Küprosele. See on õuduste maa kõikidele kassisõpradele. Kassidel lastakse vabalt paljuneda ja suhtumine neisse on ükskõikne, nagu oleks tegemist rottidega. Käisin seal koroona ajal, Limassolis ja Paphosel. Kesklinn täis nälgivaid kasse, kes tormavad hordidena Su poole, kui tunnevad vähegi toidulõhna. Ostsin seal ja jagasin kassitoitu laiali vist sadade eurode eest. Nad ise väidavad, et mingid organisatsioonid panevad kassidele regulaarselt kuivtoitu. Jah, seda oli pandud mõnda käidavasse kohta, kuid kassid on territoriaalsed loomad. Kui astud veidi kõrvale peamistest turistiteedest, siis kohtad liikuvaid kassiluukeresid ja silmnähtavalt haigeid kasse, kes mõnel juhul ei suudagi enam toitu vastu võtta. Üldse ei meeldinud ka see, et seal oli palju venekeelseid elanikke. Pildistasin üles plakati, kus oli vene keeles kirjas, et ostad X summa eest Küprosele kinnisvara, annab riik vastu elamisloa.

Indiast rääkides meenus ühe Läti eurosaadiku räägitud lugu. Tal kaasa oli suur joogafänn ning käis mehele nagu uni peale et tuleb ikka India ashramisse sügavat vaimsust kogema minna. Mehel erilist huvi ei olnud, aga kuna naine ei tahtnud üksi minna, siia kodurahu huvides läks kaasa. Kaks nädalat hiljem tagasi tulles olla naine olnud Indias sügavalt pettunud - räpasus, palavus, sullerdamine jne jne. Mees jälle ütles et polnud suurt häda midagi, võiks teinekordki minna. Ehk siis India puhul kunagi ei tea, kuidas see kohtumine tegelikkusega mõjub :)

Seesama lugu kassidega on muide ka Kreekas. Kunagi oli Ateenas sama teema ka koertega, aga nagu kohalikud ütlevad siis olümpiamängudeks valmistumine lahendas küsimusi...

Ka Lätis on palju kassikolooniaid hüljatud hoonetes. Üks neist oli lastekaupluse kõrval ja vastuseks minu küsimule haiguste jne. kohta vastati, et see on nende loomulik elukeskond ja nemad midagi muutma ei hakka.

Leedu. Muidu enam-vähem sama ekssovjett nigu Eesti, aga kuidagi palju leedukaid... täiesti hämmastav, kui palju leedukaid ühes riigis võib olla...

Aga sealt tuleb ikkagi läbi sõita, kui muldamööda Mereni jõuda tahad, niipalju pappi pole, et Põhjamaade -- kuhu me nüüd peaministri sõnul jõudnud oleme (võibolla hakkab kunagi seda ka füüsiliselt tunnetama, seni on see nagu natsa uhhuuuu-teaduse valda lennanud avaldus) –– kaudu mõnusat ringi teha.

Hea Agur! Kui hästi planeerida, siis Leedust läheb läbi üsna kiiresti ja keegi kohalikke ekssovjeti ekstreemsusi detailselt läbima ei sunni. Mereni pääseb täitsa ilma Eestist väljumata. Kui Eesti randadesse minek üle jõu käib, siis tere tulemast Valka või Ikla kaudu Lätti ja soovi korral sealt edasi. Ainult et sel hetkel, kui piiri ületad, pole meie peaministril sinu kulutuste asjus mingit sõnaõigust.

Natuke teisest ooperist vastus, kuid ühtegi sellist riiki polegi, kuhu vähemalt üks kord minna ei tasu. Iseküsimus muidugi, kuhu tasub üha uuesti ja uuesti minna.

Palju sõltub loomulikult sellest, mis põhjusel üldse kuhugi reisida. Maailma ja erinevate kultuuride tundmaõppimiseks on kasulikud ka need paigad, mis otseselt ei meeldi, kuhu tagasi või elama minna ei tahaks, kuid silmaring avardub mühinal.

Kui aga minna kuhugi väga kindla eesmärgiga või siis konkreetse nägemusega, siis on pettumine ka kerge tulema...

Tegelikult on see kõik väga subjektiivne ja põhjused kuhugi minna või mitte minna pigem nüansirohkelt isiklikud. Mõtlesin näiteks selle peale, et olen kahe aasta jooksul kolm korda Roomat külastanud. Rooma oli koguaeg üks ja seesama, aga kogemus ja tunne iga kord erinev. Viimase reisiga õppisin seda, et 10 päeva ühes ja samas koduses Airbnb-s elada, väljasõite teha ja end kohalikuna tunda on tore küll, aga palju põnevam oli rongiga linnast linna sõita, rutiini saab kodus ka :)

Kuule Jupstykk1, vaevalt Sinust Eestis keegi ka väga puudust tunneb. Siin on vaba maa, Sa võid vabalt minna ja vabalt ka tagasi tulla. Ja Sul on vabadus arvata nii Eestist kui iseendast mida iganes.

