Trip.ee

Käisin küll jaanuari lõpus/veebruari alguses, kuid sel ajal oli kesk-Vietnamis üsna jahe. Da Nangis ca 18 kraadi, pilvine ja väga tuuline. Ujuma ei kutsunud. Olin ainus loll turist kes kandis lühikesi pükse, kohalikud olid jopedesse pugenud.

Tere,

Ei hakanud uut teemat tegema. Ostaksin ka LP Vietnami viimase versiooni. Asukoht Tallinnas.

1) Uutest kohtadest sai ära käidud Mehhikos, Kuubal, Hollandis, Šotimaal ja Ungaris. Meeldejäävaimad Kuuba ja Mehhiko. Ääremärkusena mainin, et Kuuba osas olid ootused kõrgemad. Mehhiko osas mingeid ootuseid polnud, seda positiivsem oli ka kogemus.
2) Reisiplaanides on juba olemas Vietnam ning Ukraina. Suvel tahaks ära käia jalgpalli MMil Venemaal. Mõtteis ka automatk Balkanile - Horvaatia, B&H, Montenegro. Spontaansetele reisiplaanidele jätan samuti veidi ruumi.
3) Kuna pole käinud veel Lõuna-Ameerikas, siis ootaks pakkumisi sinna.

Olin samas situatsioonis teekonnal Havanna-Mexico City-Amsterdam. Jah, jõuab kenasti. Buss läheb lennujaamast ja viib kenasti kesklinna. Saate terve päeva kesklinnas viibida. Näiteks HOP-ON-HOP-OFF buss võtta, samuti ise ringi liikuda, shopata (seal on väga-väga odavad riided ning kogu see tänavatel kauplemine on vaatemäng omaette), jõuab ka kohaliku köögikultuuriga tutvudal (a la streetfood).
Lennujaama tagasiminnes varuge pigem rohkem aega, sest õhtuti on väga suured ummikud.

LiisM kirjeldas üsna täpselt Kavose eluolu - tegemist on Briti noortele mõeldud pidutsemiskohaga, mis näeb välja nagu miniatuurne Vegas. Kui õigesti mäletan, siis põhihooaeg on seal pigem sügisest kevadeni, vastupidiselt ülejäänud saarega. Eelmisel septembril sõitsin sealt läbi, siis oli seal üsna vaikne, suur osa majutus- ja söögikohtadest olid tol hetkel suletud, kuna polnud hooaeg. Ehk ongi parem, saab rahulikult rannas lebotada :)
Soovitan kindlasti rentida auto ning mööda saart ringi sõita, näiteks:

1. päev avastada saare läänekallast, kus on liivasemad rannad. Mulle endale jättis hea mulje Palaiokastritsa. Seal on hea võimalus teha mõni romantiline paadisõit. Lisaks, sõit kitsastel teedel läbi pisikeste mägikülade on elamus omaette.
2. päev - külastada Achilleioni paleed, avastada idarannikut (näiteks õhtustada Benitseses)
3. päev - Sõita saare põhjarannikule. Populaarne ja ilus koht on canal d'Amour (mõne jaoks isegi kõige ilusam koht saarel). Kui tagasiteel aega on, siis võib turnida kõrgeima mäe Pantokratoni otsa (autoga saab tippu sõita), seal on ilus vaade, kõrgust veidi alla kilomeetri.
4. päev - Võite näiteks avastada saare kirdeosa, Kassiopiat.
5. päev - Shoppamine pealinnas Kerkiras ning selle avastamine võtab kindlasti terve päeva. Parkimiskoha leidmine on väljakutse omaette muidugi :)
6. päev - Soovitan kindlasti teha väljasõidu Albaaniasse, Sarande linna. Ülesõidu pilet maksab 25€ (+10€ sadamamaks). Tegemist oli katamaraaniga. Sõit võtab üsna vähe aega. Albaanias olles saab bussiga (ühistransport) sõita Butrinti varemetesse (Rooma-aegne asustus). Bussipilet maksis üsna olematu summa. Sadama lähedal saate raha vahetada (eurod lek'ide vastu). Mulle see Albaania tuur väga meeldis. Ka mitmed reisifirmad pakuvad seda reisi, aga tunduvalt kallimalt. Eks vaadake ise kuidas mugavam/sobivam on.
   Ülejäänud päevadel siis võite veel risti-põiki saart läbi sõita ja külastada neid kohti mis enim meeldisid, või siis lihtsalt puhata ja pikutada rannas :)

