Tere! Kuna ainult käsipagasiga lendamist on aina rohkem, siis on sellevõrra ka rohkem peamurdmist ja jama igasuguste teravate asjadega. Loen ka ühte rahvusvahelist ultralight reisimise gruppi, ja näikse, et USAs on väga kindlad mõõtudega reeglid, millesse kaasaskantavad potentsiaalselt teravad asjad mahtuma peavad, olgu see siis määratletud noa tera pikkusega või sellega, et kääride otsad peavad olema ümarad. Aga siin meiekandis ringi lennates olen aru saanud, et võetakse enam vähem kõik ära mis vähegi teravam on, alles jääb egk ainult terav keel ja tšillipulber (kuigi, selle saaks jul kelllelegi silma visata????). Igatahes. Kas on mingidki reeglid või variandid, mille puhul võiks olla kindel, et turvakontrollis ära ei võeta. Saan aru, et nuga ongi põhimõtteliselt no-no. Aga näiteks mingid väikesed käärid? Kas on mingi korgitseri variant, millega reisida saaks? Sööma peab ainult lusikaga? Mu sõbrannal on Tallinnas võetud ära heegelnõel (!!!!) ja ma ise kaklesin viimati Tbilisisi oma metallsporgi üle, lõpuks menetles olukorda 4 turvatöötajat ja 1 ajas oma käe küünarnukini prügikasti ja õngitses sealt mu sporgi ikka välja ja andis mulle tagasi. Ühesõnaga - tahaks aru saada kas on ka mingid reeglid (mis kehtivad ja millest kinni peetakse) ja millised on inimeste päriskogemused.
@focusmares, mina soovitan noahuvilistele alati oma ostud Zürichi lennujaama (turvaalas asuvas) Victorinoxi noapoes teha: https://www.victorinox.com/en/Victorinox-Store-Z%C3%BCrich-Airport-Airside/cms/store-zurich-airside/ saab päris korralikke väitsasid
Mina jäin oma metllsporgist ilma sügisel Pakistani lennujaamas. Kui samas reisikaaslane enda omaga teisest kontrollväravast läbi lasti. Ja see püksirihm ei ole naljaasi - Kashmiiris Srinagaris korjati ära mul sall, millega saab ilmselt tõesti kägistada. Samas lennukisse sisenedes ulatas stujardess kohe söögi ja metallist noa ja kahvli... võta siis kinni, kus see loogiline piir jookseb :D
@focusmares - ca 10 aastat tagasi käidud telgiga käsipagasis; vaiad jätsime maha ja laenasime sihtkohast, klaasfiibrist kaared probleeme ei tekitanud.
2018 aastal Tallinnas ja Arlandas olid ümara otsaga alla 6cm lastekäärid täitsa okeid; kuu aega hiljem Malaga lennujaamas selgus, et need kurinahad olid vahepeal pikemaks kasvanud ja konfiskeeriti ära.
Igapäevases "lennukikotis" on mul küünehoolduskomplekt alati kaasas, enamasti tahetakse näha ka. Terava otsaga viil (ilmselt alla 6cm, pole mõõtnud), terava otsaga küünekäärid - siiani on igalt poolt läbi läinud.
Olen väga-väga palju lennanud. Üldreegel on, et reegelid ei ole või need ei huvita kedagi! Kui mingile Doha või Istanbuli madalalaubalisele su küünekäärid või küüneviil või jogurt ei meeldi, siis võetakse ära. Võetakse vabalt ära paari cm-ne šveitsi taskunuga, mis on eelnevalt 3 korda juba ümber Maa lennanud aga mingile tumeda nahavärvusega jopskile x lennujaamas äkki ei meeldi. Kaevata ei ole kuhugi ja protestida pole samuti mõtet. Kui just ei taha kõrvalruumis ennast väljavihastatud hariduseta ametniku ees päris alasti koorida...
Samas olen vabalt Aasias siselendudel võtnud kaasa 1,5 l täis veepudeli või ravimeid, mille vastu keegi huvi ei tunne, kuigi peaks jms.
Loogilist piiri ja üldist reeglit polegi. Näiteks lendasin kord kaaslasega mitme ümberistumisega ja läbisime mitu turvakontrolli. Kaaslasel olid käsipagasis kolmed küünetangid, väikesed käärid ja midagi veel maniküüri vallast. Igas turvakontrollis võeti neist ükshaaval midagi ära, kuni lõpuks olid kõik läinud. Minu suured küünetangid seljakotis samal ajal läksid igalt poolt läbi.
