11. Purjus piloodid- oli kunagi 80ndatel konkreetne juhtum Siberis: talvel "moosiriiuliga" Nizhne-Udinsk'ist Verhnaja Gutara külla (Sajaanid, Tofalaaria) lennates. Tahmas piloodid ütlesid, et "teper rebjata, mõi gollivuud (Hollywood) sdelajem".
12. "High-mile" klubi naabrid.
13. Paanikas naaber (sobib hästi 13ndale kohale edetabelis ja ka lennukis).

Mina paneks kolmandale kohale haisev naaber. Kohutav... nagu Kopli trammis sõidaks.

• laiutavad, paksud, pikkade jalgadega naabrid
• üksikud reisijad kes ei ole nõus oma kohta vahetama kui reisin koos lähedase inimesega

P.S. Aplaus mulle täitsa meeldib.

Haisu vastu aitab natuke parfüüm. Häda aga selles et pudel korjatakse turvaväravas ära. Siis aitab see kui poodi minna ja endale testerit kõrva taha pihustada.

Huvitav, et plaksutamine nii paljusid häirib. Kui keegi oma rõõmu väljendab, lenduritele tunnustust avaldab või oma hirmuallika lõppemist tähistab, siis miks seda pahaks panna. ;) Mulle isiklikult ei sobi need aerosoolid, mida lennukis õhku pihustatakse. Lõhna eriti polegi, aga hirmsasti paneb pea valutama ja tekib ajutine lämbumisetunne.

Ma paneks 3-ks seljataga köhivad ja aevastavad reisijad. 11-ks paneks lennukis jooksvad lapsed või siis tugevalt käivad täiskasvanud...ei meeldi see vibratsioon, mida selline asi tekitab..kerge lennufoobik nagu ma olen:D

Ja esimene koht oleks vinguvad kaasreisijad kes ainult otsivad põhjusi et millegi peale nina krimpsutada.Ja ajakirjaniku sulest välja imetud lookese kommentaare vaadates tundub et neid jagub. Istuge kodus kui ei meeldi ja vaadake korra peeglisse kes on kõige häirivam reisija. Inimesed võtke lendamist kui üht väikest vahepala elus mida iseloomustab: Everything on a plane is single serving, single serving coffee, a single serving bag of peanuts, everything is meant to be used and disposed of during the flight.You neigbour is just single-serving friend. You can get another one next time you fly.

Ainus elamus, mida ma lennusõidult ootan, on aknast paistev huvitav maastik. Mäed, või mingil muul põhjusel põnev koht - no näiteks Gröönimaa.

Kõige rohkem häirib iseenda laiskus või rumalus, kui ei oska endale õigel ajal netis check-inni teha ja siis ei saa aknaalust kohta ja siis lendad üle Himaalaja ja pead pinginaabrile pea sülle ronima, et midagi paistaks.

Minu meelest on ka aplaus kena komme, pigem olen imestanud, kui seda pole olnud pärast mu meelest eriti sujuvat maandumist. Siiani on häirinud lennukis ainult üks kord 2 last, kes istusid mu selja taga ja põntsutasid jalgadega vastu istet (minu seljatuge) ning kuna nad paigal kaua ei püsinud, siis iga kord istmelt tõustes ja vahekäiku liikudes, toetasid käed minu istme seljatoele (kõigutamine) ja osaliselt ka juustele, mis oli võrdlemisi valus. Viisakas pöördumine laste ja ka nendega kaasas oleva vanaema poole katkestas selle käitumise vaid lühikeseks ajaks. Samuti on häälekalt vestlev ja viinaga liialdav meestepunt veidi reisirahu häirinud. Mulle ikka lendamine meeldib, seega pole viriseda midagi. On paratamatus, et tihedalt kokkupressitud suurem seltskond ühes liiklusvahendis ei suuda eksisteerida hiirvaikuses. Keskendugem positiivsele, inimesed :) Pilvede peal on ju imeilus...

To meim TOP 10 ongi tehtud ELAMUST rikkuvatest asjadest. Vingumisest pole siin juttugi, kuhu sul seal konteineris ikka minna on kui laps kõrval röögib 3h...peldikusse vaikusesse? Kannatad need kõik asjad ära. Samas kui neid häirivaid tegureid ei oleks,siis oleks ju meeldivam lend tegelt olnud. Ise juba ammu ei otsi elamust, tahaks saada punktist A punkti B.

Mulle meenub ebameeldivustest, kuidas keegi kõrvalistujatest suurema enamuse 8h kestnud lennust oma kõhutuult kaasreisijatele nautlemiseks jagas. Teine väheke häiriv sõit oli koos briti poissmeestega, kes lisaks joomisele ja räuskamisele otsustasid äsja jalast võetud mustade sokkidega üksteist loopima hakata... (stjuuardile sellekohast märkust tehes imestas too, et ka see segab mind :D) Aga õnneks on need pigem erandid kui reeglid. Olles ise küllaltki suur mees, härib mind tavaliselt see, kui minu kõrval istub teine samasugune - siis on tõsine karpi pressitud kilu tunne.

Mind häirivad põhiliselt haisvad inimesed ja nutvad/hüsteerilised lapsed, kuigi lastest on samal ajal kahju ka. Või siis sellised lapsed (ja nende vanemad) nagu Trixibell kirjeldas, kes taovad vastu su seljatuge ja keda vanemad ei keela ka.

Ma olen muidugi ka see, kellele plaksutamine ei meeldi, kuigi mu lennureis sellest kuidagi kannatada ei saa. Ma saan aru veel, kui plaksutatakse pärast eriti rasketes ilmaoludes tehtud edukat maandumist, aga niisama, iga lennu lõppedes. Why? Aga see plaksutamine ongi rohkem Eesti ja Läti teema, olen ma täheldanud.

Mihkel Kunnuse blogist: Aplaus on täiesti sisutu rituaal, aga ta ikka mõjub nagu kõige võltsim komplimentki. Näiteks sel etendusel istus mu kõrval üks suur mehevolask, ilmselgelt mõne naise poolt sinna kohale tiritud, küll piinles, ägas ja ohkis, pobises midagi brändist ja hämaraski oli näha, et punastab aeg-ajalt, aga lõpus plaksutas pikalt ja kohusetundlikult nagu iga hästikasvatatud inimene. Ja seal see siis on – rituaal ja klaveritunne, vajadus käratseda ja kinnitada lärmakalt oma kultuursust ning nii saabki seaduspäraks, et „vaatajad teatris plaksutavad kõigist oma tegeliku arvamuse piiridest üle minnes aabitsatõdedele, millega ergutatakse nende aplodeerimisvajadust“ (Musil).

minime, aplaus ei ole ainult Eesti ja Läti teema. Näiteks hispaanlaste lennukis kohanud sellist "rituaali":) Aga rohkem siiski tsharterreiside (tellimusreiside) teema vist.

Kogu see loetelu ei häiri absoluutselt, sest see kõik on mingite erandjuhtude üldistamine igapäevaseks olukorraks. Minu meelest on inimesed, kes lendavad, täiesti normaalsed inimesed igal pool maailma otsas. Ei norska, oskavad süüa ja ei karju.

Kui midagi peaks tingimata häirima, siis pikk vahemaandumine on jama, kallis õlu lennujaamas on jama (and our twelve points goes straight to Norway!), kui lend hilineb, on ka jama (kuid mitte alati - aitäh, EL lennunduseeskirjad!). Ja eriti häirib mind veel see, et Singapore Airlines pole käivitanud Tallinn-Helsingi lennuliini oma maailma parima esimese klassiga. Ei teagi, kuhu ja kellele kaevata.