis salaja teateid edastas, vastasel juhul oleks umbes 120 inimest väga närviliselt ta ümber piiranud ja pantvangi võtnud niikauaks, kui selgeid vastuseid andma hakkab.
No mida meil seal lennujaamas teha oli? See jaam oli väiksem kui Tln Lennart Meri nimeline lennujaam. ausalt. Välja ei lastud, kuna viisat nagunii polnud kellelgi. Interneti kasutada ei saanud, kuna kõigil kokku poleks ka niipalju raha olnud, kui see tund maksis seal. Sööki anti ka ainult rublade eest vist ja nagunii seal olid ainult kõvad võileivad ja 6in1 kohvit pakkuda. Väikesed lapsed hakkasid ootamisest juba väga ära keerama... paljud muutusid mingiteks seletamatuteks action-kangelasteks. Üks 3ne pani endale ema käekoti pähe ja mõtles, et käib läbi seina. Teine viskas täie jõuga toidukorvi inimesi täis pingi poole lendu, kolmas peksis vihaste jalahoopidega oma õde.
Me tahtsime ainult magada, aga ei saanud, kuna terve varblaste parv oli kuidagi lennujaama ootesaali tee leidnud ja siristasid kõrvulukustavalt.
Igatahes prooviti rahva viha vaigistada aafriklastele mõeldud moonakotikestega, vahepeal pakuti ka tasuta vett- Aitäh kõige selle eest! loomulikult jätsime me oma üleriided ka autosse, et kotid liiga raskeks ei läheks seal soojal maal. Nüüd oli külm. Ainsad kellel kõiges täiesti suva oli, olid need samad Eesti kiilaspead, kel kõik viinad sisse olid juba tõmmatud ja nüüd kogu olukord koomiline tundus. Piletikontrollilaud oli baariletiks tehtud, seal tühjendati ka abipakikesi, aegajal kutsusid purjus eestlased ka inimesi lennupileteid ette näitama, väites, et nüüd on lennuk kohal ja kohe läheb reisiks. Ükski lennujaama turvamees ei julgenud ennast sinna näitama ka minna.
Ja siis tulid rahutused päris sõna otseses mõttes.
Pooled "vangis" istujad olid venelased. Vot see rahvus oskab asju ajada. Kuskilt saadi mingil vähe asjalikumal lennujaamatöötajal nööbist kinni ja pandi piiramisrõngasse. Selgus, et lennuk sõitis hoopis New Yorki juhuslikult. Siis keerati tal veits nööpi koomale ja selgus hoopis, et piloot läks koju pere juurde jõule tähistama. Pärast seda, kui üks kuri vuntsidega vene polkovnik talle käratas vihaselt, selgus hoopis, et lennuk on natuke rikkis. Noh ja lendurit ka otsitakse ikkagi veel.
Siis korraldasid venelased ametliku laadi meeleavalduse. Inimesed kutsuti kokku, koostati nõudmiste kiri mille kõik allkirjastasid. Ja kui seda öösel kella 02.00 ei täideta, siis paneme lennujaama lukku. Siit ei välju enam mitte ükski lend. Lisaks pidi järgmise päeva Kiiev-Bangkok lend saama ümberorganiseeritud selliselt, et kõik, kes selle lennupeale peaksid minema, istuvad meie asemel 24h lennujaamas ja ootavad nagu meie. Põhjus lihtne- meie olime siin ju enne neid! Supper on see veneloogika! Suuremad ja tugevamad valiti välja ja jagati ülesandeid: teie võtate A-värava ja teie B,C,D väravad (hea veel et automaate kätte ei antud). Kiilakad kant-eestlased olid samuti kõike nõus kaasa tegema... suurima rõõmuga.

