Kohalik keel Egiptuses

Kas teab keegi elementaarseid numbreid 1-10, eelmisel aastal leidsin siit foorumist mingi lingi, kus õpetas keelt, et kuulsid ka kuidas hääldus on. Ma ei leia enam seda kohta ja numbreid enam ei mäleta ka. Kuigi kauplemine oli huvitavam kui sai seda teha nende keeles, hind langes ka paremini ja see rõõmustas neid, et keegi nende keeles mingeid sõnugi oskab. Samas saaks ka inglise ja vene keelega. Kui on silma jäänud andke märku-otsinguga ei leidnud.

Need väiksed numbrid on reklaambrožüürides ka kirjas, aga selliste numbritega ei anna küll midagi kaubelda (no hea küll, et pakud poole kilo herne eest 1 naela, mitte küsitud 2:D). Aga oskab keegi öelda numbreid näiteks 200, 150, 100, 90, 70, 40, 25, 13 jms?

http://lexicorient.com/babel/arabic/02.htm
Siin on vähe suuremaid numbreid, kunagi kuskilt leidsin ka 100, 200 jne... numbrid, aga enam ei suuda üles leida.

Voin mailile saata 3,5 A4 lk eestikeelset tolget.
Aga seda siis esmaspaeval.
Vabandan puuduliku klaviatuuri nimel.

Esialgse sõnavara sain babelist ja siis kohapeal muudkui täiendan. Numbrid on suht lihtsad kui 0-9 selged, et siis näiteks 30 on talatiin, 40 arbaiin, sada on mia, 400 arbaamia, tuhat alf ja nii ta läheb. Kohapealne hääldus erineb pisut netis pakutavast. Kauplemisel on araabiakeelsetest numbritest palju abi küll, sageli on tingimine täiesti ära jäänud.

http://www.longpassages.org/images/Arabic_numbers_with_english_numbers.jpg
Soovitan välja printida sellise asja, neil on teismoodi numbrid ja võib vaja minna, mõnes kohas ongi sellistes numbrites hinnad välja kirjutatud. Siis ei saa petta ;)

Külm, ole hea, kui võimalik saada mulle ka. Mul omal ka mõni lehekülg sõnu ja väljendeid, aga ehk leian miskit uut ja huvitavat. :-)
rainfall(ät)hot.ee
Carmen

Sellele lehel - http://www.longpassages.org/images/Arabic_numbers_... - pole numbrid korrektsed, vähemalt mitte sellised nagu neid Egiptuses tänapäeval kasutatakse. Näiteks 15 on - khamastashar, kuid seal lehel on midagi muud kirjas. kh - hääldub kurguhäälikuna nagu hollandi g. Kui keegi soovib veel teada numbreid, võib julgelt minu poole pöörduda.

Oleks mailile huvitatud küll irmavr@hot.ee

Siin mõningane valik Egiptuses turistile vajaminevat sõnavara.
Andke mu pass tagasi!-A-a Tini jawaz safari
Kas te võiksite aeglasemalt sõita?- Min fadhlik sooq ´ala mahlak
Ma tahan teist tuba- Urid Hujrah ukhra
Kus on toapoiss? - AYna khadimatu al-Hujrah
Kas ma saaksin ka käterätiku?- Min fadhlik aydhan foo Tat Hammam.
Vett ei ole La- yujad masakhin Kus on baar?- Ayna al-Bar See ei ole see, mida ma tellisin- Hatha laysa ma Talabtuh Ma ei saa seda süüa- La yumkin an akul hatha See ei ole värske- Laysa Tazah Numbrid-kuna siin juba kuni kümneni öeldi ära, siis näit suuremad numbrid 20-ishroon 21- Wahid waishroon
22- Ithnan wa ishroon 30 -Thalathoon 40 -Arbaoon
50-Khamsoon
100-Meah v Miyyah
101- Meah wa eaHid 200- Meatan 400 -Arbau meah
1000- Alf
1001 Alf wa waHid
4000- Arb`atu alaf

Mäfish fluss - mul pole raha, mäfish fakka - mul pole peenraha (vahetusraha), mäfish mushkallam- pole probleemi, maarafsh-ma ei tea, mashaoza- ma ei taha, maia - vesi, enta feen - kus sa oled?, ana hena-ma olen siin, bikam da- kui palju see maksab, mumkin wahid cola, law samaht - palun mulle üks koka-kola (mumkin - palun, kas ma saaksin), min fadlik - ka palun, mumkin shiik- palun arvet, ana aisha hena- ma elan siin, ana midkaueza masri - ma olen abielus egiptlasega, ana bahibak/b2habbak - ma armastan sind (mehele), emshi- mine ära, kao ära (väga viisakas ei ole :)), amel eh- kuidas läheb (mehele jällegi), naistele öeldakse amle eh, kullu tamam?- kas kõik on ok?, elaohbor-kuidas läheb, al hamdulilah- vastus küsimusele kuidas läheb, ehk siis "tänu jumalale, hästi", mea-mea - 100 protsenti, 100-protsendiliselt, ana mash atkallam arabak- ma ei räägi araabia keelt, shwaia-shwaia- aeglaselt või siis natukene (kui on vastus küsimusele, kas sa räägid araabia keelt), mäshi-ok (nõus, nii küsimuse kui vastusena), jalla bai- tsau, kõnekeeles, funduk-hotell, bokra-homme, inshaallah- kui jumal tahab, sah- õigus (küsimusena ja vastusena), eh da- mis see on? ginee- kohalik raha, egiptuse nael.

