Kohad kuhu tahaksid tagasi minna

Kuna meil siin on käsil teema riikidest kuhu ei tahaks tagasi minna siis vaataks asja ka natuke positiivsema külje pealt ja paneks kirja mõned kohad kuhu tahaks kindlasti veel tagasi minna.

Püüaks kõrvale jätta emotsioonid a`la "seal sattusin ma lahedasse kaklusesse, tõmbasin londi odavalt umbe või kohtasin ma esimest korda oma kolmandat abikaasat" ning püüaks ka põhjendadab miks mind need paigad tagasi tõmbavad.

Ise olen ma üpris püsimatu inimene ning juba kolm päeva ühes kohas tundub tõelise piinana. Pikemat aega mõnes linnas viibides üritan vahetevahel isegi hotelli vahetada et asi liiga rutiinseks ei muutuks ja vabatahtlikult juba varem külastatud kohtadesse tagasi ei kipu.

Samas on kohti kuhu läheks veel ja veel. Allpool minu TOP3

Nice - lemmiklinn Euroopas. Või ok, mitte linn vaid tänav seal -Promenade des Anglais. Mõnes sealses merevaatega välikohvikus võiksin vabalt istuda päevi, juua veini või õlut, lugeda ja vaadata merd ning mööduvaid inimesi. Seda on seal nii mõnus teha et isegi liigne turistilikkus ei riku "tunnet".

New Orleans - Ameerika kõige mitteameerikalikm linn. Hüüdnimi "The Big Easy" ütleb kõik. Prantsuse kvartal, igast avatud uksest ja aknast kostev jazz, blues ja cajun, tõeliselt professionaalsed tänavamuusikud, jääkokteilid, Lousiana köök.....

USA Kesk-Lääs - Yellowstone, teedel tuiavad piisonikarjad, kärestikulised kiirevoolulised mägijõed, Monument Valley, Arches, Dead Horse Point, Canyonland, Arizona kõrbed, Suur Soolajärv, Kaljumäed, Ameerika filmilikud depressiivsed väikelinnad Ning Kesk-Lääne taevas on nii kõrge, sinine ja hoopis avaram kui mujal.

Minu top oleks hetkel hoopis teistsugune:) Paigas, mis mulle seni suurima mulje on jätnud ja kuhu tahan tagasi minna (ning ka plaanin tagasi minna:) oleks:

  • Vietnam - armusin kohalikku kultuuri, rahvasse, loodusesse ja isegi linnamelu Saigonis oli mulle väga meelt mööda (tavaliselt mulle nn linnaturism ei istu ja püüan suurlinnast kohe edasi sõita, ainult must-see kohad ära vaadata või mõnikord seal isegi üldse mitte käia). Vietnam on ühelt poolt nagu teised Kagu-Aasia riigid, aga samas kuidagi väga teistsugune;
  • India - kuigi räpane ja pealetükkivate meeskodanikega, siis sellele vaatamata tahan sinna tagasi. Ulmeliselt maitsev toit, meeletult kultuuri, väga teistsugune maailm. (Delhisse tagasi siiski ei läheks:) Ja India all ei mõtle Goad - ei ole seal käinud ega plaani minna. Ikka seda päris Indiat.
  • Venetsueela - sinna tahaks tagasi ainult kahel põhjusel. Esiteks tahan matkata läbi džungli tepui "tippu", sinna, kust Angeli juga langeb. Ja teiseks tahaks seal mööda teisi rahvusvusparke kolada - seekord jäi reis ilmselgelt lühikeseks.
  • Siber. Seni käinud Irkutskis ja Baikali ääres. Baikalis jäigi ujumata:) aga tahaks. Ja siis tahaks ka sinna kaugemale Itta sõita.

Muud kohad - no kui mingi sooduspakkumise saab ja puhkust üle ning muid plaane pole, siis miks mitte. Ilmselt lähen tagasi isegi Egiptusesse - küll mitte enam kuurortturistina:) Sest püramiide tahaks kunagi ära näha - aga seda ma küll ei tea, millal ma sinna lähen, sest üldiselt mulle seal ei meeldinud ning kuurortturismi ma juba jupp aastaid ei harrasta.

