Kuna meil siin on käsil teema riikidest kuhu ei tahaks tagasi minna siis vaataks asja ka natuke positiivsema külje pealt ja paneks kirja mõned kohad kuhu tahaks kindlasti veel tagasi minna.
Püüaks kõrvale jätta emotsioonid a`la "seal sattusin ma lahedasse kaklusesse, tõmbasin londi odavalt umbe või kohtasin ma esimest korda oma kolmandat abikaasat" ning püüaks ka põhjendadab miks mind need paigad tagasi tõmbavad.
Ise olen ma üpris püsimatu inimene ning juba kolm päeva ühes kohas tundub tõelise piinana. Pikemat aega mõnes linnas viibides üritan vahetevahel isegi hotelli vahetada et asi liiga rutiinseks ei muutuks ja vabatahtlikult juba varem külastatud kohtadesse tagasi ei kipu.
Samas on kohti kuhu läheks veel ja veel. Allpool minu TOP3
Nice - lemmiklinn Euroopas. Või ok, mitte linn vaid tänav seal -Promenade des Anglais. Mõnes sealses merevaatega välikohvikus võiksin vabalt istuda päevi, juua veini või õlut, lugeda ja vaadata merd ning mööduvaid inimesi. Seda on seal nii mõnus teha et isegi liigne turistilikkus ei riku "tunnet".
New Orleans - Ameerika kõige mitteameerikalikm linn. Hüüdnimi "The Big Easy" ütleb kõik. Prantsuse kvartal, igast avatud uksest ja aknast kostev jazz, blues ja cajun, tõeliselt professionaalsed tänavamuusikud, jääkokteilid, Lousiana köök.....
USA Kesk-Lääs - Yellowstone, teedel tuiavad piisonikarjad, kärestikulised kiirevoolulised mägijõed, Monument Valley, Arches, Dead Horse Point, Canyonland, Arizona kõrbed, Suur Soolajärv, Kaljumäed, Ameerika filmilikud depressiivsed väikelinnad Ning Kesk-Lääne taevas on nii kõrge, sinine ja hoopis avaram kui mujal.
Minu top oleks hetkel hoopis teistsugune:) Paigas, mis mulle seni suurima mulje on jätnud ja kuhu tahan tagasi minna (ning ka plaanin tagasi minna:) oleks:
- Vietnam - armusin kohalikku kultuuri, rahvasse, loodusesse ja isegi linnamelu Saigonis oli mulle väga meelt mööda (tavaliselt mulle nn linnaturism ei istu ja püüan suurlinnast kohe edasi sõita, ainult must-see kohad ära vaadata või mõnikord seal isegi üldse mitte käia). Vietnam on ühelt poolt nagu teised Kagu-Aasia riigid, aga samas kuidagi väga teistsugune;
- India - kuigi räpane ja pealetükkivate meeskodanikega, siis sellele vaatamata tahan sinna tagasi. Ulmeliselt maitsev toit, meeletult kultuuri, väga teistsugune maailm. (Delhisse tagasi siiski ei läheks:) Ja India all ei mõtle Goad - ei ole seal käinud ega plaani minna. Ikka seda päris Indiat.
- Venetsueela - sinna tahaks tagasi ainult kahel põhjusel. Esiteks tahan matkata läbi džungli tepui "tippu", sinna, kust Angeli juga langeb. Ja teiseks tahaks seal mööda teisi rahvusvusparke kolada - seekord jäi reis ilmselgelt lühikeseks.
- Siber. Seni käinud Irkutskis ja Baikali ääres. Baikalis jäigi ujumata:) aga tahaks. Ja siis tahaks ka sinna kaugemale Itta sõita.
Muud kohad - no kui mingi sooduspakkumise saab ja puhkust üle ning muid plaane pole, siis miks mitte. Ilmselt lähen tagasi isegi Egiptusesse - küll mitte enam kuurortturistina:) Sest püramiide tahaks kunagi ära näha - aga seda ma küll ei tea, millal ma sinna lähen, sest üldiselt mulle seal ei meeldinud ning kuurortturismi ma juba jupp aastaid ei harrasta.
Island - matkamine, maastik, loodusnähtused, rahvas, uskumatu maa Norra - sealjuures läheksin kõikidesse maa osadesse - matkamine, maastik, puhtus, inimesed, tunnen end seal kui kodus, aga ikka ja jälle suudab see maa mind üllatada. Prantsuse Alpid - eriti talvel. Mägikülad on armsad, kenad ja seal on peaaegu alati lähedal lahedad mäesuusakeskused :) Oi, Šotimaa on ju imeline :) Tegelikult mul polegi selliseid kohti, kuhu ma hea meelega tagasi ei läheks. Kõik reisid on lahedad. Ise ju korraldan neid endale :)
Kambodža-meeldis väga inimesed, sõbralikkus, vaatamisväärsused ja ajast jäi puudu, seepärast tahaks uuesti tagasi.