Nüüd saanusid ka lennujaama mingid vähe kõrgema auastmega mundimehed. Ja turvamehed muutusid ka kuidagi palju suuremateks ja jõulistemaks ja julgesid nüüd välja tulla pinkide alt. Esmalt lubati kõigile tagasisõidu pilet kinni maksta, sest lendu Taisse ilmselt ei lähe. Noh, meile see ettepanek ei meeldinud, kuid halval ajal on seegi ettepanek parem kui veel paar päeva seal stagnaaja lennujaamas pingipeal olla. Igatahes oli meil nüüd kindel plaan, et hommikul lendame sealt esimese lennuga hoopis Egiptusesse. Koju külmetama ei taha kindlasti minna, see oleks täielik FAIL. Ja jäimegi ootama õiget kellaaega, et viisat taodelda... samalajal tablool lükkus Bangkoki lennu aeg ainult edasi ja edasi

Järgmised 2 tundi möödusid ähvardades, kisades, kakeldes, leppides ja kõige selle saatel jäime meie tuimalt lihtsalt magama- esimest korda ööpäeva jooksul ikka korraliku unne... Kuni kostis meeletu APLAUS! Venelased said taaskord ajaloolise võidu! Piloot leiti üles, lennuk sai korda ja nüüd on minek. Kiilas-eestlastel oli selleks ajaks juba pohmastaadium ja nad ei taht enam kuhugi minna...

Väsinud-nälginud-ägestunud reisijad jooksid piletikontrollid peaaegu pikali. Vähem kui 15 minutiga oli derminali buss rahvast pungil ja peaaegu valmis lennuki juurde viima meid. Pool tundi ootasime, aga buss ikka ei liikunud ja hoidis uksi pärani lahti. inimestel oli jääpurikad ninaküljes. Paljud räuskasid, osad käisid bussijuhti sõimamas, millepeale tuli vastutasuks juhikabiinist ainult venekeelset sõimu: idi tõ na ... (ma arvan, aga ma olin kaugel ja väsinud). Viivitus oli ilmselgelt Lädra-eestlaste taga. Seal oli ju niipalju vaja veel klaarida...

Lõpuks me igatahes sinna lennukisse saime. Lennuki trepil tallati meid küll venelaste poolt peaaegu vaibaks, aga me ei pahandanud, nad võisid seda endale lubada ju praegu! Igatahes olime me nüüd soojas lennukis ja valmis õhku tõusma: ready when you are!
No ei saa olla. Ikka ei saa minema. Vähe sellest, et lennukis sattus kõige hullem laps-kisakõri meie seljataha, aga ka meie ette istus mingit katku põdev tüdruk. Asi nii kull, et lennukipeale oli vaja kutsuda arst. VOT SEE OLI KOOM: kohale tulid 2 valgete köögikitlitega kokk-doktorit (vratš oli pastakaga paberile kirjutatud ja haaknõelaga rinda pandud. Ainus arsti instrument oli vererõhumõõtja ja kulp???). No ma ei tea mis sai, väänasime ennast kerra ja panime klapid pähe.
Ärgates olime Bangkok'is.

Ainus mida soovitada oskame: NO NO NO AeroSvit Airlines!!!

Väljavõte reisikiri nr2-st:
Õhtul toidupoes avastasime, et meil mõlemal on esimeste hammaste vahed musti tükikesi täis (eelnevalt sõime just krõbedaks grillitud maisi).
Näitasime seal näpuga üksteise hambaid ja naersime, KUI ÄKKI koputab üks lühike tumepruunide hammastega ning kokkukasvanud kulmudega kili Gretele õlale. Esimese hooga mõtlesin, et ta vajab abi kõrgemalt riiulilt kauba kättesaamisega.

...SIIS AVAS MR. MIAGI OMA RAHAKOTI JA ULATAS MEILE MÕLEMALE ÜHE KORRALIKU PLASTIKUST HAMBATIKU!

PS! Reisikirja teine osa võib viibida, kuna midagi pole enam nii nagu plaanisime.

Superlugemine.
Aitäh, et viitsisid seda nii hästi kirja panna!

Üldiselt, sellised jamad ju meelde jäävadki ja kui reisid, siis neid paratamatult tekibki.

Tormilised ovatsioonid tundmatule autorile!
Minul nii põnevalt kahjuks ei läinud, no kohe mitte midagi pole mõnuga meenutada, kõik laabus, kõik kümnesse.
Nii tulles, kui ka minnes. Igav.
Ahjaa, tglt kulme pani kergitama, et Riia- Kiiev- BKK otsal keerasime Riia ja Kiievi vahel sisse Varssavisse, kus lenukisse sisenes 1 reisija.

