2018 tõi küllaga reisiuudised, sest aasta, eriti selle teine pool, kiskus kohati veidi turbulentseks. Lennufirmad avasid ja sulgesid liine, mõni lennuk potsatas alla, kauglendude pikkus lõi uusi rekordeid, osad lennufirmad lõpetasid tegevuse, mõnelgi on probleemid, kuid leidub neidki, kes aina laienevad. Olukord viisadega enmasti paranes, kuid leidub ka negatiivseid näiteid. Paljud populaarsed turismikohad on ületanud loomuliku vastuvõtuvõime ja nüüd peame selle vilju noppima. Kõige selle taustal torkas silma, et sel aastal võeti palju rohkem ette reise riikidesse, mis on sissetallatud turismiradadest kõrval. Mõnus, et neid kogemusi jagatakse aina rohkem ka teiste tripikatega!

Meenutame, mis lõppeval aastal reisimaailmas toimus. Et sündmusi jagus, siis on kokkuvõte jaotatud kahte ossa.

KES ON KÕIGE KÕVEM TLL-is?

Tallinnas saab jälgida, kuidas realiseeruvad erinevad äriplaanid. Air Baltic näeb ennast pan-Balti lennufirmana, Nordica näeb ennast kord nii, kord naa. Selle aasta sisse jääb Air Baltica otsus minna täielikult üle ühele lennukitüübile ning A220-300/CS300 lennukite ostuleping. Aeg näitab, kui hästi neid lühematel regionaallendudel rakendada suudetakse.

Nordica tõmbab 2019. suveks sihtkohti koomale, kuid on oma CRJ-dega Euroopas arvestatav tegija ACMI turul ehk pakub teistele lennufirmadele lennukeid koos meeskonnaga.

UUED LENNULIINID TALLINNAST

Kevadel avas Ryanair liinid Tallinnast Küprosele (Paphos) ja Maltale. Arvestades lendude pikkust, on arvatavasti tegu odavaimate lennukilomeetri hindadega regulaarlendudega Tallinnast. Veel eelmisel aastal küllaltki kallite piletitega sihtkohtadesse leiab nüüd edasi-tagasi lennud vaid 30€ kandis. Umbes sama hinnaga võib pileteid leida ka Edinburghi, kuhu Ryanair alustas lendamist septembri lõpus.

2018. aasta märtsis alustas lende Tallinnast Londonisse Air Baltic (Gatwick, 2x nädalas), septembris lisandus Wizz Air (Luton, 4x nädalas). British Airways teatas Londoni liini sulgemisest 2019. a. märtsis.

Wizz Air avas aprillis liini Kiievist Tallinnasse. Kiievis kasutatakse Žuljanõ lennujaama (IATA kood IEV).

Suurim arv otseühendusi lisandus Stockholmi, kuhu lisaks seni liinil opereerinud Nordicale ja SAS-ile alustasid lende Air Baltic ja Norwegian. AirBalticul on Tallinnast Stockholmi nädalas 12 lendu, Norwegianil 3 lendu nädalas.

Air Baltic alustas lende ka Tallinnast Oslosse ning lisas lennusagedust Berliini. Tallinn-Berliini (SXF) vahel hakkas 28. oktoobrist 2x nädalas (N ja P) taas lendama ka EasyJet.

Finnair plaanis talvist hooajalist lennuliini Tallinnast Kittilässe, kuid vaikselt on see maha võetud.

KUNAS SAABUVAD JÕULUD?

Märtsis Berliinis toimunud turismimessil tõi kõvasti elevust Qatar Airwaysi plaan avada muude uute sihtkohtade seas ka liin Tallinnasse. Aasta on läbi, kuid reisijate ootused kõrgeks kütnud liini endiselt pole. Tõsi, ega midagi kindlat ju ei lubatudki, plaan rääkis kahe aasta perspektiivist ja sellega veel aega on. Oktoobris kinnitas Qatar Airwaysi tegevjuht Akbar Al Baker, et lendude alustamine Doha ja Tallinna vahel kuulub neil endiselt plaanidesse.