Tbilisi-Jerevani rong oli nädal aega ette välja müüdud (ääremärkusena mainin, et meid oli 7, üksikuid kohti oli veel saadaval). Rong oli nostalgiliselt antiikne, reisijateks peamiselt turistid, sai üheskoos erinevaid kohalikke jooke degusteeritud. Oli väga palav ja umbne, vaid mõni üksik aken käis lahti ja magamisest niikuinii midagi välja ei tulnud. Seal oli veel selline ehtne restoranvagun ka ning hommikul käreda häälega vagunisaatja pooleldi peksis meid linade vahelt välja. Tipuks siis hommikuudusse mattunud Jerevani raudteejaam, mõned üksikud vene autotööstuse lipulaevad ja agarad taksojuhid. Kogemus iseenesest meeldejääv :)
Piiriületus kestis kokku ca tund aega. Saanuks kordades kiiremini, aga piirivalvuritel ju aega küll.

Gruusias sai ka reisitud põhiliselt rongiga. Esimene ots näiteks Tbilisi-Gori, mis oli üsna odav (alla euro kui õigesti mäletan). Õhus segunesid erinevad aroomid, ühed äratuntavamad kui teised, mida kõike kostitasid mõngleid ja muud pudi-padi müüvad vanamemmed. Ka Gori-Borjomi oli oli üsna odav. Borjomist kusagile edasi enam rongiga ei saanud. Selleks, et Batumisse saada pidi esmalt sõitma Khashurisse (selle raudteejaama peldikud on meeldejäävalt ropud). Rongipilet Khashurist Batumi oli juba kallim (kui õigesti mäletan, siis ca 17€).
Paraku Batumist Tbilisisse olid jälle meie soovitud kuupäevaks piletid välja müüdud ja seetõttu sai see käänuline ja löökaukuderohke, ent meeldejääv teekond läbitud erajuhiga rendiautos.

@jaanusm
Kes oli sinu piletimüüja? Tuttavatel oli analoogne teema reisivahendaja/piletimüüjaga Dream World Travel. Reserveering oli ühtäkki tühistatud. Pärast paari telefonikõne vabandati ja anti uued piletid (Aeromexico piletite asemel KLMi piletid vahemaandumisega Panamas), õnneks ilma ühegi lisatasuta. Tegemist oli lihtsalt vahendajapoolse laiskuse/eksimusega. Ühesõnaga, kui e-maili teel suhtlemine ei õnnestu, siis helista julgelt.

Käisin veebruaris analoogse AeroMexico pakkumisega Kuubal (läbi Mehhiko). Kui algselt oli väike kõhklus, siis kõik sujus kenasti, uued Boeing Dreamlinerid, hea söök ja teenindus, ei mingeid etteheiteid.
Rohkem tasuks silm peal hoida neil erinevatel vahendajatel. Momondost ostes on all nurgas näha, mis reisifirma vahendab (ehk kelle kaudu tegelikult ostad). Pigem neid googeldada, sest nii mõnigi vahendaja võib olla problemaatilise taustaga.

Kindlad suveniirid on üsna täpselt paika pandud:
Endale - külmkapimagnet
Vanematele - Kellukene (soovitatavalt hõbedast värvi, riigi/linna nimega)
Vanaemale - Kruus (linna/riigi nimega)
Onu perele - Viinapits
Töökaaslastele - Kohalikke maiustusi

Sai just käidud jaanuaris/veebruaris. Kuubal on see periood turismi kõrghooaeg, enamus turiste just siis käibki - ilmad on üsna head, suvel oleks liiga palav. Siin trip.ee keskkonnas on Kuuba kohta üksjagu postitusi ka olemas, nii et edu avastamisel.
Ma isiklikult soovitaks Kuubat omal käel avastada, sest tihtilugu see pakettreis sisaldab endas 7 päeva Varadero hotellis olemist ja rannas päevitamist, aga see õige Kuuba jääb ikkagi nägemata. Maitse asi muidugi :)

Ei tea kas lihtsalt vedas, aga Havana lennujaamas polnud mingeid järjekordi rahavahetusel (maandusime kell 2 päeval), olin ainus rahavahetaja seal. Üldjuhul soovitataksegi just lennujaamas ära vahetada, linnas sees on see protsess tõesti keerulisem ja reeglina mitmetunnised järjekorrad.
Väljaviimine on ametlikult keelatud, samas keegi ei kontrollinud ka. Eeldasin millegipärast üsna karmi kontrolli seal lennujaamas, tegelikkuses oli üks lõdvemaid ja pealiskaudsemaid kontrolle mida senimaani kogenud.

