Google Translate telefonis aitab väga palju. Olen muidugi ka ilma netita reisinud varasematel aegadel, siis lihtsalt tegin oma ostud ja asjad ilma jututa. Ühe korra, mäletan, on kaup katki jäänud.. soovisin tänaval midagi osta, aga no ei saanud aru müüjast mitte midagi- et kui palju ma mis raha eest saan... Poodides on hinnasildid ja kogusumma ilmub tabloo peale või näidatakse taskuarvutist, siis saad ikka aru ja oskad vajaliku summa anda. Üldiselt proovin kohalikku keelt õppida kasvõi natuke, aga sellega kaasnevad ka arusaamatused. Viimane kord Panamas tahtsin kümne dollari eest telefoni laadimiskaarti osta, kuid kogemata küsisin sada.

Eks vahel ongi keeruline. Sellesama hispaania keelega - kunagi tabas Madriidi hotellis korralik viirushaigus, palavik hästi alla 38,5-39 ei tahtnud minna. Kui läksin alla baari kuuma vett küsima et coldrexi lahustada, siis selgus et keegi inglise keelt ei oska. Aga sel Google Translate eelsel ajal oli mul kaasas (lausa spetsiaalselt ostetud) kaks taskusõnastikku nii et lugesin siis sealt ette eri variante, kuid keegi ei saanud midagi aru. Proovisin küll kõikvõimalikke vestmikes pakutud vastavaid väljendeid, samuti ise sõnu kuum-soe ja vesi kokku, panna kuid ikka ei saanud keegi aru. Lõpuks kui kehakeeles ja aparaatidele näidates lausa võimlesin, hüüatas teenindaja - agua caliente! Igal juhul on see väljend siiani väga hästi meeles! Eriti juhuks kui peab taas vaja minema :)

Üritan igal pool vähemalt paar väljendit kohalikku selgeks saada. Ja enamasti ikka leidub keegi, kes teab kedagi, kes inglishit räägib.

Aga Koreas sai hakkama Google Translate'ga, trükkisin sisse, mis mul oli vaja öelda ja näitasin teisele osapoolele. Ei oska hinnata, kui täpne tõlge oli, aga aru saadi. Ilmselt mingite eksootilisemate keeltega see variant ei toimiks.

mrky postitusele lisaks. Ostsin kunagi ammu ühele Poola tuttavale poola-eesti vestmiku ja sirvisin seda veidi. Ma loodan, et tal pole kunagi läinud vaja seda kasutada.

Väljendid "mulle palun medõde punkt" ja "hoolitsege minu pagas sihtkohasse" on vist igaveseks mällu põletatud.

Seda, et kohe üldse mitte keegi lähiümbruses ei oska kohe üldse mitte ühtegi keelt, mida ma suudan teatud tasemel kasutada / aru saada, juhtub pigem harva.

Kunagi hispaania keele õpingute algusaastatel sõitsin Guatemalas marsaga ja aknast puhus väga. Muidugi oli mul sõna "aken" meelest läinud. Oli meeles, et algas v-tähega. Nii ma siis seletasin, et por favor, puedes cerrar la verdura. Sain väga paljude kummaliste pilkude osaliseks ja pidin ikka pikalt ja korduvalt seda oma palvet kordama. Lõpuks saadi aru ja pandi aken kinni. Hiljem tuli meelde, et "verdura" on "köögiviljad" ja aken on sootuks "ventana". Tuli välja, et palusin bussis köögiviljad kinni panna. Aga noh, saadi aru :) Guatemalas Uaxactuni kodumajutuses sai suisa pere pidulikul õhtusöögil osaletud ja mingeid pikki vestlusi aretatud - pole aimugi, kuidas :)

Brasiilia vähem-turistikates paikades olen kasutanud hispaania keelt portugali keele asemel. Teatud sarnasus on olemas ja kuidagi sain kõik asjad aetud ja kohalikega tuurilgi käidud.