Numbritega on nii, et kõik kümned hääldavad vähemalt egiptlased lõpuga -iin: ashriin- kakskümmend, thalatiin-kolmkümmend, arbaiin-nelikümmend, khamsiin-viiskümmend jne. Erinevalt lexicoriendis kirjeldatust hääldatakse numbrid 11-20 selliselt, et näiteks 15 on khamsa at ashara (Lexicoriendis ei ole vahel at-i) ja ülejäänud numbritel ei ole tegelikult vahel sõna wa. 25 on khamsa ashriin, 58 on thalatha khamsiin jne....

Külm, palun saada mulle ka meilile gerli@hot.ee neid väljendeid, mida sina kogunud oled.

Kõige tavalisemad jäid kirja panemata: shukran-aitäh, afuan- pole tänu väärt, la shukran- ei, tänan, aiua - jah, saba al khair-tere hommikust, masa al khair- tere õhtust, ma salama-nägemist, head õhtut, jalla- lähme, kiiresti, stanna- oota, habibi-kallike (mehed kasutavad viimasel ajal oma sõpradele öeldes slängis väljendit "habub")

P.s ma ei vastuta ühegi väljendi kirjapildi õigsuse eest, panin need praegu mälu järgi kirja

ei saa nüüd neid kõnekeelseid väljendeid nagu numbritel -iin lõpp ja ilma wa-ta liitarvud, õigeks pidada. Mina olen klassikalist araabia keelt õppinud ja nö tänavaslängi seepärast ei poolda. Kahtlemata on siin ilmselt oma osa ka selles, et araabia kiri on nö konsonantkiri ja täishääliud märgitakse vaid transliterastioonina, siis on erinevad dialektid ilmselt tõlgendanud neid erinevalt. (Erandiks on siin täht "Ayn" ja "Alef",mis vastavalt oma kohale sõnas on siis ka rõhuline või nö kõrihäälik-vrd Himar (eesel) ja a`hmar(punane. oon-lõpp numritel häädub pigem sellise kõrihäälikuna, mis on o ja u vahepealne. Ja liitarvudel al 20 on kindlasti wa vahel!

Olen sinuga täiesti nõus. Klassikaline araabia keel on tõesti selline, nagu sa kirjeldasid. Lihtsalt mind vaadati Hurghadas kui tulnukat, kui numbreid klassikalise järgi ütlesin.

To külm.
Oleks huvitatud kah enda harimisest.
kartaus@hot.ee
Aitäh:).

Kui palju tüli ei tee, siis hariks mina ka ennast selle keelga:)
druky@hot.ee.

Kui võimalik, palun mulle ka!
coralletravel@hot.ee

Hei Külm, palun meile ka :)

murka.triin(ät)mail.ee

Suur aitäh!

Ma motlesin et kirjutan varvid ja paevad.
Al alwaan-varvid.
Valge-abed, punane-ahmer, kollane-asfar, sinine-azrak, must-aswad, pruun-boney, roheline-akhder, orandz-bortkaly.
Ayam al asbooa-nadala paevad.
Esmaspaev-alatneen, teisipaev-altalat, kolmapaev-alarbaa, neljapaev-alkhamees, reede-algomaa, laupaev-alsabt, pyhapaev-alhad.
Tana-alnharda, homme-bokra.
Moned laused veel.
Betaamel aea-mis sa teed, azay al awlaad-kuidas su lastel laheb, wahashteeny-igatsen su jarele, ezayek-kuidas laheb, ana koyesa alhamdulillah-(naissoost) mul koik hasti tanu jumalale.
Kfaya al naharda-tanaseks aitab.
Khalas-koik,lopp.
Keda-niimoodi.
Nii ei ole vaja,nii ei tohi-beljash keda.
Palun-minfadlak(m)minfadlik(n).
Vabandust-ana aasif(m)ana asfa(n).
Vabanda-samahni(m)samahini(n).
Seisa,oota -stenna(m)stannini(n).

Külm! Mina ka tahaks neid väljendeid. gyssu(ät)hot.ee
Aitäh!

Kui juba, siis ei ütleks ka mina nendest väljenditest ära :) ... tiinu24@hotmail.com

Ehk ei tee suuremat vaeva mullegi mõned väljendid saata. ajj@hot.ee
Tänud!