@paparazzi Imre,
Äkki naaberriiki Malaisiasse, näiteks Langkawi?

Wirx, tänud soovituse eest!
Valisin su jutu põhjal ka Cary y Nilo casa, tõesti ei pidanud pettuma. Hommikusöök oli selgelt kõige parem kui võrrelda ükskõik millises teises linnas asunud casa hommikusöögiga. Hind oli tsipa kõrgem, 30CUC/öö, aga see võib olla tingitud ka high-seasonist. Lisaks aitas Cary organiseerida meile peaaegu kõik casa'd teistes linnades. Lisan kontaktid ka:
E-maili ka: caridadgf45@yahoo.es
Tel: (53) 786 27109

Lisaks veel, kel plaan Cayo Cocot külastada, kuid peab seda liialt kalliks, siis võiks mõelda ööbimise peale Moroni linnakeses. Kodumajutuste hinnad on seal u 25 CUC/öö.
Moronist soovitaks järgmist casa't:
Dra. Mirta Carballo
https://www.tripadvisor.com/Hotel_Review-g666614-d2058905-Reviews-Hostel_Dra_Mirta_Carballo-Moron_Ciego_de_Avila_Province_Cuba.html

Aadress: Calle Dimas Daniel # 19 entre Castillo y Srefina
Tel: 033503036
Nende kasuks räägib see, et host oskab inglise keelt rääkida ja nii hommikusöök (5CUC) kui ka all-in õhtusöök (10CUC) on lihtsalt ebareaalselt suured ja maitsvad. Grill on sealsamas ja vastavalt sinu soovidele siis valmistatakse näiteks kana, kala, lobstereid jne. Majal on ka terrass, kus õhtul rummi nautida, asukoht ka täitsa linna keskel.

Ei hakanud uut teemat tegema. Tahtsin küsida, et kas keegi jaanuari lõpus Kuubale minemas?
Plaan oleks mööda saart ringi trippida, mõtted mõlguvad rendiauto peale, aga kahekesi on see küllaltki kulukas, sestap plaan kulusid hajutada. Nelja-kuuekesi oleks juba täitsa mõeldav.
Esialgne plaan Havana -> Vinales -> Pinar del Rio -> Cianfuegos -> Trinidad & Playa Ancon -> Camagüey -> Las Tunas -> Santiago de Cuba -> (Guantanamo & Baracoa) -> Holguin -> Cayo Coco ja sealt tagasi Havana suunas.

Kiire guugeldamine ütles, et ümberistumisega minnes on võimalik.
Lennureise Havannast pakuvad JetBlue, Caribbean Airways, COPA, Cayman Airways.
Näiteks - Havana-Panama City-Kingston, ühesuunapilet veidi üle 200€, kestus 8h45min.
Kahjuks viimati polnud Kuubal välismaailmaga ühtegi regulaarset laeva- ega praamiliini.

1. Albaania, Armeenia, Gruusia
2. Kuuba, Mehhiko, Ungari, Šotimaa
3. Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika, Ida-Aafrika

Mitmed head variandid juba esile toodud. Üks võimalus veel läbi Londoni minna. Hetkel näiteks: London-Paphos-London edasi-tagasi otselend 176€/inimene 15-23 aprill easyJetiga. Tallinn-London-Tallinn odavaim pilet samaks perioodiks 92€/inimene.
Iseküsimus kuidas see lastele sobib.
Veel üks vähematraktiivsem alternatiiv: Tallinn-Istanbul-Ercan. Hetke hind 254€ (196 + 58).
Kui iga sent arvel, siis Riia-Kiiev-Larnaca edasi-tagasi 169€/inimene. Miinuseks 20 tunnine ooteaeg Kiievis nii minnes kui tulles.

Esimese Vabariigi ajal käisid paljud, kel rahalisi võimalusi oli, oma haigusi (eelkõige kopsuhaigusi ja muid hingamisteede komplikatsioone) ravimas Marokos. Kuiv ja kuum kliima, peaks ka antud kontekstis sobima.

