Süsiniku jälg on sama, kuivõrd lennukid lendavad niiehknii, Raul ühel või teisel lennukil ei muuda asja.

[kollane](https://trip.ee/user/7300382) Noh aga mis on sellise priiskamise keskkonnamõju?  Tavareisijana ..................ikuna kogu toimimisahelas on vägagi arvestatav reostaja ja keskkonnahävitaja."

Usu mind, tavaline inimene saastab oma eluviisiga palju rohkem kui üks lendaja. Palju tellitakse hiina e-poodidest mõttetut kaupa, pakend, tooted ise. Palju me sorteerime prügi. Teie ostuharjumused jne jne.

Ma tahaks LH asemel hoopis nende Firstis lennata :)

Vietnam’s Bamboo Airways Takes Delivery Of 787 With First Class Suites

https://onemileatatime.com/bamboo-airways-787/

See on küll väga lühinägelik seisukoht, et lennukid lendavad niikuinii ja mis see üks ärireisija seal ikka. Lennufirmade tuludest moodustab äriklass proportsionaalseltsuure osa ja kui seda tulu poleks jääks nii mõnigi liin lendamatta või oleks sagedus teine. Sisuliselt tähendaks see seda, et kahe pooltühja lennu asemel oleks üks täis lend päevas. Või lendaks väiksem lennuk, igatpidi ökoloogiline jalajälg hoopis teine.

Katsume nüüd jääda reisimise juurde ja lahkame keskkonna teemasid keskkonda käsitlevas foorumis. Reisimine lennukitega on üldteada mitte väga keskkonna sõbralik tegutsemine. Kuna siin foorumis on reisijad ja valdav osa lennukitega, siis oleme kõik vaenulikud keskkonna suhtes, hoolimata mõnede püüdlustest siin endale avalikult tuhka pähe raputada ja end parema inimesena  näidata. Arvestades äriklassi lendaja pileti hinda, ja seda et  need ostetud kohad on tühjad, siis ilmselt tänases mõistes oma jäetava jalajälje katavad.

Ma muidu olen selline vagane tripikas, põline säästlik flashpacker, ja ütlen sõna sekka harva, aga no sel korral kuidagi ... on vaja. :)

Rauli veidike kenitlevad postitused on siin aastate jooksul ikka tsipa muigama pannud, aga noh, inimesed on erinevad, eks. Siinsel juhul aga ma ei saa üldse pihta, miks peaks tema elustiili (sic!) sellisel moel torkima, mis on sellise teemapüstituse ja -arenduse iva? Vaadeldes laiemat pilti, ei ole tema jaoks oluline varahommikul lennukile tormata, et keskpäevaks nõupidamisele jõuda ja õhtul enne keskööd käppelt koju tagasi, vaid nautida kulgemise protsessi mugavaimal moel, olgu selleks siis lend või hotell. Kui ta tahab ja saab seda endale lubada – väga tore, mida rohkem on maailmas endaga rahul olevaid inimesi, kes sellega kedagi teist alla ei suru, seda parem ju. 

Miks sellist elustiili alavääristada? Kas siin foorumis ironiseeritakse nende üle, kes püüavad võimalikult odavalt reisida? Mille poolest need kaks gruppi erinevad? Miks peaks kellegi reisimiseelistuste üle ilkuma?

Hoidkem ikka see foorum kõrgemal tasemel kui suvaline Eesti uudisteportaali sein! :)

Abednego mainitud suhtumises küll midagi väga üllatuslikku pole- teatud kategooria trip.ee inimesi ju peabki enda reisimisviisi ainuõigeks. Ei olda ka kitsid seljakoti- ja säästureisijate lähenemise suhtes küsitava tagamõttega repliikide tegemisel.

Vähem kitsarinnalisust ja avaramat ning mõistvamat maailmanägemust võiks siin näha küll, sest tegelikult on ju täielikult igaühe oma asi, kuidas ta reisist enda jaoks maksimumi saab. Viimane pole tõepoolest mitte kellegi kolmanda kommenteerida ja veel vähem halvustada.

