Imikud puhkusereisil

Tere õhtust!

Annan endale juba ette aru,  kuidas materdada saan, kuid...saabunud täna koju pikalt lennult soojast kohast koju, mis möödus imikute kräunumise saatel, üritasin teemat endale lahti mõtestada.

Miks siis üldse minnakse imikuga reisile kaugele maale?

 1) imik saab unustamatu elamuse kogu eluks?

2)keegi ei hoia imikut, kuniks noored energilised vanemad soovivad end bassu ääres kärsatada?

3) soovitakse, et kogu pere oleks kenasti puhanud ja d-vitamiini täis pumbatud?

Minu vastused.

1) imik ei mäleta mitte midagi sellest suurena

2)istuge kodus, kuni lapsed suudavad teisi lennukis olijaid säästa

3)mitte keegi teist pole teist puhanud, võib-olla ainult hr.isa, kes on piisavalt õlut libistanus, et end vääksumise suhtes nüristada.

Üldiselt võiksid lennufirmad lõpetada imikute tasuta veo, nende kohe eest võiks isegi rohkem raha küsida, kuna teistele reisijatele peaks maksma "imiku talumise tasu".

Jah, ka mul on lapsed, istusime kodus, kuni nad oskasid aega veeta kräunumiseta.

Terv

Rumalate vanemate noomija

Järgmine kord proovi äri- või esimest klassi, sinna satub neid veidi harvem.

Siis ka pigem eespoolsemad istmed valida, muidu kostab tagant turistiklassi eestotsast ikka see kole nüristav seakisa.

tripp! Parem kui istud ise ka kodus reisimise asemel. Selle asemel ,et siin kräunuda.

Kahjuks paljud eestlased on lastevihkajad. See postitus on paraku tüüpiline näide. Kui neid "imikuid" ei oleks, sureks eesti rahvas välja. Ja muuhulgas sulle ei hakkaks keegi vanaduses pensioni maksma. Väikeste laste vanematel on täpselt samasugune õigus reisida kui teistel. Ning enamasti tingib laste kaasavõtmise just see, et pole neid kuskile jätta pikaks ajaks. Jah, vahel lennukis mõni laps nutab. Mind näiteks häirib see kordades vähem kui joobes täiskasvanute lällamine (mida ka paraku ette tuleb). 

Soovitused reisimiseks kui laste nutt kohutavalt pinda käib:

1) Vali korraliku lennufirma regulaarlennud. (Väikelaste vanematel on millegipärast seisukoht, et otselend on jube mugav ja seetõttu on nende kontsentratsioon suurem Smartlynxi taolistes õudustes.)

2) investeeri kallima teenindusklassi piletisse. Äriklassis on väikelapsi harva.

3) Osta endale mürasummutavad kõrvaklapid.

On ka muid põhjuseid miks imikutega reisima peab peale puhkuse. Tavaliselt on neil oma tsoonid kuhu hällid seina riputatakse, harva paigutatakse neid lennukisse laiali. Üldiselt mul on sattunud harva lendusid kus mõni imik kõrvale röökima on sattunud, üritan nendest tsoonidest kaugemale koha saada. Viimane kord oli tõesti lennuk nii täis, et sain koha vahetult tittede taha.

Viimati sai tehtud kaks pea 12-tunnist lendu üle Atlandi. Esimesel lennul olin ka ise mures, kui nägin, et meie vahetusse lähedusse saabus kolm imikut. Olin kohad ekstra valinud oma ala tagumistesse ridadesse, lootes, et lapsed paigutatakse ette hällide alasse.

Minu üllatuseks oli laste nuttu kuulda ehk mõned minutid. Vanemad ei olnud omavahel seotud, kuid kõik said lastega suurepäraselt hakkama.Näis, et ettevalmistusele oli palju panustatud ja töötas tihe koostöö ka teenindajatega. Seega, kõik on võimalik. Samas, olen ka kogenud lendudel lapsevanemaid, kellel on täiesti ükskõik.
Tagasilennul,  A380 pardal, oli üleval tagaosas väike ala turistiklassi, kus üks lastest omajagu häält tegi. Õnneks oli see minust piisavalt kaugel, aga tualette külastades jäi alati kõrvu.
Paistab, et liinilendudel paigutatakse imikuid siiski suvaliselt või siis on vanemad ise suvalised kohad valinud.

