Tegelikult hea teema. Lisaksin mõned mõtted, alustuseks autoga matkajatele. Parkige auto võimalusel summutid päikese poole, säästate istmeid ja armatuurlauda. Kasutage foolium aknakatteid, kasutan rekka omi, katab osaliselt ka külgmisi aknaid. Sõitu alustades avage kõik aknad, lööb salongi tulikuuma õhu ringlema, mõned pikkus ühikud sõitnuna sulgege aknad ja lülitage sisse kont- kliima, nii säästate tehnikat.  Nüüd väheke muud. Õhtul majutusse minnes pange mõned plastpudelid veega sügavkülma. Hommikul seljakotti panduna toimivad kui külmakehad, mis ajapikku muutuvad jääkuubikutega veeks. Kasutame mütse, mida aegajalt niisutame külma veega. Umbes 15a. tagasi kohtasime Jenneril seenioridest saksa paari, kes minekule sättides võtsid seljakotist pudeli sprayd ja pihustasid seda mütside sisse, ka kaelale. Jutt käib "cooler sprayst", ehk abivahendist, mida surma krampides murul vähkrevatele milkartest jalgpalluritele meeskonna arstid valu saanud kohakestele õrnalt peale lasevad. Mul on see abivahend nüüd igal suvel reisipaunas. Ja veel, olgu see Alahambra, Pisa torn, Piran, Dubrovnik või Kotor kuuma ilmaga ajab ikka janutama. Lidl, Spar, Maxi-Konzum või mõni muu kauplus, ikka on külmikutest puudu ja jook neis leige. Niisiis, astute poodi, näiteks Aldi suundute esiteks joogi sektsiooni. Valite välja suuga kokku istuva joogi, eemaldate nõtke liigutusega toote riiuli pinnalt, suundute sihikindlalt sügavkülmikute poole, avate graatsiliselt ukse-kaane , lükkate eemale külmunud herned ja kanakäed ning asetate oma toote tehtud pessa. Katate konspiratsiooni mõttes oma toote uuesti külmunud hernestega ja suundute stoilise rahuga tutvuma poes oleva tootevalikuga, milleks kulub ikka 10-15 min. Ennem kassat kaevate välja oma jahtunud joogi ning väljudes, asute nautlema. Aga ,edu kõigile kuumadel reisidel!

Mina võtan alati magneesiumi lõunasse minnes kaasa, sest tihti lähevad seal jalad krampi öösel suure higistamise tõttu

Minul on hea mõte. Reisida Euroopas sügisel, siis kui kuumalaine läbi.

Suure kuumaga peaks tarbima rohkem mullivaba mineraalvett (Evian, Vittel jms), kuna higistades  kaotab keha suurel hulgal soolasid ja mineraale. Mineraalveega ei tasu küll liialdada, aga ühe tavalise reisi jooksul ilmselt mineraalveega endale liiga teha ei ole võimalik (krooniliste haiguste puhul tasuks ehk siiski  konsulteerida arstiga).

Vältida tuleks kindlasti alkoholi (mis küll kahjuks käib puhkusega ilmselt alati kaasas, sest üks külm õlu on ju "alati omal kohal"), sest alkohol tõstab südame pulssi, suurendab higieritust ja toimib ka diureetikumina. 

Vältida tuleks ka suitsetamist.

Vältida tuleks igasugust päevitamist, kuna isegi mõõduka päevituse korral tekib ikkagi nahale põletik ja naha soojusvahetus on häiritud.

Ihu pesemisel eelistada võimalikult naturaalseid seepe ja šampoone, et vältida nahaärritust. Isiklikult ei kasutaks väga kuuma ilmaga ka kehakreeme ega muud sellist (näiteks meik), mis ummistaks naha poore. 

Igasuguste "karastavate" ja suhkrurikaste jookide asemel lihtsalt puhas vesi, vältida kohvi (diureetikum, tõstab pulssi).

Oluline osa on ka toidul - mida "kergem" toit, seda vähem see keha kurnab. Salatid, köögiviljad - rohkem värsket toortoitu.

Hotellist välja minnes võtta kaasa ainult hädavajalik, sest iga lisakilo asjatult kaasas veetavat massi ainult kurnab keha. 

Võimalusel kasutada heledat riietust, ideaalis aga naturaalsest linasest, pikkade varrukate ja säärtega riideid - need on väga olulised just kuuma ilmaga. Linane riie on 100% looduslik ja toimib kuuma ilmaga hea soojusvahetina - peegeldab päikest riietelt tagasi, kuid laseb samas kehal vabalt hingata. 
Julgemad võivad riiete alt ära jätta ka aluspesu, rääkimata siis juba sokkidest. Eriti hästi töötab see linaste riiete puhul. 

Kingade asemel kerged sandaalid või plätud, kohvri asemel kerge seljakott ja kaelas rippuva peegelkaamera asemel mobiili fotokas. Rahakoti asemel mobiili kaarditaskusse ID-kaart ja paar krediitkaarti.

Elasin Perthis Austraalias, kus oli jaanuaris kuu aega järjest päeval 40C ja öösel 30C. Õhuniiskus 20%. Konditsioneeri polnud.

Soovitusi:

• Käia tihti dušši all jahutamas.

• Panna selga märg t-särk. Kuni see kuivas, ei olnud liiga palav.

• Õues käies alati veepudel kaasa!

• Kanda laia äärega mütsi, mis varjab nii nägu kui kaela.

• Loomulikult päikesekreemid ja päikeseprillid. Aga see on juba elementaarne, ilma selleta ei saanudki.