Hiinas oli kõige keerulisem - ei saanud mitte millestki aru. Xi'anis tellisin süüa loomi ja nende hääli imiteerides. Enamasti sai miskit söödavat ikka, kuigi paaril korral jäi toodu meist ikkagi maha ja paar korda tuli restost enne tellimist lahkuda.

Praeguseks suudan talutaval tasemel kasutada inglise, prantsuse, hispaania ja vene keelt (lisaks muidugi eesti keelele, mida reisides enamasti tarvis ei lähe) - nendega ajab paljudes kohtades juba täitsa läbi. Kui muidu olen laisk õppija, siis reisides tulevad keeled "välja" - eelmisel aastal Prantsuse Gujaanas sain elu parima prantsuse keele kursuse. Mitte keegi ei rääkinud inglise keelt. Umbes 10p jooksul ainult prantsuse keel - sh Amazonase dzunglis matkates ja dzunglikülas peatudes. Lõpuks oli tunne, et peaks kohe mingile eksamile minema, saaks raudselt kõrgema taseme, kui paberi peal on :)

Google translate / lens töötab igatepidi nii suulise kui kirjaliku teksti jaoks. Eelmisel sügisel Hiinas läks päris palju vaja ja üldiselt töötas ka.

to: Tip

Sain hea suutäie naerda ventana-verdura peale :)

Esimest korda keeleoskamatuna paduhispaania keelset riiki külastades kasutasin paberit-pliiatsit numbrite ja kohanimede jaoks, muud teemad sai lahendatud rahvusvahelist kehakeelt kasutades. Sellest reisist alates sai selgeks, et ainult inglise ja venega kaugele ei jõua ning tänaseks on ka hispaania keel suus. Hiinas käinud ei ole ja ei tõmba ka.

Millalgi tahaksin minna Jaapanisse, aga keelebarjäär ikka korralikult heidutab mind, just ingliskeelse teksti-siltide-juhiste puudus, muidu oleks ok, mujalgi hakkama saanud.

Ühel oma Mehhiko reisidest kavatsesin keele praktiseerimist tõsiselt võtta - kuidas muidu selgeks saad, kui suud lahti ei tee - ja ükskord restoranis, kui küsiti, et palju tippi jätan, vastasin "cien por cento". Ettekandja oli segaduses ja küsis üle: "Cien por cento?" Mina vastan jummala tõsiselt, et ja-jah "cien por cento". Maksan arve, lahkun, mõtlen veel, et mida nad irvitavad seal omavahel, jube naljakas, enda arvates olen normaslselt riides, pühin igaks juhuks nägu ka ... Pärast majutuskohas lööb järsku tuluke põlema (facepalm!), vaatan maksekviitungit - lisatud on kümme protsenti ... ¡Dios los bendiga! Ega jah, algajana võivad sul igast pollod ja pollad selged olla, aga otsustaval hetkel võivad ka kümme ja sada segamini minna.

Jaapanis on sildimajandus turisti seisukohalt tähtsates kohtades küll nii jaapani kui ka inglise keeles. Mõnes kohas ka hiina ja korea, Niigata linnas rongijaama kõrval bussiterminalis ka vene keeles (2018).

Paljudes restoranides on ka menüü 2D või 3D näidised väljas - seega ka nälga tohiks jääda :-)

Hiina jaoks sai ette valmistatud mõned väljendid paberil. Paber oli Hiinas kaasas. Sai näpuga näidata, mida tahtsin öelda (elementaarsed väljendid, numbrid jne). Brasiilia jaoks sai mõned väljendid ära õpitud + translate äpp mobiilis, mis kenansti portugalikeelse menüü restoranis pildistades eesti keelde tõlkis. Sai täiesti hakkama ilma, et ise tegelikult portugali keelt oskaks. Üldiselt pole kusagil maailmas hätta jäänud osates inglise, vene ja soome keelt. Kuubal ja Tais läks käiku rohkem kehakeel. Itaalias see variant, et küsid-räägid inglise keeles, vastu räägitakse järjekindlalt ainult itaalia keeles, millest ainult mõni sõna arusaadav.

