Positiivseid emotsioone ja meeldivaid mälestusi. Igasugu tolmukogujatest vidinaid ja kudinaid ei too juba aastaid kaasa. Kui, siis ehk haaran lennujaamast mõne kohaliku veini või turult eksootilisemaid vürtse.

Mängukaarte, kus on tagaküljel vaatamisväärsused ja ikka erinevad.

Käidud kohtadele omaseid vidinaid kaminasimssidele, kuid suvaliselt, ilma fanatismita. OT. Kunagi üritasin foorumi postitusse pilte lisada, kahjuks ei saanud hakkama. Küsimus, millises formaadis, või on mul lihtsalt midagi kahe silma vahele jäänud?

Magneteid. Aga magnet peab olema sihtkoha riigi/ saare kujuline, peal nimi ja mõned viited vaatamisväärsustele, popimatele kohtadele. Korralikku ilusat magnetit on väga raske leida. Kui leian midagi sobilikku ja erilist, siis püüan tuua midagi koju, sisekujundusse. Viimaselt Bali reisilt tõin suure-suure puust elevandi pea seinale.

AndresR, tahtsin vaadata, kus oled käinud, kuid tuli ette kiri - Sinu kasutajal pole õiguseid soovitud leheküljele minna. Ühesõnaga, oled sa käinud Mauritiusel ja on sul sealt õllekann?

Kruuse - ja lähevad kohe kasutusse. "Harilikke" kruuse enam üldse ei ole. Õnneks läheb neid aegajalt katki või kuluvad lihtsalt ära ja uute jaoks ruumi tegemine ei ole probleem. Aga üldiselt pooldan samuti mälestuste kogumist. Isegi fotode arv on kümneid kordi vähenenud.

Emotsioonid üle kõige. Nipet-näpet ostud sõltuvad: kas reisin käsipagasiga, siis külmikumagnetid, kruusid ja t-särgid endale või kui suure pagasiga, siis pluss kohalik õlu ja/või muu alk. jook sõpradele, maiustused ja sallid sõbrannadele. Alati toon reisilt kaasa ka fotoraamatu ja DVD. Ka kohaliku muusika CD on leidnud koha mu pagasis.

Seinataldrikud, kuid pole ka kõike olemas, otsustasime hiljem neid koguma hakata, kui mõned kohad olid juba käidud. Pilti ei oska samuti siia panna

Emotsioone, pilte, viimasel ajal olen hakanud magneteid ostma. Kõige kauem olen kõrvale pannud erinevate maade kupüüre, alguses jäi lihtsalt raha kätte, nüüd jätan meelega midagi mälestuseks alles.

Olen toonud mõne käbi, kivi või korjanud mõne lehe/taime ja pannud raamatu vahele kuivama ning hiljem raami. Kusjuures ise mäletan täpselt, kus ja mis, silte pole (veel) vaja :) Kõik ongi rohkem enda jaoks kui näitamiseks. Kunagi ostsin ka kruuse, viimasel ajal enam pole ostnud. Pean aga tunnistama, et olen kusagilt söögikohast või hotellist mõne logoga tassi lihtsalt suveniirina pihta pannud. Tean-tean, tobe lugu, aga sai kunagi kogemata traditsiooniks. Kodustele mõni kohaliku riigi kirjaga t-särk või nokamüts, kuigi viimasel ajal on see suveniirivalik rohkem suvaline kui planeeritud.

Meie lemmikud on riigi- ja veel ka mõne erilise koha/objekti sümboolikaga pastakad ja märgid (varem võtmehoidjad). Kohustuslik on ka riigi lipukene:)

Kindlad suveniirid on üsna täpselt paika pandud: Endale - külmkapimagnet Vanematele - Kellukene (soovitatavalt hõbedast värvi, riigi/linna nimega) Vanaemale - Kruus (linna/riigi nimega) Onu perele - Viinapits Töökaaslastele - Kohalikke maiustusi

Igast riigist ostan selle riigi väikese riigilipu ja nad on köögikappide otsas rivis. Paar magnetit ka ikka.

Ei kogu midagi, aga vahel saab midagi eripärast kaasa ostetud küll. Süüriast (see oli enne sõda) näiteks põllu pealt ühe väidetavalt Rooma-aegse kuju (10 dollari eest pole mul vahet, kas on originaal või mitte), India Himaalajast ühe eripärase puust plätu, Etioopiast peatoe, millel magades soeng sassi ei lähe, Kuubast karbi sigareid. Tegelikult vist mingil moel veidi ikka kogun ka. Igast riigist võtan kohalikku raha kaasa. Itaalia liirid, Kreeka drahmid, Saksa ja Soome margad kõik kenasti alles. Või 4 sorti Keenia 1-šillingilised mündid, millega pole tegelikult miskit peale hakata.

Õllekannude aluspappe, erilisemate lennufirmade pardaajakirju. Chiang Mai lähedalt teelt korjasin väikse ussipleki - must, kollaste triipudega. Pärast kohalik ütles, et see ju kuningkobra poeg. Nüüd mul suvilas "herbaariumiks".