Varuväljapääsu reas pole võimalik väikelastega üldse istudagi, sest seal on ealine piirang. Ehk see lõik ei käi väga teemaga kokku. Eriti USAs, kus peaks vist vähemalt 15-aastane olema, et saaks exit-rows istuda.

Aga mina isiklikult pole õnneks negatiivses mõttes oma lendudel eelpool kirjeldatud situatsioone täheldanud. Olles aus, siis hoian ka ise alati pöialt, et väikelastest (a la kuni 10a) kaugemale istuma satuks, sest siis on suurem tõenäosus, et mürafoon on kõrgem ja edasi-tagasi saalimisi on rohkem.

Üsna tuttav teema. Isiklikult mind ei ole ümber istuda palutud, aga olen näinud, kui paar rida eespool, kus oli laiem reavahe, läks päris ägedaks ütlemiseks. Lapsevahemad nõudsid, et üks koosreisivatest sõbrannadest oma koha loovutaks.

Eraldi teema on muidugi lapsed, kelle vanemad ei vaevu nendega lennu ajal tegelema ja kes igavusest kaasreisijaid häirima hakkavad. Viimasel Londoni lennul pidin paluma isal lõpetada oma pojal jalgadega minu istme seljatoe tagumine.

Kaugliinibussides tegelikult sama lugu. Ma olen endale spetsiaalselt koha valinud ja siis tuleb kodanik, et kas saaks kohti vahetada.

Sellest kõrgem nõmeduslevel on pardihuultega tsikid, kes võtavad oma väiksed pitsud kaasa ja siis kurdavad, et neil on vaja istuda exit rows, sest nende koer ei mahu istme alla muidu. Olin juba peaaegu loobumas, sest noh, ega loomade süü pole, et nende omanikud idioodid on... aga õnneks tuli mul mõistus pähe ja ütlesin "well then you should have paid for it" ja jõllitasin oma resting bitch face'iga kuni linnuke lendama hakkas. Ma olen üldiselt väga no conflict ja alandlik. Suht savi. Aga ma maksin ekstra selle koha eest, sest mul oli vaja läpakas tööd teha ja tavaridades on see väga ebamugav. Ise ka üllatusin, et enda eest seisin.

Laste osas - mind on ka palutud ümber istuda. Olen keeldunud, aga olen ka nõustunud. Kui iste on lapsest kaugel ja normaalne (mitte pellari kõrval), siis pigem istun teises kohas kui laamendava lapse kõrval.

IIsen

Minul ka pikkade lendudega ei vea. Tegelikult ei vea vanematega, kes ei vaevu oma lastega reisi ajal tegelema.

Järjekordselt 21.03 lend AY0142 BKK-HEL sattus meie seljataha Soome-Tailanna oma kahe teismelisega. 12 tundi möödus täieliku tai massaazi saatel. Kuna lend on nüüd enam-vähem 12h, siis minu selg ei pidanud sellisele jalgadega seljamassaazile vastu. Vanus ka juba selline.

Happy endingu sain alles Helsinkis, lennu lõppedes. Hea, et juurde ei pidanud maksma.

Kui ma olen ostnud konkreetse koha, siis ma ei ole nõus kohta vahetama, sest mille eest ma siis maksin!?

Doha-Sri Lanka lennul oli minu selja taga mudilane, kes talgadega istet tagus. Oli õudne ja ma kannatasin. Aga ta jäi õnneks kunagi ikka magama ka! :-D

@Helenolen,

"neil on vaja istuda exit rows, sest nende koer ei mahu istme alla muidu" - exit rows ei tohigi eesoleva istme alla asju panna, nii et sinna neil küll asja pole.