Aga soojaga harjub ära ka. Peale Austraalias elamist on 30 kraadi minu jaoks leige ilm, alla 25C on kõik külm.

Praegu on USA-s New Yorgis samuti väga kuuma ilmad ning kohe kui saabusime ostsime Hydration Multiplier-i (https://www.liquid-iv.com/products/hydration-multiplier-tropical-punch-one-time?variant=40248719310884). 

Eestis seda ei müüda aga teadsime, et USA-s on see olemas. Neid müüakse USA-s nii apteekides kui ka Walmartis. Pulber, mis vette pannakse ja mis võtab joogijanu pikaks ajaks ära ja ei pea koguaeg veepudeliga ringi käima. Neid on erinevate maitsetega. Ja väga hästi aitab ka selle vastu, et öösiti ei teki jalakrampe, kui päeval pikalt ringi liikuda. 

Samuti sai ostetud näole pihustatav UV-kaitse sprei ja ei pidanud pidevalt kreeme peale määrima. Aga kohe andis tunda ja tekkis päikesepõletus, kui kuskile jäi UV-kaitse panemata. Niiet kaasas oli ka päikesepõletust leevendav kreem. 

USA-s igal pool konditsioneerid, mis lõpuks kurgu haigeks teevad, niiet siseruumides liikumiseks ja lennukis oli ikka kampsun ka kaasas (sh muuseumides).

Siin on juba palju asjalikke soovitusi olnud. Lisaksin ühe veel.

Head leevendust palava ja tuulevaikse ilmaga annab väike kaasaskantav ja USB-kaabliga laetav ventikas. Maksab vähe, on väike ja ei kaalu pea midagi.

Kui ikka hingamine kuumuse tõttu raskeks kipub minema, siis on sellisest palju abi.

Mõistlik oleks osta selline, millel on ka alus komplektis ja mida saab ka siseruumis püstiasendisse näiteks lauale asetada. Näiteks kusagil umbses söögikohas on oma ventilaator laual igati mõnus. Samuti on soovitatav hankida vähemalt kahe kiirusega variant.

Olen ise sellise kasutaja mitmete aastate jooksul, eriti Aasias reisides. Aga on kasutusel olnud ka Euroopas kuumadel aegadel ja isegi Eesti suvel.

Saadaval on väga palju erineva disainiga mudeleid igale maitsele.

Näiteks LED valgustusega:

Veearuga, eriti head jahutavat efekti tekitavad mudelid:

Või siis näiteks õlale asetatav "hands-free" variant:

Variante ja disaine on veel palju erinevaid. Iga huviline leiab kindlasti endale sobiva.

Teemat lugedes täpselt see tunne hetkel, et annaks ükskõik mida, et ka siin sellise asja üle muretseda saaks suvel. Hapnik ja värske õhk on küll toredad asjad, aga tahaks selle jope juba kappi ära visata :D 

Aga eiei, ega need ekstreemsused ka muidugi toredad pole, mis paljudes regioonides kõigele elusolevale saatuslikuks saavad..

Palju häid nõuandeid, hea topic!

@Annsa viitele täienduseks, ka Eestis saab janu kustutavaid rehüdratsioonipulbreid osta, nii apteekidest kui veebipoodidest. Nt Rehydron: https://www.benu.ee/tooted/seedimine-ja-dieet/kohulahtisus/rehydron-optimL

Lastele sobib eri maitsetega Smecta

See eelnev kommentaar oli nüüd küll natuke eksitav - lastele mõeldud Smecta (sobib ka täiskasvanutele) nimelt ei kuulu rehüdratsioonipulbrite hulka, vaid selle näidustuseks on kõhulahtisus ja seda soovitatakse anda koos rehüdreerivate lahustega, et taastada kõhulahtisusest tingitud vedeliku ja mineraalide kadu ja tasakaal. 

Kuumas on siiski peamine vedelike tarbimine ja rehüdratsioonipulbreid või lahuseid (või ka soolasid, magneesiumi jne) võib ju suurema vedelikukaotuse korral juurde tarbida, kuid need ei asenda täielikult tegelikku vedelike rohkema tarbimise vajadust ennast.

Schweppes toonik on ka väga hea janu kustutamiseks palava ilmaga.

Kõik väga head soovitused (millest siiski pea ühtegi ei kasuta). Aeglase reisistiili harrastajana eelistan kõige kuumematel päevastel tundidel lihtsalt välja mitte minna, vaid olla hotelli/guesthouse'i ventika või konditsiooneeri all ja võimalusel reisida hommikutundidel.

Ühte nippi aga kasutan küll. Nagu viidati, kaotab keha higistades soolasid ja mineraale. Seetõttu on mul troopikas kaasas soolatops, et turult ostetud tomatitele raputada.

Väheke teistpidine olukord. Aprillis sai oldud Miamis. temperatuur 27-28. Hotelli fuajees töötas konditsioneer. Väljas sisse tulles külm, mis külm. Toas oli kivipõrand. Jalgadel külm. Kahjuks oli 2 päevaga nohu garanteeritud.

 Mis aga kuumusesse puutub, siis olenevalt kohast. Luxoris oli 42, aga seal kuiv õhk ja erilist probleemi polnud. Vesi peab muidugi koguaeg kaasas olema

Mul on sama probleem, ei kannata väga hästi kuumust :( Eile ostsin  ventilaatori ja olen kergendustundega))) Kuid tavaliselt eelistan juulis ja augustis reisida jahedamatesse riikidesse nagu Island ja Šotimaa.

Selleks tegid konto et oma poekest spämmida siia?