Lihtsalt huvi pärast küsin, kas ja kuidas on reisimine teie söögilauda mõjutanud? Mulle on näiteks Süüria/Liibanon või Mehhiko/Guatemala või Gruusia või Türgi, Indoneesia, Singapur ja Tai või isegi Keenia oma Spanish omletiga mõju avaldanud.
Mitte küll igapäevaselt, aga aeg ajalt meeldib valmistada üks plaaditäis rusk'e hommikumohvi kõrvale (LAV). Malva pudding natuke harvem, aga samuti kustumatu elamuse jätnud magustoit.
Keeniast jäi külge chapati and beans, aeg ajalt saab taaskord tehtud, kui isu peale tikub.
Peale Bulgaarias käiku oli mõneks ajaks shopska salati kullus. Või õigemini, selle võimalikult täpse analoogi vormistamine.
Meile on Taist külge jäänud Tom Kha Gai ja soolakoorikus kala, mida kodus regulaarselt teeme. Sidrunheina, laimilehed ja tshilli võtsime varem Taist suurte vihtadena kaasa. Nüüd (pärast EU uusi tollieeskirju, kui karmistati taimsete toodete sissevedu) olen ostnud Berliinist Dong Xuan turult (külmutamata sidrunhein 7-8€ kg). Eestis küsitakse isegi sulatatust juba 22€ kilo, värsket olen näinud 32€ kilo. Kanaliha, kookospiima, seeni ja ingverit ostame loomulikult Eestist. Samad maitserohelised lähevad ka merikogrele kõhtu, mis meresoolakoorikus fooliumiga ahju paneme. Parim kaste sinna juurde on Nongporn Seafood Chili Sauce https://woworiental.com/product/nongporn-seafood-chilli-sauce-300ml/, mida alati Taist pool kohvrit toome. Kahjuks Eestis keegi seda maale ei too. Euroopa netipoodides on ka saadavus kehva. Õnneks leidsin seda samuti Berliini Dong Xuan turult.
Af’ile - mina kasvatan sidrunheina kodus, aknalaual. Suvel kasvab väga ilusti, talvel veidi kiduram. Sama ka ingveriga :)
Aga teemasse - iga kord kui kuskilt tagasi tuleme, siis paar nädalat möödub uute kogetud maitsete keskel :)
Kindlalt on menüüsse aga jäänud Vietnamist pärit Bun Cha ning Pho.
Samuti on suvel vaieldamatu lemmik grillitud fetajuust tomatitega ning kalmaarituubikud.
Hea teema algatus. Kahjuks ei saa eriti kaasa rääkida, kuna ka kodus olles ja ühte või teisse kohta veel mitte reisides, juba sööme, nagu lapsed räägivad "naljakalt"!!! Tegelikult pärast reise miski eriti ei muutu, kuna enamus eksootilisemate maade toidud on seotud selle maaga ja maitsevad hästi ainult sealses keskkonnas.
Toidulaua mõjutamine on ehk raske öelda, aga mingeid ideid vahel saab. Igalt poolt on tegelikult midagi omapärast leida ja võimalusel kaasa võtta - Lätist pelekie zirni ehk õllekõrvased põldherned, Poolas zureki supp, Hollandis karrivõie kanaga ehk kip karri, Prantsusmaal andouillette vorst ekstreemi austajatele, Balkanil grillitud lammas puskariga. Iraanist tõin kaasa ardehi pastat (seesam, mesi, datlid) ja lapsed sõid saiaga nii et Nutella lendas nurka ja purk oli päevaga tühi. Indias näiteks sain esimest korda aru kui hea võib taimetoit olla :)
Üks asi on reisid, teine pikemalt kuskil mujal elamine. Reisid ühele maale enamjaolt üsna lühikesed, seega enamasti tegu nö üksikute avastustega, mis pikaks ajaks alati ei pruugi külge jääda. Näiteks viimati Itaalias käies proovisime söögikorra lõpetuseks erinevaid kohalikke digestiive, mis menüüdes kirjas nime all national drink. Päris huvitav kogemus, sest igal pool oli pakutu erinev. Nii et Eestiski jäävad menüüdes nüüd teravamalt silma nii itaalia joogid kui ka näiteks maja limoncellod. Jookide teemal sarnane lugu Gruusia limonaadidega. Nende puhul lisaks Eestisse toodavale Gruusia toodangule oli sama huvitav avastus et mitmete Eesti limonaadide algretsept pärineb Gruusiast. Ja sealne valik muidugi veel laiem. Ka mate teega sarnane lugu.
Pikema elamise korral jäävad mõned asjad muidugi alalisemalt külge. Alates ise baguette’ide küpsetamisest ja lõpetades loomaliha ostmisel uurimisega millise veise osaga täpsemalt tegu. Või teadmisega millal spargli hooaeg või uurimisega millise meloni sordiga tegu ( kas tegu Cavailloni melonitega jne).