Enamus olulisi punkte juba välja toodud. Võetakse sõrmejäljed ja tehakse pilti ka. Pead olema valmis tõestama, et sul on 1000$ rahalisi vahendeid, kuid minu käest pole seda kordagi küsitud. Reisi eesmärk ja peatuskoht põhilised.
Meenub üks seik piirivalvurite naljasoonest, õigemini selle puudumisest. Kuna isiklikult ei tea kellega tegu, kirjutan kuuldu järgi:
Nimelt, üks Eesti noormees reisis suveks USAsse (vist raamatuid müüma), nagu ikka minnakse. Lennureis oli pikk ja väsitav ning maabudes pidi veel dokumendikontrollis mingitele küsimustele vastama. Piirivalvur, emotsioonidevaese ja kergelt räsitud ilmega mustanahaline mees küsis igasuguseid totakaid küsimusi, näiteks: "Mis teil seljakotis on?". Noormees otsustas nalja heita ja vastas, et aatompomm (vms). Paraku sellist huumorit seal ei mõistetud ning lõppes see kõik põhjaliku läbiotsimise ja ristküsitlusega ning mahajäämisega jätkulennust.

Endal on SEB deebetkaart (MasterCard), mida küll Gruusias käies eriti palju ei kasutanud (eelistatuim maksevahend ikkagi vana hea sularaha, eriti väiksemates kohtades), samas ei mäleta küll, et mingeid probleeme oleks olnud.

Käisin Puerto Ricos kümmekond aastat tagasi ja pesitsesin sellises väikses kohakeses läänekaldal nagu on Rincon. Ümberringi valdavalt kohalikud ja sobib ideaalselt kui tahta rannaliival pikutada ja kookospalmi küpsemist vaadata :) Suuri vaatamisväärsusi polnud, ainult sina ise, rannaliiv ja ookean.

Kusagil 1000 eurot on paraku tavaline summa edasi-tagasi lennupiletite eest. Eelmisel aastal ostsin umbes aprillis enamvähem samaks perioodiks piletid (juunis minek, oktoobris tagasi) Hawaiile, sain u. 900 euroga, algussihtkoht oli Tallinn ning marsruut oli Tallinn-Frankfurt-San Francisco-Honolulu. (Tagasitee oli küll teistsugune, kuna reisisin veel mandri-USAs ja teistel saartel ringi). Kuid soovitan, nagu eelpool juba mainitud, osta nii edasi- kui tagasisõidu piletid korraga, tuleb soodsam. Üle-eelmisel aastal sai lennupileteid algusega Tallinnast vahepeal isegi 600-700-ga ning 2009 aastal näiteks üks tuttav isegi 5000 krooniga, kuid viimased kaks aastat on 900-1100 eurot olnud selline tavaline taks. Kuigi, ega ülisoodsaid sooduspakkumisi ei oska keegi ette näha, kuigi tihtilugu kampaanias reisimiseks nõutud kuupäevad ei klapi.

Oma osa on ka mugavusel. Tagantjärgi mõeldes on mul hea meel, et võtsin lennupiletid algusega Tallinnast. Esiteks astud Tallinnas lennuki peale, pagasi võtad oma sihtkohas välja ning ainsaks mureks on lennujaamades õige värav üles leida ja oma lennule mitte hilineda. Samal ajal on need, kes ostsid piletid alguskohaga Helsingist, Stockholmist või mujalt sunnitud ostma veel laevapiletid, lisaks kulub raha muudele lõbustustele, toidule, transpordile sadamast lennujaama ning enda järgi tuleb vedada ka rasket kohvrit. Suurt võitu ma ise selles ei näe, sest hinnavahe lendudele Tallinnast või Helsingist üldjuhul üüratult suur pole. Mõnedel on olnud reisi alguskohaks ka näiteks London või Pariis, kuna on olnud mingi soodne pakkumine alguskohaga mõnest Euroopa suurlinnast, piletid ära ostetud ja alles hiljem hakatud vaagima, et kuidagi on vaja ju Pariisi või Londonisse ka saada ja sobivaks kuupäevaks on sinna raske saada või on piletihind krõbe. Odavlennufirmaga Londonisse saades on paraku mõne jaoks üllatus, et järgneva lennu väljumine on linna näiteks teises otsas asuvast lennujaamast või muud taolist. Euroopa-siseste odavlennufirmade puhul tuleb ennem ka kaalupiirangutega tutvuda. Reisilt tulles on kohvrid rohkem kui pungil (endal oli tulles kahepeale 75kg pagasit, aga õnneks ühtegi lisamaksu ei pidanud Lufthansale maksma). Ehk kokkuvõtvalt, soovitan võtta lennupiletid algus- ja lõppkohaga Tallinnast, on vähem stressamist. Ilmselt ka vähem aega võttev, sest soovitakse ju kiiresti kohale jõuda. Tagasitulles võiks muidugi pikemaid peatusi teha ja mandril ka reisida, aga see on juba igaühe individuaalne valik. :) Edu otsingutel ja kui leiad kusagilt 900 euroga või alla selle, võta kohe ära :)