Käisime Aerosvitiga Delhis. Lennukid küll väga vanad, kuid puhtad. Teenindus 5+. Kuna meil jäi lennates Delhist Kiievisse laps haigeks( palavikku), saadeti meid istuma äriklassi. Et reisisime 8-kesi,ei tahtnud kahekesi lapsega(10-aastane)ette minna ja ütlesin, et teised pereliikmed siin, saame hakkama. Selle peale pakuti meile kõigile 8-le kohti äriklassis. Kogu aeg toodi juua, niiskeid lappe lapsele otsa ees hoidmiseks, super. Piloot käis reisi jooksul ise rääkimas meiega 2 korda-kui on vaja, teeb esimesel võimalusel maandumise.
Meil ei tule kiirabi 40 palavikuga tavaliselt väljagi, seal aga oldi nõus 39-ga maanduma esimesel võimalusel. Jõudes Kiievisse oli meil kiirabi lennujaamas vastas. Arstid tulid lennukisse, vaatasid poisi üle ja alles siis saime välja.
Kogu Aerosviti-team oli hästi sõbralik. Ei tea, kas vedas meil või...
Lennukist veel nii palju, et B-767 ekraanid istmete taga küll eksisteerivad, aga ei tööta:)

Samuti positiivsed kommentaarid. Lendasime Riia- Kiiev- Bangkok- Kiev- Stockholm- Riia. Lennud ei hilinenud, teenindus ja toit täiesti normaalne. Sama raha eest läheks uuesti!

Tere

Kuna küsitud oli kõiki kogemusi, siis 2003 või 2004 lendasin Kiievi kaudu Bangkokki ja tagasi sama firmaga. Kõik sujus vägagi hästi, va päris suur hulk Ukraina rikkureid, kes kiiresti erinevaid ca 40 kraadiseid kaasaostetud pudeleid kummutama hakkasid ning üsna pea väga lõbusaks muutusid. Varsti pani nii mõnigi neist suitsu ette, aga kohale tormanud stjuuardessid lahkusid kas siis dollarid käes või pikalt saadetuna, kes mis variandi valis, ju siis oli see mitte esimene ega viimane kord kui nii juhtus. Ei tea millega see täpselt lõppes, sest jäin mingil hetkel ise magama, aga kui üles ärkasin, siis kostis nende suunalt ühtlane norin kuni maandumiseni. Aga lennukid tõusid-maandusid täpselt ja ka kõik muu toimis.

Ise lendasin oktoober-november Riia-Kiev-Bangkok-Kiev-Stockholm ning jäin teenindusega väga rahule. Lennud olid õigeaegsed ning teenindusel polnud ka midagi eriti viga. Toit oli OK, kuid alkoholist pakuti ainult veini ning karastusjooke tasuta ei jägatud - samas mida sa sellise raha eest (~5000) sellise lennu eest ikka tahad.

Kuukivi pole mõttet lennata Aerosviti taolise firma economy klassis sooduspiletitega, kui laste kisa ja kära ei kannata :) - selle jaoks on business klass ning lennujaamas asuvad lounged. Hilinemised juhtuvad paraku seoses lennukite tehnilise olukorraga kõigil (korraldus võis tõesti Ukrainlastel natuke jama olla, kuid mille eest maksad seda saad).

Odava hinna eest ei tasu oodata Singapore airlinesi business klassi.

Kiievi lennujaama oli muidugi eriline urgas ning järgmine kord ma seal 8h ei istuks vaid läheks linna (siis oli veel kasutuses vana terminaal, nüüd pidi olema uus?).

Austet vabahärra Mcneelson,

Lubage juhtida tähelepanu tõsiasjale, et minu tagasihoidlik isik pole mitte ülalkopeeritud reisikirja autor.
Lennufirmale Aerosvit teen omalt poolt sügava kummarduse seoses väga soodsalt soetatud lennupiletile.:)

Tõsi ta on....röökivad lapsed ja purjus venelased pole absoluutselt mu lemmikud, kuid businessklassi asemel kasutan ma säänsetes situatsioonides tavaliselt otsest pöördumist müra/mölatekitaja suunal, unetablette ja kõrvatroppe.

Tekkis veel küsimus seoses Aerosvit´ga.
Kuidas on kogemusi varem lennanutel pagasiga? Kaduma ei läinud midagi ja jõudis peale Kiievis ümberistumist pagas ka kohale samal ajal omanikuga?
Eriti puudutab küsimus ülegabariidilist pagasit. Broneering on mul pagasile olemas, aga veel maksmata. Teab keegi, mis pagasi lisatasu võiks olla? Kodulehelt otsides nagu ei leidnud.