Lapsevanem on ainult korra minult kohavahetust nõudnud, aga laps oli silma järgi nii 16aastane ja tal tundus suht piinlik olevat. Keeldusin vahetuskaubast, teenisin emmelt mõned vandesõnad ja "lapselt" kergendunud ohke :)

Küll aga on mitmeid kordi ette tulnud paarikesi, kes ei suuda kuidagi paar-kolm tundi eraldi istuda. Kui samaväärset või paremat istet vastu pakutaks, siis ma oleks isegi nõus vahetama, aga alati pakutakse minu exit-row vastu kohta kuskil tagaotsas. Ja millegipärast ei sobi variant, et nad istuksid tagumises otsas koos ja tagant keegi kindlasti hea meelega tuleks varuväljapääsu ritta istuma.

Aga kui keegi on enne minu saabumist end külmalt minu kohale parkinud, siis jääb igasugune kauplemine ära. Kui viisaka ütlemise peale kohta ei vabastata, annan mõnele meeskonnaliikmele teada, et parema meelega oleksin ma oma istmel üksi, aga pole probleemi ka okupandi süles istuda :)

Kas tõesti tullakse pakkuma vahetuskaupa, et mine sina oma exit-rowst ära e loobu lisaruumist ja lisaks makstud EURidest ning istu kuhugi tahapoole? Ja see töötab? Kurja, ma olen ikka nahaalsuses lausa masendavalt algaja :)

Mul on olnud Finnairiga selline juhtum kus ostsin lennule premium kohad, sest mul on pere teismelised pikka kasvu, üks neist on aastaid haige olnud ja tahtsin neile jalaruumi, kasutasin selle jaoks nii raha kui punkte. Istume lennukis maha ja tuleb lennuteenindaja infoga, et üks ema tahab minu laste kohti oma lastele, sest ta reisib üksi ja tal on mugavam meie kohtadel istuda. Teise ema laste kohad olid tagapool ja eraldi, lennuteenindaja andis mulle konkreetselt mõista, et kuna mul on suured lapsed siis nemad saavad eraldi hakkama. Ma ütlesin, et ma ei saa laste kohti vahetada isiklikel põhjustel (ma ei hakanud kõigi ees oma ühe teismelise haigust lahti seletama) ja ma ostsin need kohad. Lennuteenindaja vastas mulle tasulise info kohta kõvasti ja hukkamõistva tooniga, et "mulle tundub, et te ei taha minuga üldse koostööd teha". Sellise tooni peale viskas mul kergelt rõhu üles, sest lennuteenindaja ei tohiks survestada, et ma oma kohtadest loobun, aga minu õnneks hakkasid järgmises reas olevad soomlased klienditeenindajale midagi ütlema ja ma pääsesin enamast survestamisest.

Kui päris aus olla, siis peale oma pesakonna suureks kasvatamisest on mul väikelastega toimetamisest üsna isu täis ja seetõttu on minus olematu soov veeta võõraste väikelastega lennukis aega. Saan aru lennusõidust kui ühistranspordi võludest ja valudest, kuid oma raha eest ostetud kohad tahaks ma siiski endale jätta.

Ma ei saa aru, miks Finnair sellises vanuses penskaritest reisisaatjatega üldse lendab. Viimasel lennul, nädal tagasi aitasin endale kohvi valada.

Üldiselt peaksid lennufirmad KÕIK hakkama oluliselt rangemalt jõustama põhimõtet, et reisija saab AINULT seda, mille eest on maksnud.

Kui piletis on 1 käsipagas kindlate mõõtmete ja kaaluga, siis on teiste reisijate suhtes ebaõiglane sellist reisijat üleüldse pardale lasta -- las aga MAKSAB oma ettenähtust suurema kohvri pagasiruumi paigutamise eest või JÄÄB MAHA (ilma hüvitist saamata, seston ise rikkunud lennufirmaga pileti ostmisega sõlmitud lepingu tingimusi).

Kui pere ei ole raatsinud maksta lisaks kindlate istekohtade eest (kui sellist õigust ei tule neile juba koos pileti reeglite või püsikliendistaatusega), siis PEAVADKI istuma eraldi.

