Dubai... inimesed käivad keskuses, kulla ja karra keskel. Liikuge veidi keskustest välja ja näete ka varjupoolt.
Sõites Abu Dhabist Dubai poole, lakkas mu sim töötamast. Otsisin seal vahepeal midagi asula laadset ja keerasin maanteelt kõrvale. See koht, kuhu ma sattusin, oli orjalaager. Suur piiratud nelinurkne kvartal, kus vaid üks valvega väljasõit. Sees olid 100% mehed, hindud, pakistanlased jms.
Ma väga kahtlen, et neil oli vaba voli sealt oma tahtmise järgi sisse-välja käia
kõik õige jaanusm, aga kui inimesed selle orjatööga suudavad oma suguvösa üleval pidada, mis siis alternatiiv on, kõik surevad nälga kodus? Muidugi pole seal vöörtöölistel mingeid õigusi, aga eks sellega ole nii, et kui ikka 90% mingi aeg 10% vastu mässu tõstavad, siis... st ka orjanduslikul korral on oma riskid, kui piisavalt orjale ei maksa
Kui ma olin omajagu noorem, nii 20-30 aastat tagasi, siis olid mu reisieelistuste topis need riigid, kus oli kõige vähem demokraatiat, sest need tundusid kõige "ehedamana". Teisisõnu, minu pisike vähekogenud maailmaavastaja ego seadis esiplaanile enda, mitte ühes või teises allasurutud riigis elava inimese reaalsuse. Selle põhjal arvan ma seni, et igasugu Afgaani jutuuberid on alati egotripp, millest pole kohalikele mingit kasu.
Sellele vaatamata sooviks ka varsti Afganistanis ära käia. Ma võin ju siin põhjendada kohaliku elu ja kes-teab-mille nägemisega, aga eks see kokkuvõtteks oleks kogemuse kõrval ka ju samuti ainult egotripp.
Ma olen taolistes kohtades ju käinud. Kunagi Somaalimaal automaadiga meeste saatel ja siis osutus see lõpuks täiesti normaalseks kohaks. Ka iseseisvalt reisides. Somaalimaa polnud küll kuidagi allasurutud, vaid ootamatult edumeelne. Aastas sattus sinna alla 1000 välismaalase, kes kõik olid Hargeisa turismiministeeriumis olevas suures kaustikus kenasti kirjas.
Turkmenistan on samuti ootel - pidavat varsti e-viisat hakkama lihtsamalt jagama.
Ühesõnaga – ma ei tea. Igaüks peab ise otsustama, kus temal see tundepunkt parasjagu on.
to Veigo
Eks need automaatidega meeste riigid on niikaua normaalsed, kui need automaadiga mehed toru sinu poole ei keera. Kui toru keeratakse sinu poole, siis enam nii normaalne ei ole. Eks neid näiteid võib ka elust tuua. Vahur Laiapea istus Afganistanis suisa vangis ja hea et tulema sai. Afganistan on riik, mis on viimased kümned aastad ainult sõdinud. Küll venelaste, ameeriklaste ja pagan veel teab kellega. Nende inimeste jaoks on pidevas sõjaolukorras elamine normaalsuseks saanud. Nad ei oskagi rahu tingimustes äkki elada? Kas selles riigis on midagi sellist, mida mujal ei õnnestu näha? Ma mõtleks väga tõsiselt, kas tasub sellistesse "automaatidega meeste" kohtadesse oma nina pista.
@kaupo51
Afganistani inimesed kahtlemata oskavad ja tahavad rahu tingimustes elada. Tean, olin seal üksvahe 6 kuud. Sõja ajal riigi poolt saadetuna lähetuses. Tsiviilelanikud tegelesid oma asjadega- põllumajandus, turul käimine, pulmad ja matused. Marsruuttaksod sõitsid siis ka ringi ja vedasid inimesi, kui vahepeal kuulid lendasid. Nendes külades, kus mina käisin, elatigi lihtsalt tavalist elu, relva kandsid üksikud palgasõdurid ja need ei olnud tavaliselt kohalikud samast külast. Põllumehi oli piisavalt näha, kes lihtsalt proovisid omadega hakkama saada. Neile käis muidugi närvidele, kui midagi õhku lasti või nende põllud kannatada said, kindlasti nad ei taha püsivalt sellises olukorras elada.
Automaadiga meeste puhul loeb üksjagu mis seisus sa oled. Kui Leningradi OMON mulle relva selga surus, võttis ikka väga õõnsaks seest. Mõte oli, et mis nüüd saab. Asi lahenes lõpuks 10 rublase toetusega. Ainus tervisekahju oli ukse vahele löödud käsi ja üks eraldunud küüs.
Teine kord oli AK47 toru vastu selgroogu aga null paanikat. Ma teadsin täpselt mis paberid on autojuhi rinnataskus. Nii läkski, sooviti head teed.
Automaadi torusse võib ka eurooblasti Ukraina piiril vaadata. Mõnel ongi ette tulnud kuigi saabuti sõbralike kavatsustega.
Seal sõltub et kui kättesaadavad need relvad on ja millised oleks kasutamise tagajärjed. Üldiselt on nn diktatuuririikides minumeelest ohutum kui arenenud demokraatias. Näiteks sihitult kondaval turistil on Pekingis , kasvõi võrreldes Pariisiga, väiksem võimalus tappa saada.
Ükskord rääkisin tšetšeenidega. (sai vene keeles hakkama) . Uurisingi et mis juhtub kui tulen võõrana , ei tea kohalikke kombeid ja midagi olulist valesti teen. Arvati et esimesel korral ei juhtu midagi. Selgitatakse et kuidas peab. Või küsi kui kahtled või tee niimoodi nagu teised.
Kui juba süstemaatiliselt rikkuma hakkad või "Briti poissmeest Tallinnas mängid" või "kultuuri tuled tooma" ega siis ka keegi tapma ei hakka. Viiakse mägedesse põldu harima ja sealt niisama lihtsalt ära ei jookse. Orjatööd siis prognoositi.
Kõige suurem tõenäosus katlasse sattuda ongi misjonäridel kes hakkavad õpetama et kuidas elama peab.
Lõppkokkuvõttes käime ju erinevates maailmamurkades just selle paiga eripärasid otsimas. Kui kõik kohad oleksid maailmas eurorohelised demokraatlikud turvalised jne, siis jääks ehedust kõvasti vähemaks, tuleks ainult klimaatiliste eripäradega arvestada. Igaühe vaba valik, enda moraalset kompassi kellelegi teisele peale suruda ei tundu ka päris õige.
Sama hästi võiks küsida, et miks me ostame kodumaiste tootjate kaupade asemel hiina tooteid, poola tooteid jne. Ometi enamus ostab, sest hind paneb asja paika. Kas teile ei tundu, et eluke on juba piisavalt politiseeritud? Kas on vaja poliitika ka reisifoorumisse tuua? Samas on õigus teemat tõstatada ja reisi sihtkohtade üle otsustada suuremalt jaolt veel enda teha. Head reisimist!