Tänan esmalt heatahtliku  suhtumise eest enamikku kaasfoorumlasi! Kuna mulle jäi mulje, et antud, siiski üsna harukordse — lennufirma enda kinnitusel meie maanurgas ainsa kogemuse — kirjeldamine võib osadele siiski huvi pakkuda, lisan erinevaid HON-kogemusi kirjeldusi. Nii, nagu need minule n.ö. asja sees olevana paistavad. Lufthansa First Class Terminal Frankfurdis ehk lühendatult FCT Tegemist on suurest lennujaamast täiesti eraldi seisva, sellest ca 100-200 m kaugusel asetseva kahekorruselise hoonega. Avati 15 aastat tagasi 2.detsembril 2004 koos HON Circle programmi algusega. Avatud on FCT äärmiselt rangelt AINULT: * Lufthansa ja Swissi samal päeval lahkuva või saabuva ja samal piletil toimuva Firsti ehk esimese klassi reisijale. Veel mõni aeg tagasi võis FCT külastada ka siis kui lahkuv lend oli eraldi piletil (näiteks oldi saabunud soodsalt kauglennult SIN-ZRH-KBP ja taheti FCT-d külastada sama päeva lennul KBP-FRA-RIX), kuid juba ca pool aastat saadetakse kõik sellised reisijad joonelt Senator lounge. * HON Circle liikmetele Kaasa võib võtta 1 külalise ja täiendavalt oma pere (abikaasa koos alaealiste lastega), kuid tähtis on, et kõik reisijad lahkuvad sama lennuga, mis kutsuja. HON-i pere (kuid mitte külaline) peab lahkuma samal päeval LH / LX või OS lennuga. Samuti on ebaõige sissepääsu välistamiseks juba pea pool aastat kasutusel “listi”-süsteem, mis tähendab, et nii FCT-l kui ka FCL-idel on oma ipadides või nutitelefonides nimekiri selle päeva võimalikest reisijatest üldse. Kuna HON-ide sujuva reisikogemuse tagamiseks on juba aastaid olemas eraldi osakond, kes proaktiivselt probleeme ennetades või neid lahendades jälgib, et HON-i reis Lufthansa Grupi lendudel toimuks nii sujuvalt kui vähegi üldse võimalik, siis ei ole ka keeruline vastava nimekirja loomine. Ei oska ise küll näha ühtegi põhjust, miks HON peaks soovima reisida inkognito ehk siis ilma oma 33-ga algavat numbrit broneeringus omamata. Samuti on ette teada kõikide LH ja LX Firsti reisijad ning nende piletiinfo (NB! Sissepääs on tagatud ainult juhul kui vahetult saabuv või lahkuv lend on samas broneeringus samal päeval saabuva või lahkuva F lennuga)  Kui saabud FCT-sse rendiautoga, siis reeglina seisab assistent juhiukse kõrval enne, kui selle avada jõuan. Pärast veendumist, et mul on õigus FCT-d kasutada loovutan autovõtmed, ütlen, millisest firmast on auto renditud ning jalutan assistendiga turvakontrolli. Pagasi (kaasa arvatud selle autost kätte saamisega) ja auto tagastamisega rendifirmale tegeleb Lufthansa. Erakordselt kiire ja mugav, vähemalt minu jaoks. Turvakontrollis on enamik ajast 1 nn.lüüs, kuid tööpäevade hommikuti kella 8:30-ni 2. Turvakontroll on erakordselt viisakas, ei mingit norimist millegi kallal ning väga kiire. Ka USA ja TLV  lendudel ei võta see ealeski üle paari minuti. Assistent lahkub koos minu passiga (selle saan terminalist lahkudes tagasi allkorrusel oleva piirivalvuri käest) ning otsib mu peagi üles, et tuua pardakaart, pagasikviitungid ning informeerida võimalike erisoovide järele. Assistent jääb minu käsutusse kogu terminalis viibimise ajaks ning kui tema vahetus peaks enne minu lahkumist lõppema, siis kindlasti tuleb ta ning tutvustab mulle oma kolleegi, kes tema ülesanded üle võtab. Tema on ka inimene, kes tegeleb nii erisoovide kui ka võimalike probleemide lahendamisega. Ning ütleks nii, et reisiprobleemide lahendamisel on HON Servicel pea piiramatu võim ja võimalused on piiritletud vaid reaalselt toimivate lendudega. Koha leidmine ei ole probleem. Kui ma saabun Fraknfurti mõne muu lennuga, näiteks Tallinnast, siis juhul kui lennuk jääb n.