Lennufirmadel käib nende reeglite jõustamine pahatihti nö kampaania korras. Aga peaks käima kogu aeg ja kõikdies lennujaamades.

Mõlemad tegevused -- nii ettenähtust suurema pagasi pardale smugeldamine kui enda lihtsalt koos istuma paneku nõudmine on tegelikult vargus, Sest iga teenuse, mille eest on ette nähtud konkreetne hind, kaustamine selle eest maksmata ongi vargus, Huvitav, kas need "säästliku meelega reisijad" ka poes asju lihtsalt põue panevad? Vahet ju tegelikult ei ole -- kas varastada poest kommipakk või lennufirmalt teenus.

@päike12

Sellega puhtalt hit or miss, lendan Finnairiga väga tihti ja pea alati olnud nii 22-30 vanuses naised teenindajateks ja ega pole just suur nõdlus cabin crew ametipositsiooni peale ning nagu kuulnud olen, eelistab Finnair vanemaid kogemusega inimesi sinna positsioonile. Kus need noored ikka kogemuse saavad kui mitte Ryanairis või Wizzairis.

Viimane kord Wizzi Tallinn - Luton lennul viskas aga üle küll, istusin 2A ehk kohe ees ja cabin crewks oli sattunud silma järgi samavanune poiss ja tüdruk ja no reaalselt kogu lennu need siis rääkisid ja no ilmselgelt see kutt sebis seda tüdrukut, oleks see piirdunud veel jutuga, aga ei, oli vaja seal ees istmel veel kutil käed ka tüdrukule ümber panna ja siis vaadata kõikidele reisijatele otsa.Viskas nii üle, et kirjutasin Wizz Airile ka kaebuse, pole siiani vastust saanud. Ma saan aru, et inimesed noored, aga no igaks asjaks oma koht ja aeg. Pole siis ime, et Finnair pensionäridega lendab.

Eks ta selline üleminekuaja värk on, inimesed pole harjunud maksma. Traditsiooniliselt oli lennukis kõrvuti istumine reegel, eraldi paigutamine juhtus ainult hädaolukorras ja oli enam-vähem vabandamist väärt. Nüüd kasutab üha rohkem lennufirmasid algoritme, mis tahtlikult paigutavad reisijaid laiali, eesmärgiga tõsta varjatult piletihinda - ja siis lennufirma ja lugupeetud stjuardess vaatavad reisijaid hukkamõistvalt: "No on sead! Ei taha maksta." Kuigi nad on selle uue reaalsuse tahtlikult tekitanud algoritmiga, mis üritabki inimesed laiali paigutada, sellal kui varem tehti kõik süsteemid selleks, et neid tasuta kokku paigutada.

Eks inimesed harjuvad selle uue reaalsusega, vaikselt surevad ära need, kes olid harjunud kohtade eest mitte maksma, ja konfliktid vähenevad.

Kui restoranid valivad sama tee - paned seltskonnale laua kinni, lähed kohale, paigutatakse eri korrustele - "Ah te tahtsite samas lauas koos süüa? No siis oleks pidanud broneeringu eest maksma, kust te üldse võtsite, et saate tasuta samas lauas istuda? Kas toidu maitse muutub sellest, kui need kaks tundi eraldi istute? Peaasi on ikka süüa saada ja kaloreid manustada, mitte kõrvuti istuda." - siis ajab ilmselt ka s*ita keema, aga kui seda on 10-20 aastat järjepidevalt tehtud, siis harjutakse ka sellega :)

Ma lendan päris palju. Üllataval kombel ei ole mult kordagi kohavahetust nõudma tuldud. Võimalik, et lennukisse mahaistudes esimese asjana mürasummutavate klappide pähe panemine muudab mind raskesti lähenevaks.