Lahendused?
Suuremates lennukites on mitu sektsiooni, miks mitte müüa pileteid nn 18+ tsooni, kuhu lastele kohti ei müüdaks? Keda häirib, saab kindel olla, et on täiskasvanute sektsioonis.
Mis puutub purjus lällajatesse, siis neil lendudel, kus mina olen käinud, on nad kiirelt paika pandud ja kedagi ei ole häiritud. Olen ka ise inimesi korrale kutsunud vajadusel. Veidi kohatu võrdlus.
Seda vist nimetatkse juba diskrimineerimiseks, kui kohavalikul näeksid eri värvidega imikute kohavalikuid? Ja ka siis ei ole tagatud et viimasel hetkel paigutatakse sinu lähedusse potentsiaalne häirija.

Minu hinnangul imikud karjuvad lennukis oluliselt vähem kui näiteks 2-4 vanuses lapsed.
Imik võibolla natukene kisab tõusul-laskumisel, kui kõrvad lukku lähevad, samas natukene vanemad lapsed hakkavad alles siis kisama kui igav hakkab.

Tundub, et teemaalgatajal on 200€-ses Egiptuse hotellis veedetud koomas nädalast korralik kass peal.

Saan aru, et pohmellis lennukis vegeteerides käib iga piiks närvidele ning hea oleks rahus und lasta, kuid natukene võiks ikkagi empaatiavõimet säilinud olla.

Olles ise nelja lapse, kellega on saanud sünnist saati lennata, isa. Siis sellised teemaalgatajasugused lennukis iga piiksu peale krimasside tegijaid ikka leidub.
Ma usun, et väikeste lastega vanemad vajavad seda puhkusereisi isegi oluliselt rohkem kui lasteta inimesed. Töö, lapsed ja kõik muu võivad teinekord selle ootamatu puhkusevajaduse nii möödapääsmatuks muuta, et närvide taastamiseks on puhkus vajalik:)

Vastused su küsimustele oleks siis nii:

1) Ei, imik ei saa meeldivat reisikogemust. Imik saab puhanud vanemad, kellel on rohkem jõudu temaga tegeleda.

2) Kuna imikuks peetakse üldjuhul kuni pooleaastast last, kes enamjaolt on rinnatoidul, siis sellne küsimus jätab tõesti soovida.....

3) usun, et kõik on puhanud. Väljaarvatud koomas nädalast lennukis magada sooviv teemaalgataja.

Üks tähelepanek ka,

Millegipärast näeb Eestist lennates neid krimpsus nägusid ikka oluliselt rohkem kui ükskõik millisest muust riigist lennates.

Minu senised kogemused ütlevad samuti, et kõige keerulisem on nende 2-4 aastastega, kellel jalad all ja hääl nagu häiresireen, vaat nemad suudavad teha seda, mida imik iial ei tee ja peavad oma agoonias vastu uskumatult palju tunde. Kui veel juhtuvad olema vanemad, kes ei kuule ega näe, on tulemus päris karm :-) Aga tegelikult peaksid edukalt lennatud saama kõik inimesed sõltumata vanusest ja lennuklassist, teistega arvestamine on õpitav. Imikuid ja väikelapsi näeb ka äriklassis ja nende käitumine on ikka vägagi vanemates kinni. Minu jaoks kõige keerulisem lend oli kunagi 8 tunnisel öölennul A380 äriklassis kui ühel vanemal naisterahval oli meeletu köha ja ta köhiski terve lennu lakkamatult... Vahepeal kogunesid murelikud lennusaatjad lohutavalt tema ümber, aga ei aidanud ükski ravim ega miski muu, inimene köhis nii rämedalt terve lennu, et mitte keegi ei maganud. Kindlasti see ärritas enamikku reisijatest, kuid mida sa teha saad peale kaasa tundmise? Imiku nutt oleks sel ööl pigem uinutavalt mõjunud :-)

Ma arvan, et eestist lennates näeb neid krimpsus nägusid rohkem ka selle pärast, et meil on selline imikute lennutamine tavalisem, kui mujal maailmas. Kurat, UK-s ei tohi alla 14-aastane minutitki üksi kodus olla. Peale kooli võta lapsehoidja või jää ise töölt koju. Ma karadan, et seal oleks lastekaitsjad vanemad ammu trellide taha pannud.