Minule jääb vaid siinkohal arusaamatuks, miks Sa selle jubeda maa jubeda rahva keelses reisifoorumis ennast välja elamas käid?

Kui juba nii jube maa ja jube rahvas, siis peaksid ikka kõik sidemed läbi raiuma ja jääma oma uuele kodumaale -- rääkima kohalikus keeles ja külastama vaid kohalikke foorumeid...

Portugal on hea näide, et igasugune elamus, isegi hinnatase, sõltub arvukatest teguritest. Lisaks enda suhtumisele/eelarvamustele ka külastusajast, majutuskoha ja toidukohtade valikust. Kindlasti saab ka Tai köögis pettuda, kui tarbida sealset Pizza Huti pitsat (kus tomatipasta asemel kasutusel Thousand Islandi salatikaste) ning Ameerika stiilis burgereid ja veiseliha (mis maksavad seal kindlasti rohkem kui Eestis). Ka Tais on inimesed viibinud nädalaid ainsatki kohalikku toitu proovimata (ja kui prooviks, siis ei maitseks),

Ja Portugalis söömine lähebki ropult kalliks, kui kõiki istumise hetkel lauas olevaid või sinna hakatuseks ilma küsimata toodud arvukaid potsikuid ka reaalselt degusteerida.

Mind ei tõmba Kreeka. Olen Kreekas käinud ainult Rhodose saarel ja minu jaoks oli see piisav, et hetkel ei soovi seal muid saari või kohti avastada. Rhodosel jah oli soe, rand oli, Rhodose vanalinn oli ilus. Saarele sai autoga 1 päevaga tiir peale tehtud. Aga nagu miski ei tekitanud wow-efekti (ma üldiselt reisilt ikka ootan seda wow!-d). Mis üldse ei meeldinud, oli söök. Hotellis sõime ainult hommikusööki, seega lõuna- ja õhtusöök olid kõik erinevates kohtades (Faliraki kuurordis ja Rhodose linnas ning kusagil saare peal veel, kui autoga ringi sõitsime). Igal pool oli toit kuiv - kärsatatud liha, riis, sai, heal juhul paar salatilehte. Moussaka oli õline ja paha (ja ma ei ole üldse pirtsakas sööja muidu). Rhodose linnas sain ühel korral head lihahautist. Viimaseks päevaks oli kuivast lihast tüdimus ja sõime hiinakat :) Samuti mitmed tuttavad, kes on Kreetal käinud, ei ole Kreetast vaimustuses olnud. Seega Kreeka on minu jaoks koht, kuhu ma minna ei taha.

Arvestades teema püstitust, on suhteliselt arusaamatu miinuste ladumine mõnele tegelasele - vastus on ju riigi üldise mulje suhtes sügavalt subjektiivne. Kellelgi oli mõnes muidu suurepärases riigis äärmiselt vilets kogemus ja nii ongi...või oligi päriselt vilets koht.

Ise vist kuskile kriipsu peale ei tõmba ja pole vist ühtegi riiki nii läbi ka käinud, et kuskil teises nurgas uuesti üritades hoopis teistsugust kogemust ei võiks saada.

Teema algataja küsimus tundub natuke laiali valguv. Ei saa ju ühes kohas olemise järgi määratleda tervet riiki. Isegi ühe piirkonna negatiivsust ei saa vii üle tervikule. Toon mõned näited.

1. Mrky – kirjutas, et tal ei tekkinud New-York -iga klappi. Kivine ja betoonine. Olen üldiselt nõus, kui lähtuda ainult Manhattani keskosast. Eelmine aasta ma piirdusin ka ainult sellegaja veerandi Central Park-iga.

See aasta sai käidud läbi terve Central park. Siis sõidetud metrooga Penn Station 34 street-i.

Üks päev East River suunas ja mööda seda. Teisel päeval Hudson River äärde. Edge, High line, Little Island. Kolmas päev Bronx Loomaaed ja Botaanika aed. Väga toredad kohad.