Austraalia-ajast jäi väheks ja seal nii palju veel avastada.
Malaisia-meeldis väga ja avastaks veel seda, ilus loodus ja sõbralik rahvas.
Singapur-läheks sinna siis tagasi, kui oleks rohkem raha ja armsam ka kaasa tuleks.
Nagu teema algatajagi olen ka mina seda sorti inimene kes ei püsi pikalt ühe koha peal ja kui kuskil on juba käidud siis oma raha eest tagasi ei kipu. On siiski olemas kohti kus ma võiksin veeta veel paar puhkust.
Minu TOP 3:
Norra - Sellest riigist ei saa mulle kunagi küllalt. Imeilusad fjordid ja kalurikülad tekitavad väga mõnusa tunde.
Ateena - Ma ei ole suurlinnade fänn (mõtlen siin üle miljoni elanikuga linna), aga Ateena on kindlasti üks linn kuhu ma tahaksin tagasi minna.
Ayia Napa merekoopad, Küpros - Veetsin seal kristallselgesse türkiissinisesse vahemerre vettehüppeid tehes ja niisama ujudes terve päeva. Kui võimalik, siis veedaks veel paar päeva.
- Prantsuse Polüneesia - vaieldamatult üks eksootilisima loodusega piirkondi maailmas. Miks tagasi - väga palju jäi ajapuudusel nägemata. Kuna olin esimesel korral tervisega jännis, jäi selles paradiisis sukeldumisega tegelemata.
- Réunion - võimas loodus, tegutsev vulkaan, erakordsed matkamisvõimalused.
- Provence - käin seal tihti ja lähen iga kord tagasi ootusärevuse ja rõõmuga, sealhulgas ka töistele retkedele.
On ka muid toredaid kohti, kuhu tagasi tõmbab, kuid reegel oli TOP 3 :)
- Iirimaa - vana arm, kümmekond reisi ei paista tõmbele lõppu tegevat, iga kell olen valmis jälle minema. Õhkkond, kolkakülad, pubid, muusika, sõbrad. 2.Armeenia - (kolm korda käidud) kultuur ja ajalugu, põnevad nurgatagused, sõbralik rahvas. Samuti vana arm, mis ei roosteta. 3.Iraan - kõige lahkemad võõrustajad maamuna peal, paksud kihid ajalugu, hea toit, vaimustav arhitektuur. Turistile keskmisest turvalisem pealegi. Ja kõigi kolme puhul muidugi imeline ja omanäoline loodus.
*Borneo saar (Malaisia osa)- käinud 3x, kuid läheks ikka tagasi. Võrratu ja endeemiline loodus: orangutanid, ninaahvid, kääbuselevandid, raitlill, kanntaimed, suurepärane veealune maailm, pikkmajad, peadekütid, jne., jne. *Peruu- kogu riik oma looduslikus mitmekesisuses. *Argentina- tahaks jõuda lõuna-osasse järgmisel korral. *Costa Rica- vt. eelmist seletust. *Tansaania- no lihtsalt meeldivad sealsed rahvuspargid ja Kilimanjaro; ka Sansibari saar. Käidud mitmeid kordi. *Norra- ikka ja jälle läheks. Põhjus endine- loodus. *Venemaa- nostalgia + matkamine.
Mina läheksin ja lähengi paari nädala pärast tagasi Usasse, sest see maa on nii suur, et avastamiseks kulub kaugelt enam ühest korrast. Olen seal ise aastaid elanud ja suurem osa ka juba läbi käidud, aga nüüd koos kalli abikaasaga ja aastaid hiljem, on ka vanade armsate kohtade taasavastamine täiesti uus elamus.
Prantsusmaale läheks ka veel tagasi, kuigi 2 korda käidud ja üsna risti põiki läbi sõidetud. Eriti tõmbab tagasi Lõuna- Prantsusmaa, lihtsal põhjusel, et mulle meeldib soe ja kohapeal sai oldud liiga vähe ning palju põnevaid kohti jäi nägemata.
Hiina - palju on nähtud ja nii palju veel nägemata-tundmata-haistmata-maitsmata
Cambodia - uskumatult siiras ja sõbralik rahvas ning Siem Reap on ainult killuke, kuigi oluline sellest kaunist maast
Venezuela - palju jäi veel nägemata (Salto Angel, Roraima jne) ning seda siirast suhtumist võõrastesse tahaks uuesti kogeda.
Itaalia - iga kell, igal ajal. Loodus, kultuur, inimesed, toit ja vein.