ö. platsi peale ega lähe “toru” külge, on lennukil alati vastas auto, kelle palun siis end lihtsalt viia FCT-le lähima osani lennujaamas. Tehnilistel põhjustel ei tohi auto viia mind FCT-sse. Sel juhul tuleb FCT-sse jalutada ise. Muu kogemus on sama, kui eelkirjeldatu, kuid selle vahega, et mujal väljastatud pardakaardid enamasti asendatakse, kuid igal juhul veendutakse kõige õigsuses ning eraldi ka selles, et minu pagas on Frnankfurti jõudnud ning sellest hetkest alates omab erikäitlust. FCT külastajate käsutuses on avarad ooteruumid, igati viisakas _a la carte restoran, 5 töökabinetti, 2 magamistuba, duširuumid (silma järgi ütlen, et ca 15 ruutmeetri suurused) ja vanniga vannituba. Suitsetajatele Cigar Lounge. Kui soov midagi osta, siis on ka FCT-s TaxFree kauplus, mis on FRA suure terminali poodide vähendatud koopia. Kui soov osta midagi, mis FCT poes puudub, kuid suures lennujaamapoes olemas, tuuakse see kallile kundele. Ilma lisatasuta.  Restorani menüüs on mõnikümmend rooga ning kui vähegi võimalik ei öelda ära ka menüüvälistele erisoovidele. Loomulikult on kõik lauad kaetud valgete linadega, kaunistatud ning kasutusel vaid preemiumklassi lauanõudega. Väga põhjalik joogipoolise valik. Olles restoranialal istet võtnud, uuritakse koheselt joogieelistuste ning söögisoovide kohta. Menüü vaheldub kord nädalas, seega igavaks just ei lähe. Kel kiire, saab oma taldrikud ise täita buffet alalt. Lisaks baarilett. Teenindajad käivad aga aeg-ajalt ka väljapool restorani-baari ala ise küsimas, kas on ehk midagi, millega võiksid nad kalli külalisi maitsemeeli hellitada. Minu lemmikuks on ka 3 Panasonic… elektroonilist kiiktooli. Mis nupulevajutusega pea voodiks muutuvad ning maheda, vaid lesijale kuuldava muusika saatel teda magama kõigutavad. Väga mõnus ja mugav! Hea Snoop siin esmalt võrdles FCT-d nii Finnairi kui ka teiste loungedega. Ja rääkis, kuidas põlvili teenindajad pole tema maitse. FCT teenindus ei ole asiaatlik, kuid on kindlasti äärmiselt korrektne ja saksa kõrgemale kihile omaselt rõhutatult viisakas ning lugupidav. Kuna terminali külastavate inimeste hulk on väga piiratud ja HON-ide osas ka suhtkoht sama, jäädakse assistentidele ja ülejäänud teendinavale personalile kiiresti meelde. Üsna pea teati peast ka minu eelistusi. Reisija ise ei pea ei jälgima ega meeles pidama ühtegi aega. OK, vanni minnes jah oleks vast mõstlik… Kuid muudel juhtudel ongi selleks assistent. Kui aeg on pardale minna, otsib assistent kliendi üles ning palub viisakalt allkorrusele. Seal ootab vajadusel piirvalvur ning kontrollitakse igaks juhuks veelkord üle dokumendid. Autojuht (kasutusel on 30 Porsche Panamera ja Cayenne autot ning 5 eksklusiivselt sisustatud minivani) viib reisija käsipagasi autosse, avab ukse ning sõidutab kliendi lennukile. Kui tegemist on väljakupealse asukohaga, siis reeglina (kuid see ei ole absoluutne), avab buss uksed alles pärast FCT reisija pardaleminekut. Kui lennuk on gate’s ehk n.ö. toru küljes, viib autojuht mu lennukisse, vajadusel mööda “torusse” kogunenud järjekorrast, tutvustab mind meeskonnale (ja meeskond end mulle). Olen ka ise külastanud enamikku Snoopi poolt kirjeldatud preemiumloungesid. Kindlasti on inimeste maitsed ja eelistused erinevad. Minu jaoks on toitlustuse poole pealt jäänud ainsaks FCT-ga tasemelt võrdväärseks EK ehk Emiratesi suured First Class Lounged DXB-s.  Kuid ka neis ei ole üheski olnud teenus niivõrd kompleksne. Pean selle all silmas just seda, et reisijana olen hoolitud ja hoolitsetud lennujaama saabumise hetkest (niipea, kui autoga ukse ette pööran või jala, suurest terminalist tulnud transiitreisijana FCT uksest sisse astun) kuni lennukis oma kohale istumiseni. Sealt edasi hool ja hoolitsus muidugi jätkub, kuid HON-i pardakogemus on omaette lugu. Analoogne on ka teenus Münchenis, Zürichis ja Viinis.  Aga neist kirjutan eraldi. Ka Varssavis ja Brüsselis pidada olema tagatud transfeerid autoga ja eraldi saatja, kuid sinna ei ole ma HON-ina veel sattunud. Ka enamik teistes lennujaamades käib HON kogemuse hulka eskort check-in lauast lounge ja hiljem väravasse. Tallinnas kaasa arvatud. Samas on väljaspool Lufthansa enda Stationeid see teenus pigem juhuslik ning sõltub kas checkini töötaja teadlikusest või HON-i soovist omale vastavat teenust nõutada. Enda kohta ütlen, et vahel seda teenust väljapool FRA/MUC/ZRH/VIE soovin, kuid mitte alati. Samas, mitmekesi reisides on sellest omajagu abi, samuti pikkade turvajärjekordade puhul.