Ja samas. Olles olnud Botaanikaaias otsustasime sõita tagasi metrooga. Lähim peatus tundus olema Fordham. Sai siis suund võetud sinna. Algul ei saanud arugi, aga mida edasi seda rohkem tundus geto moodi. Küsisime siis naispolitseinikult teed metrooni. Ütles, et 15 minutit. Kehitasin õlgu, et polegi kaugele minna. Tema aga kupatas meid vastuvaidlemist vältiva liigutusega bussile ja palus bussijuhil meid viia metroo peatuseni. Metroojaam oli ka nagu kindlus. Läbipääsud ei olund madalad, nagu tavaliselt vaid suured raudsed liug konstruktsioonid ja paigal oli 4 politseiniku. Vot sinna ma enam ei läheks.

Sai sõidetud metrooga ka Brighton Beachile. Ilus rand. Aga milline keskkond!! Ainult vene keel. Venelased ja Kesk -Aasia. Ei läheks ka sinna uuesti. Nii, et kuhu satud.

2. -k- - kirjutis on üldse arusaamatu. Kuidas saab võrrelda riiki, mingi söögi maitsmisega. Ma olen olnud 2 korda Kreetal ja Rhodosel , 1 kord Korful. Fantastilised saared oma looduse ja kohtadega. Rhodos – Lindos oma vanaaegse varemete ja kitsaste tänavatega, Prasonisi – kahe mere – Egeuse ja Vahemere kokkusaamise koht, kus 20 m ranna vasakul pool on vaikne Vahemeri ja paremal Möllav Egeuse. Fantast. Kritinia Castle – imelised vaated Egesuse merele ja saartele. Liblikate org.

Natuke pikaks läks, aga lõpetuseks. Hiljuti jooksis uuesti telekas Kaks kanget Sovjetistanis. Sõitsid nad siis UAZ-ikuga Tadzikis mööda Pamiiri vahelist teed. Tee oli täielikult lagunenud . 10 tundi. Pidev loksumine. Aga akna taga olid maalilised vaated mägedele ja orgudele. Ja nüüd ongi küsimus. Kas sa meenutad oma paha olekut bussis ja ütled, et ei lähe sinna kunagi või kauneid vaateid ja igatsed tagasi sinna.

Teema püstitus võib olla laialivalguv, aga samas nagu te näete, vastuseid ju sellistest riikidest, kuhu enam ei läheks, täitsa tuleb! Minu meelest väga huvitav lugeda - saabki aimu sellest, mis eesmärkidel erinevad inimesed reisivad, mida oodatakse reisilt, mis mõjutab nii suurt arvanust jne. Me suurte reisisellidena võime ju öelda, et kuulge, minge proovige uuesti mõnes teises sama riigi piirkonnas, aga olgem ausad, kui inimesele esimene kord ei meeldinud, siis mis ma sunnin teda ümber mõtlema. Ega raha lõputult pole, las reisib mujale, maailm on suur! :) Tegelikult ju ei juhtu midagi, kui temale Portugal või Kreeka ei meeldi!

Portugali kohta – Lissabon ja Algarve ongi turistikamad kohad Portugalis. Kes tahab näha ehedat Portugali, sel soovitan minna põhja poole. Ka kohalikud ise väidavad, et Lissabon on pigem rahvusvaheline, aga Porto on portugallikum. Porto on tõesti hästi tore ja kena linn, kus tegemist jätkub mitmeks päevaks. Lisaks sellele saab ka Portost sõita rongiga teistesse Kesk- ja Põhja-Portugali kohtadesse. Tuleb ka ära mainida, et külastasin riiki hooajaväliselt – olin seal jaanuari lõpus/veebruari alguses. Kusjuures just see aeg on väga hea külastamiseks, kui on soov pigem vaatamisväärtustega tutvuda ja ringi kõndida – turiste on vähe, igal pool saab kohe löögile ning ilm on meeldiv (päike väljas, keskmine temperatuur on küll 10 kraadi ringis, ent Eesti talvest tulles on see päris mõnus ja suvel palavate kraadidega ei viitsiks eriti üldse mööda linna ringi käia). Söök oli ka super hea – kordagi ei saanud kusagil halba sööki. Hästi palju on erinevaid kalatoite – peamiselt valge kala, kuulsaimad neist on bacalhau ehk tursk ja seda nad valmistavad mitmel erineval viisil (ühe restoranis oli menüü, kus oli 5-6 erinevat bacalhau valmistamisviisi üles loetletud) ja sardiinid. On ka erinevaid mereande. Iga söögi juurde tehakse ka juurvilju, mis imehästi maitsevad. Nii et kel plaanis minna, soovitan kindlasti just põhja poole suunduda – Portosse saab päris kenasti lennata ja sealt saab juba edasi avastama hakata.