Teemaväliselt @ Tip

Egiptuses ei pea käima ainult kuurortturistina ;)

...nii nagu Eestis ei pea käima ainult vodkaturistina :)

Island - matkamine, maastik, loodusnähtused, rahvas, uskumatu maa
Norra - sealjuures läheksin kõikidesse maa osadesse - matkamine, maastik, puhtus, inimesed, tunnen end seal kui kodus, aga ikka ja jälle suudab see maa mind üllatada.
Prantsuse Alpid - eriti talvel. Mägikülad on armsad, kenad ja seal on peaaegu alati lähedal lahedad mäesuusakeskused :)
Oi, Šotimaa on ju imeline :) Tegelikult mul polegi selliseid kohti, kuhu ma hea meelega tagasi ei läheks. Kõik reisid on lahedad. Ise ju korraldan neid endale :)

Kambodža-meeldis väga inimesed, sõbralikkus, vaatamisväärsused ja ajast jäi puudu, seepärast tahaks uuesti tagasi.

Austraalia-ajast jäi väheks ja seal nii palju veel avastada.

Malaisia-meeldis väga ja avastaks veel seda, ilus loodus ja sõbralik rahvas.

Singapur-läheks sinna siis tagasi, kui oleks rohkem raha ja armsam ka kaasa tuleks.

Nagu teema algatajagi olen ka mina seda sorti inimene kes ei püsi pikalt ühe koha peal ja kui kuskil on juba käidud siis oma raha eest tagasi ei kipu. On siiski olemas kohti kus ma võiksin veeta veel paar puhkust.

Minu TOP 3:

Norra - Sellest riigist ei saa mulle kunagi küllalt. Imeilusad fjordid ja kalurikülad tekitavad väga mõnusa tunde.

Ateena - Ma ei ole suurlinnade fänn (mõtlen siin üle miljoni elanikuga linna), aga Ateena on kindlasti üks linn kuhu ma tahaksin tagasi minna.

Ayia Napa merekoopad, Küpros - Veetsin seal kristallselgesse türkiissinisesse vahemerre vettehüppeid tehes ja niisama ujudes terve päeva. Kui võimalik, siis veedaks veel paar päeva.

  1. Prantsuse Polüneesia - vaieldamatult üks eksootilisima loodusega piirkondi maailmas. Miks tagasi - väga palju jäi ajapuudusel nägemata. Kuna olin esimesel korral tervisega jännis, jäi selles paradiisis sukeldumisega tegelemata.
  2. Réunion - võimas loodus, tegutsev vulkaan, erakordsed matkamisvõimalused.
  3. Provence - käin seal tihti ja lähen iga kord tagasi ootusärevuse ja rõõmuga, sealhulgas ka töistele retkedele.

On ka muid toredaid kohti, kuhu tagasi tõmbab, kuid reegel oli TOP 3 :)

  1. Jordaania - palju ajalugu, hea toit ja sõbralikud inimesed. Petras jäi päevast väheseks.

  2. Pariis - käinud seal kordi, aga ikka on miski, mis tagasi kisub.

  3. Setumaa - ei saa mulle küllalt sealsest rahust ja vaikusest, loodusest ja inimestest. Müstiline paik.
  1. Iirimaa - vana arm, kümmekond reisi ei paista tõmbele lõppu tegevat, iga kell olen valmis jälle minema. Õhkkond, kolkakülad, pubid, muusika, sõbrad.
    2.Armeenia - (kolm korda käidud) kultuur ja ajalugu, põnevad nurgatagused, sõbralik rahvas. Samuti vana arm, mis ei roosteta.
    3.Iraan - kõige lahkemad võõrustajad maamuna peal, paksud kihid ajalugu, hea toit, vaimustav arhitektuur. Turistile keskmisest turvalisem pealegi.
    Ja kõigi kolme puhul muidugi imeline ja omanäoline loodus.

Borneo saar (Malaisia osa)- käinud 3x, kuid läheks ikka tagasi. Võrratu ja endeemiline loodus: orangutanid, ninaahvid, kääbuselevandid, raitlill, kanntaimed, suurepärane veealune maailm, pikkmajad, peadekütid, jne., jne.
Peruu- kogu riik oma looduslikus mitmekesisuses.
Argentina- tahaks jõuda lõuna-osasse järgmisel korral.
Costa Rica- vt. eelmist seletust.
Tansaania- no lihtsalt meeldivad sealsed rahvuspargid ja Kilimanjaro; ka Sansibari saar. Käidud mitmeid kordi.
Norra- ikka ja jälle läheks. Põhjus endine- loodus.
*Venemaa- nostalgia + matkamine.

Mina läheksin ja lähengi paari nädala pärast tagasi Usasse, sest see maa on nii suur, et avastamiseks kulub kaugelt enam ühest korrast. Olen seal ise aastaid elanud ja suurem osa ka juba läbi käidud, aga nüüd koos kalli abikaasaga ja aastaid hiljem, on ka vanade armsate kohtade taasavastamine täiesti uus elamus.