Spork on see asi, mille ühes otsas on lusikas ja teises kahvel. Mõnikord on kahvli serv sakiline viidates asjaolule, et seda võiks teoorias noana kasutada, aga praktikas see ei toimi.
Aga muidu mõtlen et pagana EU-kehtestab igasuguseid "banaanireegleid" aga lennule kaasa võetavate teravate esemete reeglid võiksid tõesti standardiseeritud olla, sest üllatus-üllatus, inimesed lendavad ka ühest riigist teise.
Ja kommentaar "Julgestustöötajale jääb alati õigus hinnata eseme ohtlikkust ja mitte lubada keelatud esemete loetelus nimetamata esemeid lennuki pardale, kui neid on võimalik kasutada vigastuse tekitamiseks" muidugi näitab, et tegemist on äärmuslikult loomingulise tegevusega. Sest nimetage mulle mõni ese, mida hea fantaasia korral ei oleks võimalik kasutada vigastuse tekitamiseks???
Ühes lennujaamas võeti mult ära tennisepallid. Vaidlesin vastu mis vaidlesin, mind saadeti lennujaamast minema. Kui minema jalutasin, siis üks teine töötaja küsis, et kuhu ma lähen ja lükkas mind läbi turvakontrolli tagasi ikka lennule, aga tennispallid pidin loovutama turvatöötajatele. Samas kohas võeti mult ära samal ajal ka habemeajamistera Gillette, selline, mis käib otsast ja on vahetatav. See oli mul võibolla juba 15 a või rohkem vana ja kõkjal minuga kaasas käinud, aga seekord peeti ohtlikuks ja pidin selle turvatöötajatele loovutama. Samal ajal oli mul jaki taskus tennisepall, jakk oli teises seljakotis ja see tennisepall läks ilusti minuga lennukile kaasa. Ma ei hakanud turvatöötajatele selle palliga vehkima, et võtke siis see ka juba ära. Mul olid kaasas ka küünetangid ja juukselõikuse aparaat, neid mõlemaid asju uuriti, aga õnneks ära ei võetud.
Ühes lennujaamas võeti mult ära tennisreketid. Ma vastu ei vaieldnud, sest mulle kinnitati, et kaks ülemust olevat kinnitanud, et tuleb ära võtta. Kui pagas läks läbi turvalindi masina, siis kuulsin turvatöötaja juttu, et tema ei tea, mida reketitega teha ja et las see olla kellegi teise probleem. Siis olin juba kindel, et olen reketitest ilma. Ootasin lennukit ja surfasin internetis kuni leidsin info selle lennujaama kohta, et käsipagasis on tennisereketid lubatud. Jalutasin tagasi turvakontrolli, näitasin neile internetist juhist. Turvatöötaja kinnitas, et namad on seadusest kõrgemad, et see on tema lennujaam ja tema teeb reegleid. Helistas siis kuskile ja saatis mind reketeid tagasi saama. Teises ruumis turvatöötajad palusid mult vabandust ja olid imestunud, et miks mult reketid ära võeti ja anti mulle reketid tagasi ja kinnitati, et tulgu ma alati tennisereketitega, sest need on lubatud.
Lõputu teema. Ja mitte ainult siin Tallinnas. Praktiliselt igal pool on miskit viltu.
Ilmselt enamus saab aru, et üks suur põhjus vähemalt Tallinna puhul on see, et julgestuse korraldaja valitakse välja konkursi käigus. Just nii. Kes pakub väiksemat hinda, see turvab. Nii ütleb meie seadus. See ongi kurja juur. Ja see keerab pekki suure osa riigi hangetest.
Tehakse hea hind, et diil saada ja siis läheb lahti närutamine. Saadaksegi osad pooleldi sobivad ja ka mõned sobivad tegelased. Vahetuse vanem neid väga kottida ja karistada ka ei julge, sest järgmiseks pole sedagi. Ja kui mõni veel selle hästi ära tabab, siis saabki ta rahuolevalt lolli mängida ja universumi kunn olla.
Paar päeva tagasi jäin Tallinnas ilma 8 cm metallist küüneviilist(no unustasin käsipagasisse).6 cm on lubatud ütles turvatöötaja. Eelmine kord mõõdeti korgitser Tallinnas üle-oli 6 cm ja sai läbi,samas Antalyast tagasitulles see enam ei sobinud ja konfiskeeriti,Nii et võta siis kinna mitu cm võib olla...ja kas üldse võib.