Minul kõige keerulisem olnud Birmas, kus kohalike keeleoskus piirdub ainult kohalikuga ja tähestik sarnane silmaarsti tabeliga (ülevalt lahti, paremalt poolt lahti...). Aga kuidagi ikka sai (nalja ka). Samas Namiibias Himbadega sai kõik jutud ilusti otjihimba keeles ära räägitud niiet pärast olid käed valusad... Üldiselt ongi nii, et tuleb läheneda loominguliselt. "Käte-jalgadega" rääkides on paat, jalgratas, toit, jook, auto, mobiil, juga, koer, elevant j.n.e. kõikides keeltes sama...

See loomahäälte järgi pihvi tellimine on päris tore mõte. Paraku suudan ma üldarusaadavalt väljenduda ehk kassi ja koera keeltes, ma pole väga kindel, kas ma neid aga süüa tahaksin:)

viktor54 - loomahäälte osas - kunagi oli kuskil juttu et ka loomade või lindude nö tüüphääled võivad eri kultuurides olla erinevad, nii et katsud teha näiteks kana häält aga tuuakse selle peale siis hoopis tuvi:)

Aga nende toidujuttude peale hakkasin mõtlema, et polegi kuskil nagu ülemäära eksootilist toidukogemust olnud. Järelikult polegi siis kuskil eriti eksootilises kohas käinud. Ehkki seda kus meie mõistes eksootilist söögikogemust võib saada esmapilgul nagu ei tulegi ette.

Juhtum siis sellises väikeriigis nagu Eesti Vabariik.

Mustamäe tee maxima.

Umbkeelne slaavi kassapidaja käskis mahlapaki (SOK) panna letile.

Soomlane kinnitas et tämä pole sokk, on mahl.

Need välismaalased äppe ei kasutanud. Lihtsalt naljakas juhtum, või kurb. Elva inimesena lööb ikka pahviks küll, kas Tallinnas nii julmalt ongi vōōras keel ilma häbenemata kasutusel.

Hiinas oli keeruline, 2010 polnud äppe, vaid inglise- hiina taskusõnastik. Võtsin ühe sõna siit, teise sealt ja kolmanda kolmandalt leheküljel, panin kõigile näpud vahele ja siis lugesin nad järjest ette, nagu hääldus kantsulgudes käskis.

Mitte halligi ei saada aru. Teadsin, et sõna häälduses on olulised tonaalsused, tõusev ja langev rõhk, tonaalsus kas sõna alguses või lõpus või keskel. Aga oskab turist jee neid kasutada!
Näitan siis ette kõikide sõnade vasted hieroglüüfides ja voilaa- saabuski selgus! Loeb mulle siis hiina keeles ette, mida ma tahan ja no krt, täpselt sedasama ma talle ju juba ütlesin! :D
Ühe ja sama hääldusega (taskusõnastiku kantsulgudes) sõna võib tähendada erinevaid asju, sõltuvalt rõhust, tonaalsuse liigist (tõusev/langev) ja nende paigutusest sõna sees.
Üks näide- ingliskeelses kirjapildis sõnal "ma" olevat väidetavalt 6 tähendust. Mäletan kahte- hobune ja ema ... sõltuvalt jälle häälduse, rõhu ja tonaalsuse nüanssidest.

Hiina keel on ikka palju keerulisem. Töötan rahvusvahelises ettevõttes - suvel rääkisin ühe Shanghaist pärit hiinlasega, kes nüüd pikalt juba Euroopas. Ta Shanghaist alguses läks HongKongi ning nende hääldus piisavalt erinev (mõlemas mandarin), et temast aru ei saadud ning pigem mindi inglise keelele üle. Oli päris pettunud selle peale.