Mul on aga hoopis üks teistpidine näide. Istusin Qantase Sydney - Singapur lennul (A333) turistiklassi esimeses reas, vahekäigu pool. Ja minu kõrval oli akna all vaba koht. Paar rida taga pool oli vene keelt kõnelev paar, kelle meespool kaunis rahutu näis. Kui pardaleminek lõppenud oli hüppas mees kohe püsti ja küsis lennusaatjalt, kas ta võiks minu kõrvale istuma tulla, tal olevat pikad jalad ja puha. Mina mõttes juba ohkasin. Ja siis küsis lennusaatja, kas mul on ok, kui vend minu kõrvale tuleb. Ja mina, arvates, et ega vahet pole, mida ma ütlen, ütlesin "ei". Selle peale ütles lennusaatja sirge näoga venkule, et sorri, pead oma kohal püsima. Mul kukkus lõug põrandale selle peale. Venku arvatavasti plaanitses mu mõrva.

Restoranis tellid laua ja laevaduses tellid kajuti, küsimusi ei tohiks olla. Aga lennunduses kus alla 12 a. laps eraldatakse vanemast?

Mina olen nipsakust mitu korda Lufthansas kogenud. Jätku oma 10 gr šokolaadiruut õhtusöögiks serveerimata, aga võiks ikka rääkida reisijatega lahkelt. Kohvrite osas sekundeerin Raulile. Ma ei kibele sisenemise järjekorras esimeste hulka, aga teise poolde jäädes pean peaaegu alati oma alamõõdulise koti võtma jalgade ette, sest tullakse liigsuurte kottide ja kohvritega. Aga mina tahaksin ka pisut varbaid sirutada ja minu jope ei peaks iga kord olema viis rida eespool või tagapool riiulis, kuhu stjuardess on suutnud selle pressida. Kuulun nende hulka, kes hoiavad istmevalikul kokku, meie vanuses pole tähtsust iga minut kõrvuti istuda, siiski pean lapsevanemate puhul südametuks laste vastu ja häbematuseks kaasreisijate vastu jätta ostmata istmed lastega kõrvuti.

Ise olen teinud nii. Enne piletite maksmist fikseerin millised kohad lennukis on on hõivatud. Peale maksmist alustan uue brooneeringuga ja vaatan millised uued broneeritud kohad on lisandunud. Nii saan teada kuhu vaikimisi paigutatud on.

Mina ei saa aru, miks ma peaks maksma selle eest, et istuda oma lastega kõrvuti? Siis võiks tõesti, nagu eelpool toodud kommentaaris mainiti, laevakajutites ja restoranis ilma lisatasu maksmata, samuti inimesi suvaliselt paigutada.

Loogiline oleks lisatasu maksta, kui ma tahan istuda seal laiemas reas, ei taha istuda reas nr 13, ei taha istuda wc lähedal või mida iganes. Ja sellisel juhul ei tohiks tulla keegi paluma ümberkolimist.

Aga kui mul on täiesti ükskõik, kus lennuki otsas ma istun, millises reas, peldiku ees/ taga või kõrval, siis ma tõesti ei saa aru, miks ma peaksin maksma, et istuda KÕRVUTI???

Siiamaani pole maksnud ja ei kavatse tulevikus ka maksma hakata. Ükski lennufirma pole siiani sundinud ka.

Jaa, ma ka nõustun cameroniga. Mind pandi eelmisel suvel pooltühjas lennukis lastest eraldi (lendasime kolmekesi - mina ja kaks 8-aastast). Mitte kuhugi nende lähedusse, vaid 10 rida tahapoole umbes. Mul ükskõik, kus istuda, ja ei näinud mõtet selle paaritunnise lennu puhul 60 eurot juurde maksta koos istumise eest. Paar tundi lastest eemal rahulikult raamatut lugeda pole üldse halb :) Aga kuna lennukis oli terveid vabu ridu, siis kolisime ikka kokku. Tundus lihtsalt nagu järjekordne katse raha välja pigistada, ilma et sellega kaasneks mingit reaalset teenust.