Samas, on minu arust just meie piirkonnas palju rõhku pandud peretraditsioonidele. Ma saan aru, et alla aastast ilma vanemateta ei jäta, aga 2-4-aastane saab ju vägagi edukalt vanavanematega hakkama. Ehk ootaks oma reisimisega ajani, kuni last kannatab omapead jätta. Ei pea ju minema kahenädalasele kaugreisile, võib ju ka lühemaid sutsakaid vahemerele teha vms. Ka meie reiskorraldajad teevad 5-päevaseid jms otsi.
Puhata saab absoluutselt mõnusalt ka kodumaa SPA-s jne.

Rõõm näha, et diskussioon tekkis. Kahjuks nagu alati, alustatakse teemapüstitaja maha tegemisega, täitsa eestlaslik ju.

Olen ka ise kolme lapse isa ja oleme teadlikult hoidunud lennureisidest lastega eas, kui nad suurt midagi sellest aru ei saa ja segavad teisi reisijaid. Puhtast lugupidamisest teiste rahu vastu. Nüüd on lapsed juba nii suured, et oskavad "olla" ja käivad reisidel kaasas. 

Smartlynxi tsarteritel toimuva kohta ei tea midagi, tean vaid seda, mida siin foorumis räägitakse.

Minuarust on see juba nii ära leierdatud ja läbi arutatud teema, mille juures on kõigil oma vägagi kindel seisukoht. Täpselt nagu vaksineerimise teema. Aegajalt keegi ikka jälle võtab selle üles et kaasmaalaste vererõhku tõsta.

Täiesti ebavajalik teema ja meelevaldselt sõnastatud.

Absoluutselt ei ava mingit diskussiooni, vaid vastupidi õhutab negatiivsusele.

Minu viimane pikk lennureis  kahe väikese lapsega businessis oli samuti negatiivne, kuid teise nurga alt. 

Meie ette istus soliidses eas meesterahvas, kes lennukisse saabudes tegi juba eos ebameeldivaid nägusid, nähes mu lapsi. Stjuardessilt palus kohtade ümbervahetust demonstratiivselt minu kuuldes(kuid see polnud võimalik, lend oli tàis). 

Kui lennu lõpuks selgus, et mu lapsed ei teinud terve reisi jooksul piiksu ka vaid istusid ja magasid, siis härra maandudes naeratas ja oli viisakas. 

Loo mõte on selles, et ka täiskasvanud inimesed võiksid õppida lennukis käituma, olla tolerantsemad teiste suhtes, rääkimata purjus täiskasvanutest, kes tihtipeale käituvad lapsikumalt kui 2-4 aastased. Ja nemad ei väsi ka. 

Karjuvad, räuskavad väikelapsed lennukis on vanemate tegemata töö või vähene lennukogemus. Kehvasti ettevalmistatud lend ei tähenda üldjuhul kunagi head. 

Küll aga purjus täiskasvanute kohta pole ühtki mõistlikku argumenti välja tuua.

Purjus lällajaga kutsud ta korrale. Kui järgneb ähvardus, pöördud personali poole. Vajadusel kaasneb hädamaandumine ja lällajate arreteerimine.
Kui keegi laseb end purjus lällajatest häirida, siis on tegu puhtalt issenda saamatusega.
Lastega nii lihtne ei ole, protesteerimisel võid iseend arreteerituna leida.

Purjus inimesi ei võetagi lennukile ja kui satuvadki, siis enamasti eemaldab kapten nad enne õhkutõusu. Ma ei ole oma mitmesaja tehtud lennu jooksul lennukis ühtegi purjus inimest kohanud. 