Kas äkki ei oleks mõistlik lennata juba eralennukiga?

Hea Aivart67,

Eralennuki ainus pluss, nagu mina seda aru saan,  on pea täielik valikuvabadus millal ja kuhu lennata.

Mul on hea tuttav, kes töötanud pikka aega Firstis stjuardessina läks lõpuks eralennukite peale. Tema sõnutsi, ei ole eralennukites (jätame need suures Air Force One taolised ja ka teised klassikalise reisilennuki baasil ehitatud privat jetid kõrvale ja vaatame neid, mis näiteks Tallinnas baseeruvad või näha on) võimalik juba puhtalt tehniliselt pakkuda ligilähedaseltki sama teenust, mis suures laineris. Sest ei jätku ruumi ei kõige selle kaasa vedamiseks ega ka kõige kohapeal valmistamiseks.

Mina ei eeldagi lennutranspordilt super kiirust.

Mina naudin kulgemise protsessi ja vahel teen selle ise pikemaks.

Seega ei ole mulle juba oma olemuselt eralennukit vaja.

Teine aspekt on loomuikult ka hind -- olles reisija, ka VIP-reisija suures lennukis, on kogu reisi maksumus siiski üsna kindlasti kordades väiksem kui eralennuki puhul.

Ma ei trikita süsteemi ega LH lennutariife. Paljud seda teevad. Mina kasutan küll aeg-ajalt sooduspakkumisi ja teen seetõttu oma lennud pikemad, kuid jälgin seejuures, et ei lähe vastuollu piletireeglitega (näiteks end-on-end keeluga).  Ütlen ise, et see on eelduseks vastastikku parimale koostööle. Ning olen teiste omasugustega mujal maailmas rääkides kuulnud sama ka nende poolt. Jah, HON Services võib manuaalselt over-rideda kõiki piletireegleid. Kuid selle küsimiseks on minu arusaamsit mööda vajalik ka mõistlik põhjus. Soov "lennata superodavalt" selleks põhjuseks olla ei saa. Ma ei suhtu partneriks valitud lennufirmasse kunagi sooviga neid üle kavaldada või neilt midagi täiendavalt välja meelitada. Aga seejuures ma tean, milleks mul on õigus (ja mida näiteks peavad tegema cabin crewd) ning olen kuri kui teenindav pool üritab oma kohustused tegemata jätta ega  jäta seda ka ütlemata (ehk siis maandudes täitmas ära spetsiaalse formulari). Tulemuseks on probleem ülejalalasknud töötajale ning lõpuks parem teenus kõikidele. Musti lambaid tuleb alati ette ning mida suurem firma, seda rohkem (juba puhtalt matemaatiliselt). Mina aitan firmal sellised üles leida. Ja nemad saavad seeläbi tagada parima teenuse.

Aga enamik crews-id ja maapealseid töötajaid teevad oma tööd hästi ja korralikult.

Ehk siis tulles tagasi Aivart67 küsimuse juurde, minule 

• ei ole eralennukit vaja, sest mulle täielikult sobib tavaline lennugraafik ning mul ei ole vaja kuhugi kohe ja praegu jõuda.

• eralennuk ka ei sobiks, kuna mul jääks usutavasti saamata suur osa teenusest, mida muidu naudin (ehk siis elamus muutuks taas transpordivahendiks)

• eralennuk ei tundu ka majanduslikult mõsitlik tänu eeskätt esimesele punktile juba

Luksuslik reisimine ei ole tingimata hirmutavalt kulukas, kuigi jah, eks kulukuse mõistlikkus on ääretult subjektiivse mõõtega.

Olen armastanud öelda (ehk siis osa small-talkist purserite ja kaptenitega): reisimine turistiklassis on transpordiviis, äriklass muudab kulgemise ise reisi osaks ning esimene klass peaks olema elamus.