Kogemused on muidugi erinevad ja faktoreid on mitmeid. Alustades sellest, millal sa kohale jõuad - need kes jõuavad varem, enne turismihooaja algust, saavad tõenäolisemalt kiiremini ja tihtilugu ka parema töökoha kui hiljem saabunud. Teiseks asukoht - minu kogemus oli seotud Hawaiil Waikikiga, kuhu enamus eestlasi läheb ja juba mitmendat aastat. Seega oma eksootilise päritoluga või muu taolisega on seal raskem silma paista, kuna eestlasi teatakse. Teistes linnades või teistel saartel (Maui, Kauai) on väiksem konkurents ja ka eestlasi vähem, saad oma eksootilisusega seal silma paista. Kolmandaks sõltub kõik veel ka su enda karismast, iseloomust, välimusest ja eelnevatest töökogemustest. Mõned ka luiskavad oma eelneva töökogemuse vms kohta, et paremat positsiooni saavutada. Kogemused on igal ühel isesugused, mõni saab tõesti ühe päevaga hea töö ja teine inimene ei leiagi endale terve suve lõpuni ühtegi tööotsa.

Flaieritöö on üsna tuim. Alguses võib ehk huvitav olla, aga paari nädalaga on totaalne siiber ees, eriti kui veel ülemus/supervisor mõni mölakas või pervert juhtub olema (neid on rohkem kui arvata oskad). Flaiereid võib ka teistes USA linnades jagada, eks sealgi on selle töö pakkujaid. Peamiselt siis erinevate söögi-, joogi- ja meelelahutuskohtade flaiereid ning ka erinevat teenuste (tuurid, ekskursioonid, shuttle jms) flaikusid . Aga unistuste töö ta just pole :) Tavaliselt see flaieritöö ongi selline esimene töö, et see võetakse vastu ja samal ajal otsitakse ja uuritakse edasi, lootuses parem töökoht leida.

LA kohapealt niipalju, et see on mu enda arvamus ja kindlasti on igal inimesel isesugused kogemused, aga mulle see linn ei meeldinud. Väga-väga suur ja hoomamatu, ei kujuta ette mida seal ilma autota oleks teinud. Meeldis seal ainult Venice Beachi ja Santa Monica piirkond. Tundus, et seal suurt midagi teha polegi - tohutult palju maju, suured vahemaad ning siis üks peamine tänav Hollywood Boulevard, kus siis on Walk of Fame ja vahakujude muuseum ja ühtteist veel ning kus ka melu toimub, ülejäänud liialt hajali. Viibisin seal linnas vaid põgusalt ja praktiliselt kogu selle aja kibelesin juba minema. Midagi väga vaadata ka polnud. Lihtsalt tohutult palju maju, autosid, tänavaid ja väga pikad vahemaad. Aga Hawaiid soovitaksin ikkagi kõige rohkem :) San Diego on ka äge.

Parkimiskoha leidmine võib mõnikord olla tõeline õnneasi - võid leida vaba koha ühe minutiga või siis ka tund aega sihitult seda ühte vaba kohta otsida. South Beachil võib leida vabu parkimiskohti küll, isegi Ocean Drive´il. See saarekene pole väga suur ja võib vabalt üritada mõnele kõrvaltänavale parkida, jalutuskäik rannani ehk mõned minutid. Ilmselt leiate kenasti parkimiskoha, kui nüüd mõnda üritust või tähtpäeva pole. Parkimismajades/platsidel võib hind olla mõnikord krõbedavõitu (+ jootraha iga liigutuse eest). Mõnes Miami piirkonnas on pärast kella 18 õhtul tasuta parkimine, aga seda peaks parkimisautomaatide (parking meters) pealt lugeda saama. Tavaliselt need automaadid aktsepteerivad münte (tavaliselt quarters ehk 25-sendiseid, mõnes piirkonnas ka 1-dollarilisi münte), osad ka krediitkaarti. South Beachi kohta ma ise kahjuks rohkemat ei tea, kuna liiklesin seal jala. Muuseas, shopata saab sealgi ja mõned firmapoed võivad väga madalate hindadega meeldivalt üllatada ;)
http://www.bestparking.com/miami-beach-parking/ Leidsin netist sellise lingi ka, ehk on kasu.
Loodetavasti liialt ära ei ehmatanud teid, tõenäoliselt läheb kõik ladusalt. Lihtalt ringiseiklemise puhul tuleb arvestada, et ootamatuid kulutusi võib esineda kõikjal. Miamis on siin-seal ka teemaksud, sellega tuleb samuti arvestada.