UUED LENNULIINID MUJALT

Aeroflot alustas alates 28. oktoobrist 2018 otselende Moskvast (Šeremetjevo, SVO) Indoneesia puhkusesaarele Balile ja Sri Lanka pealinna Colombosse. Mõlemad sihtkohad on hooajalised, toimides talvises sõiduplaanis kuni 30. märtsini 2019.

Balile hakkab lendama ka Turkish Airlines, kuid seda alates 2019. aasta 17. juulist.

Alates 11. oktoobrist saab Dubai odavlennufirmaga Flydubai lennata Helsingist Dubaisse. Et lennud on integreeritud Emiratesi jätkulendudega, avas see mugavad lennuvõimalused Emirates’i arvukatesse sihtkohtadesse. Norwegian seevastu Helsingi-Dubai liinil lõpetab.

LENNUREISIJATE ÕIGUSED

Kaardimaksetelt kadus lisatasu 13. jaanuaril Euroopa Liidus jõustunud Makseteenuste direktiiv (PSD2) keelustas lisatasude võtmise krediit- ja deebetkaardi maksete puhul. See tegi lennupiletite (vähemal määral hotellide) ostmise tarbijale selgemaks. Vaatamata kaarditasude keelustamisele üritavad mõned online reisibürood endiselt ära kasutata tarbija teadmatust ja panevad maksele kaarditasu otsa (sagedaseim näide on Budgetair). Sellisel juhul tuleb kaarditasu tagasi küsida. Ja makstakse ka.

EU 216/2004 sai täpsustusi Euroopa Kohus tegi 2018. aastal mitmeid otsuseid lennureisijate õigusi reguleerivas määruses EU216/2004. Oluliseim on vast see, et Euroopast lähtuvate lendude puhul peavad lennufirmad kolmandates riikides tekkivate probleemide puhul reisijaid kohtlema samaväärselt Euroopa Liidu siselendudega, s.t. reisijatel on õigus kompensatsiooniks.

Paika sai, kes vastutab, kui lennureis pikalt hilineb ja tegemist on lennufirma poolt liisitud lennukiga. Euroopa Kohtu otsusega on vastutavaks pooleks (ehk kompensatsiooni maksjaks) see lennufirma, mis reisi korraldas ja müüs, mitte see lennufirma, mis lendu reaalselt opereeris.

Kolmandaks otsustati, et lennufirma töötajate spontaanne töökatkestus ei kvalifitseeru erakorraliseks asjaoluks ning lennufirmal on kohustus tühistatud ja hilinenud lendude eest maksta reisijatele kompensatsiooni. Tõsi, spontaanse streigi kvalifitseerimine või mittekvalifitseerimine erakordseks asjaoluks sõltub iga EL liikmesriigi seadusandlusest.

TA VALMIGU

Istanbuli uue lennujaama avamist on (prognoositult) edasi lükatud juba kaks korda. Esmalt viidi avamine oktoobri lõpust detsembrisse ja siis detsembrist märtsisse.

STREIGIME!

2018 toimus Euroopa lennufirmades sama palju streike, kui eelneva 5 aasta jooksul kokku. Streigid mõjutasid rohkem kui 1,8 miljoni reisija lennuplaane. Streikisid Lufthansa (mõjutas 90 000 reisijat), TAP Air Portugal (55 000) ja Vueling (37 000). Kuid kõrgema kategooria streikijad on siiski Air France ja Ryanair, mis paiskasid segi vastavalt 1,2 miljoni ja 287 000 inimese reisiplaanid. Tänu streikidele kerkis õhku küsimus Air France'i püsimisest üldse.

Selle aasta streike iseloomustas hea koordineeritus. Streigiks valiti päevad, kus lennukatkestuste mõju on võimalikult suur, streigid kestsid kauem ja toimusid samaaegselt mitmes riigis.