Ka transpordiviis ise peab olema OK, ei mingit kahtlust.

Sealt edasi aga on tegemist lisaks ostetavate teenustega.

trip.ee peaks nagu olema reisifoorum maailma vähemalt natuke näinud inimestega, aga huvitav lugeda kui varmad ollakse sellest hoolimata endast erinevaid inimesi ja valikuid kritiseerima. Lühinägelikult ja must-valgelt. 

Minu jaoks on see üle hulga aja trip.ee vist kõige põnevam teema. Isegi teadmises, et selles elus ma sellise võimaluseni/staatuseni ilmselt ei ulatu, vähemalt mitte ise üritades :) Loodetavasti ehk õnnestub kaaslasena selline seiklus läbi teha:)

Aitäh, Raul_R, nii põhjaliku ülevaate eest ja telgitaguseid seletamast!

Ma just arvan, et iga asja üle võib nalja visata, sh. nende üle, kes armastavad edvistada oma asjade või kogemustega. Ja ma saan aru, et ega Heal Raulil ka midagi selle vastu pole.

 Ma kirjutaks samamoodi, kui mõni backpacker avaldaks uhkusest lõhkimineva artikli iseenda kohta: "Sõltuvusttekitav valgustus: esimene eestlane pääses pärast 30 päeva rentslis küpsemist Satya Sai Baba siseringi, kus ta saab pesta legendaarse guru jalanartse."  

 Samas, need viimased Rauli kommentaarid olid juba täitsa hästi selgitavad ja näitasid ära, et tema näol on tegemist väga unikaalse tegelasega, kelle jaoks FCT vip-teenuse mõnud on väärt kordades pikemat ja kallimat lendu LH keskpärases äriklassis. Ehk siis asjad, mis tema naudib, on tavalise tiheda lendaja jaoks nii rahaliselt kui ajakulu poolest äärmiselt ebaefektiivsed. 

 Ma olen varemgi kohanud mitmeid inimesi, kelle jaoks lendamine on elustiil ja kellel on Diamond/Platinum staatused igas lennualliansis ning hotelliketis. Aga nad on kõik olnud chillid tüübid,  ja keegi pole kunagi pidanud vajalikuks nii meeleheitlikult ette lugeda iga pisematki privileegigi, see pani muigama nimelt antud loo puhul. Pigem on nad mind aidanud ja soovitanud, kuidas jõuda huvi korral samade asjadeni võimalikult kuluefektiivselt.

Ja veel vaidleks teemal nagu oleks tarbija ja suurkorporatsiooni vahel mingi koostöö: LH ümmardab oma HON-kliente seetõttu, et Raul-R suguseid saab väga kasumlikult lüpsta. Vihmavarjude, shampanja ja lakitud Porschede ahvatlusel jätab ta LH kaukasse kordades rohkem raha, kui lihtsalt efektiivseid lende valides teeks.. Loomulikult annab kaupmees aborigeenile võimalikult värvilisi klaashelmeid ja kui too on veel õnnelik selle juures,, siis mis võiks olla parem. 

 Nendesse, keda LH ei suuda kasumlikult monetiseerida - suhtub suurfirma üsna negatiivselt ja toimub pidev EU 261/2004 reeglite rikkumine.

Tegelikult ju valgustati telgitaguseid, millest muidu ei oskaks midagi arvata. Iseasi on see, et kas meeldib reisimine või lendamine. Viide hapudele viinamarjadele tundub lihtsalt veidralt provotseeriv, aga mõni läheb põlema.

FCT-s ei ole kordagi käinud. Küll olen teinekord sattunud DXB EK F-i ootesaali, seega julgen kah arvata: 

- minu jaoks vaieldamatult parima teeninduse ja toiduga on Quantase First ootesaalid Sydneys ja Melbourneis. LAX-i oma on tunduvalt kehvema teenindusega. Singapuri satun alles veebruaris. Teenindus on Austraalialikult inimlik, ei teki ori-orjapidaja tunnet. 

- kaunis lähedale jõuavad ka Cathay The Pier F Hong Kongis ja F LHR-is. Aga, peale 10-ndat külastust on see ikkagi lihtsalt koht, kus sa ootad. Kuigi oluliselt paremini söönuna, kui teised ;)  

 Ja isegi mind, kõigest OWE-d, tunnevad mõned teenindajad nii SYD kui HKG laundžides nägupidi.