Imikute kaasavõtmine on õigustatud kui tegemist on vajaliku reisiga, puhkusereisidele imikute kaasavõtmist ma mõistlikuks ei pea ja mida rohkem reisin, seda enam arvan, et neljanda eluaastani ei ole laste kaasa võtmine puhkusereisidele laste suhtes õiglane. Võiksin välja tuua reisikogemuste tõttu vähemalt paarkümmend põhjust, miks ei ole mõtet alla 4-aastasi kaasa võtta, olen neid varem üles loetlenud, aga eelkõige peaks lapsevanem mõtlema lapse mitte enda heaolule, mitte ainult lennukis. Toon ühe näite, kuidas võib üks sõit reisi rikkuda. Mul on täna võtta värske kogemus, kus kasutasin praami ja kui väljas oli 34 kraadi, siis praamil vaevu paarkümmend soojakraadi, endalgi jalad külmetasid, aga poole tunni pärast oli lapsi aevastamas ja köhimas rohkem kui paar, sest konditsioneer puhus otse peale ja kinnisest praamist pääsu ei olnud. Koroona viiruse tõttu mõõdeti kõigil mahatulijatel temperatuuri, ma ei näinud, et kedagi võeti kõrvale, aga üks sõit võib kogu reisi rikkuda. Sama võib juhtuda lennukis, näiteks Emirates lennukites on enamasti jahe ja isegi täiskasvanutel on raske terveks jääda, rääkimata lastest.

Mul on kolm last. Ned mõned aastad, mis nad imikud ja väikelapsed olid, sain reisimata hakkama küll. Reis on väikesele inimesele väga suur stress, vanematele ka. Lastega tegutsemisel lähtun põhimõtetest: lähemalt kaugemale, lihtsamalt keerulisemale. Algul reisisime kodumaakonnas, siis Eestis, algklassilastega käisime lähivälismaal, seejärel juba kaugemad reisid.

Ma olen sarnaselt paljude eelpool kirjutanutega ühel meelel, et tegemist on suht mõttetu diskussiooniga.

Sama hästi võiks arutleda, kas käesolev talv on meeldiv või mitte -- ja tulemusena leida, et on neid, kes rõõmustavad kuna ei pea päevast päeva maja ees lund rookima ja on neid, kes kurvastades oma keldris kasutult seisvat suusavarustust vaatavad. 

Ehk siis -- elus on palju sellist, mida me muuta ei suuda -- jätkugu meil tarkust sellest aru saada ja kannatust see üle elada.  Nii imikud lennuki kõrvalistmed kui lumevaene talv ja ärajäänud Tartu maraton.

Kommentaaridest leidsin paar mõttekaaslast (just selles osas, et väikelapsele on pikk reis stress) ja odavaima lahendusena väljapakutud mürasummutavad kõrvaklapid.

Mürasummutavad klapid lapsi päris vait ei tee. Vaiksemaks aga küll.

Ühelt poolt: mulle ei meeldi lapsed, mul ei ole lapsi ja ma ei kavatse neid saada.

Teisalt: see on minu valik. Nagu on ka minu valik lennukisse istuda. Keegi ei sunni mind sinna metalltorusse, ikka ise lähen.

Seega, ole ise ja lase teistel kah olla. Sinu valikud ei ole olulisemad/paremad, kui lastega reisivate inimeste valikud.

Olen kasutanud lennukites kolme erineva tootja (Sony, Pioneer, Bowers Wilkins) aktiivse mürasummutusega kõrvapealseid klappe ja võin omast kogemusest kinnitada, et lapse nuttu ja karjumist summutavad need väga vähe.

Klapid toimivad lennukis hästi madalate sageduste vaigistamiseks (nt. lennuki mootorimüra), tekitades vaiksema fooni.

Kõrgemate sageduste vastu, milleks on ka laste tehtavad hääled, need oluliselt ei aita. Vast ehk sama palju kui tavalised klapid, mis katavad kõrvad täielikult.

Samas muudavad nad lennu meeldivamaks, võttes vähemaks foonimüra ning võimaldades vaiksemal taustal kuulata omale sobivat muusikat ja (peaaegu) eralduda lennuki melust.

Kui raha on, siis osta mürasummutavad kõrvaklapid ja elu on ilus jälle. Minul on kasutusel tavalised kõrvaklapid ja ei ole lapse nuttu kuulda, väga vaikselt. Need mis üle kõrva käivad.