Lendudega seotud töönihelemisi tuli ette ka üle lahe Soomes, kuid vähemalt seni pole see lennureisimist märgatavalt mõjutanud.

MINGE PIKALT! VÕI TEGELIKULT, RÄÄGIME!

Streikide eraldi peatükk puudutab Euroopa suurimat odavlennufirmat Ryanair, mis seni keeldus igasugusest suhtlusest ametiühingutega. 2018. aasta tõi selles vallas muutuse ja nüüd sobib läbirääkimisi töötingimuste üle pidada küll. Seda muidugi vaid juhul, kui midagi muud enam üle ei jää.

ME SIND NATUKE KOTIME

Reisiaasta üks märksõnu oli käsipagas. Reisijate võimalusi pagasit lendudele kaasa võtta õgvendasid nii odav- kui odavlennufirmalikult käituvad klassikalised lennufirmad.

Et odavlennufirmadel on äraantav pagas kogu aeg tasuline olnud, käis trall käsipagasi reeglite muutmise ümber. Valgustatud suunanäitajaks, nagu Euroopas tavaks, on Ryanair, mis muutis aasta jooksul käsipagasit puudutavaid reegleid suisa mitu korda. Alates 1. novembrist 2018 saab Ryanairi pardale tasuta kaasa võtta vaid väiksema koti isiklike asjadega, suurema käsipagasi kaasavõtmine muutus tasuliseks. Sellega sunnitakse reisijaid ostma 6€ maksev eelisjärjekorras pardaleminek (priority boarding). Kohusetundlik õpilane Wizz Air loomulikult järgis sama praktikat.

Ainult käsipagasiga lendamiseks mõeldud hindu pakuvad oma kauglendudel aina rohkem ka tavalennufirmad. Enam ei ole äraantav pagas hinna sees ensestmõistetav, sest sarnaselt odavlennufirmadele pakutakse aina rohkem erinevaid hinnakomplekte, kus odavaim hind sisaldab lendu ainult käsipagasiga. Et asi saaks veelgi segasem, on vastavad poliitikad turupõhised. Missugused on seisud erinevate lennufirmade pagasitasudega lendudel Tallinnast Põhja-Ameerikasse, saab lugeda siit.

KORRALIK ODAVLENNUFIRMA

Odavlennundus kauglendudel ei piirdu ainult pagasiga. Finnair muutis alates 1. novembrist 2018 osadel kontinentidevahelistel kauglendudel turistiklassis alkohoolsed joogid tasuliseks. Kippis!

UUED LENNUREKORDID

Märtsis toimus ajalooline vahemaandumiseta otselend Austraaliast Euroopasse. Qantase 9010 meremiili (16687 km) pikkune ja 17 tundi kestev lend Perthist Londonisse sai vaid veidi lühem, kui maailma pikim lennuliin Doha ja Aucklandi vahel, mida opereerib Qatar Airways.

Siis saabus oktoober ja Singapore Airlines alustas tuttuute Airbus A350-900ULR (Ultra Long Range) lennukitega lendamist Singapur – New York (Newark) liinil. 16737 km pikkuse lennu jooksul tuleb lennukis veeta keskmiselt 18 tundi ja 45 minutit. Sellel lennul on ainult kaks teenindusklassi: äriklass ja premium economy.

PÜSIKLIENDIPROGRAMMID POLE VAESTELE

Sel aastal devalveerisid päris mitmed lennufirmad oma püsikliendiprogramme kas lennumiilide teenimise, nende kasutamise või mõlema kohapealt. Üldine trend on selline, et teenitavad miilid on aina rohkem korrelatsioonis pileti eest makstud rahaga.

Märtsis korrigeeris Miles&More programmi Lufthansa, mais avastasid Qatar Airwaysi püsikliendid, et üleöö läks miilide eest lendamine 40-80% kallimaks, alates detsembrist kehtivad uued (ja mitte paremad) reeglid SAS-i Eurobonuse püsikliendiprogrammis.

Loe kokkuvõtte II osa.