Prantsusmaale läheks ka veel tagasi, kuigi 2 korda käidud ja üsna risti põiki läbi sõidetud. Eriti tõmbab tagasi Lõuna- Prantsusmaa, lihtsal põhjusel, et mulle meeldib soe ja kohapeal sai oldud liiga vähe ning palju põnevaid kohti jäi nägemata.

Itaalia (Liguria, Toscana)- toidureisile.
Zakopane (Lõuna-Poolas)-matkamine ning niisama chill õhkkond.
Norra-loodus.

Kindlasti nendesse kõigisse ma tagasi ka lähen, mõnda varem, mõnda hiljem. Ning mõnda neist kindlasti korduvalt.

Hiina - palju on nähtud ja nii palju veel nägemata-tundmata-haistmata-maitsmata

Cambodia - uskumatult siiras ja sõbralik rahvas ning Siem Reap on ainult killuke, kuigi oluline sellest kaunist maast

Venezuela - palju jäi veel nägemata (Salto Angel, Roraima jne) ning seda siirast suhtumist võõrastesse tahaks uuesti kogeda.

Itaalia - iga kell, igal ajal. Loodus, kultuur, inimesed, toit ja vein.

Mina olen sügavalt kargete põhjamaade fänn - Island, Norra, Šotimaa.

@ akak

Norra mägine maastik võib võrduda ka Egiptuse "liivakõrbega".

Minu TOP3:
1) London - mu teine kodu ja armastus. Iga paari kuu tagant pean külastama, sest muidu hing ei anna asu. Tegelikult tõmbab lisaks Londonile, ka vana hea Inglismaa ise mind ikka ja alati tagasi. Anglofiil, mis muu :)
2) Itaalia - msander võttis mult sõnad suust "iga kell, igal ajal". Armastan Itaalia loodust, kultuuri, toitu ja veini. Nii palju on veel seal avastada ja kogeda!
3) Tai - kolmandat maad pidin tükk aega mõtlema, sest nagu teemaalgataja, ei kipu minagi tavaliselt juba käidud kohtadesse tagasi. Taisse tahaks aga kindlasti, sest aastaid tagasi, kui seda maad külastasin, ei osanud ma nt tai toidust midagi pidada. Oh mind rumalat! Lisaks nt võrreldes Filipiinidega, tundsin ma ennast Tais palju turvalisemalt.

Ma tavaliselt reisin selle mõttega, et käidud kohtadesse tagasi ei lähe. Naudin niipalju kui võimalik ja ei lähe teist korda seda esimest ehedat emotsiooni lõhkuma. Erandiks muidugi Soome-Norra loodus, kuhu läheks mõnusa seltskonnaga iga kell matkama ja siis mõned Euroopa linnad paaripäevaste töökeskkonnast väljarebimise abinõudena. :) Kahtlemata on suured riigid need, kuhu saab tagasi minna ilma juba käidud teekonda kordamata, aga leian, et on veel palju avastamata senikäidutest oluliselt erinevaid riike, kuhu tahaks jõuda.
Iga käidud koht jätab jälje, kas on vapustav loodus, põnev ajalugu, kultuuriväärtused või "ebanormaalselt" soojad ja sõbralikud inimesed. Ei oskagi lemmikuid paika panna.

TOP 3

India - pärast kahte käiku ikka tohutult nägemata kultuurilisi ja looduslikke kohti, käidud kohtadest iga kell uuesti Ladakh ja Amritsar
Norra - loodus
Gruusia - inimesed, toit, loodus
Iraani läheks kah tagasi, kui nad rätikandmise nõude ära kaotavad ükskord, Dasht-e-Lutis jäi käimata.

Üldiselt samuti üritan mitte mitu korda samasse kohta minna ja paljudesse mindud kohtadesse ei plaani ka, aga on erandeid:

  1. Kuuba - raske kirjeldada, seda peab tundma. Inimesed, loodus, rumm - pool saart veel avastamata;
    See on tegelikult ainuke "must have", aga ülejäänud oleks
  2. Bornea saar - Mount Kinabalu jäi vallutamata, mõni džungel jäi avastamata;
  3. Singapur - ei ole ka tegelikult linnafänn, aga Singapur on ikka Aasia pärl - otseselt midagi vaatamata ei jäänud, lihtsalt olla seal.

Uskumatu aga...
I.koha saab Tai. Siiami lahe saartele läheks veel korra chillima.
II. koht kindlalt Mehhiko- odav rumm, fantastiline meri ja liiv
III. Pole kindel, kas Florida või Jamaica.

Üldiselt on mul sama asi, et samasse kohta uuesti vähemalt kaugreiside puhul ei taha minna...kui ikka lennata üle 10h, siis võiks jalg uut pinda puudutada:).