Sama soovitus, mis eelnevalt vatselt. Santo Antao on kõige looduslikum.  Soovitan eriti Pauli oru matkarada. Minna on parem läbi Lissaboni ja Sao Vicentelt edasi laevaga. Santo Antaol saad sadamast rendiauto võtta ja oma liikumisi ise paremini planeerida.

Ei pea jah midagi tegema. Eesti passiga minnes lasevad ilusasti maale. Kui öö Dohas veeta, siis küsivad piiril üldjuhul ainult kus hotellis ööbid. Tegime grupiga Balile minnes vahepeatuse Dohas ja üks reisisell unustas Helsingis rummi kotti. Piirilt jääb siiani meelde pilt kus ühel pool lauda istub etteheitva pilguga mustas moslemitüdruk, teisel pool lauda seisab lontis reisisell ning keskel laual on pudel rummi. Peagi kutsuti kaks ametnikku, kes viisid ametiruumidesse ja juba teel seletasid, et ärge muretsege, nende maa armastab väga turiste. Vormistati viisakalt paberid, rumm pakiti kotti ja öeldi et kui hommikul maalt lahkute saate lennujaama transiittsoonist oma pudeli kätte. Järgmine päev juba puhtalt sportlikust huvist otsisime selle koha üles. Uks meenutas sellist koristajaruumi ust, aga ruum oli nagu alkoholipood (riiulid kottides nummerdatud kaupa täis), peale pikka otsimist leiti meie reisiselli "pisike" ka ülesse ja anti üle ning sooviti viisakalt head reisi!

See on õige hinnakiri: https://www.keltas.lt/en/ferry-pricelist/

Tulumi maiade linna teeb eriliseks just tema asumine otse Kariibi mere ääres. Pole võimsaim aga looduslikult ilus. Kui palavaks läheb, saad kohe varemete all rannas ujuda. Iguaanid on seal varemete vahel ka mõnusad tegelased. Samas on suur Tulumi rand kunagine hipide paradiis. Kuigi hipid on sealt ammu lahkunud turisminduse pealetungi eest, on rand jalutamiseks ja ujumiseks kena. Kui näete turul värskeid ananasse, siis ärge kõhelge. Need viljad ei ole mitte kuidagi võrreldavad nende samade nimetusega viljadega, mida meie supermarketis müüakse. Muideks ananassi nimi pärineb Kariibi saarte sõnast anana, mis tähendab tõlkes oivaline.

Ei ole selle tipu loaga midagi väga keerulist. Internetist saab tellida: http://www.reservasparquesnacionales.es/real/ParquesNac/usu/html/inicio-reserva-oapn.aspx?ii=6ENG&cen=2&act=+1 Prindi 2-s eksemplaris välja ja ole täpsel ajal kohal. Iga päeva kohta antakse välja mitte rohkem kui 150 luba ja need on ka siis tunni aja täpsusega paigas. Kohapeal saab ainult pealinnast ja siis on tõesti keeruline. Soovitav on luba netist vähemalt kuu aega varem äratellida. Mäekontrollidega on jah nii, et üldjuhul lähevad esimese tõstukiga ülesse ja siis on rajal ees kontrollimas seda tipuluba ning viimase tõstukiga tulevad alla tagasi. Tippu aga tasub igal juhul minna, sest see on maasikas tordile. Tõstuki lõppjaamast sellist vaadet ei avane. Kui lähete tõstukiga siis jääb tippu ainult 163 meetrit s.o. kõrguselt 3555 meetrit kuni 3718 meetrit. Rada kitsas aga igaühel tehtav, kel just tervisega tõsisemaid probleeme hõredamas õhus pole. Ise läksime alates 2000 meetri pealt jalgsi mööda matkarada ja alustasime enne päikesetõusu. Päikesetõusul on mägi eriti ilus. Raskem on, aga julgen soovitada. Sellisel juhul soojad riided selga. Kui rannas oli hommikul +20, siis raja alguses näitas auto termomeeter -2 kraadi ja üleval on tuult ka.

Kui teil aega jääb ka ümbruskonnaga tutvuda, siis soovitaks rendiautoga põigata Atlase mägedesse Toubkali rahvusparki ning ookeani äärde Essaouira-sse (sinna on umbes sama vahemaa mis Tallinnast Tartusse). Essaouiras on lisaks vanalinnale sadamas kalaturg, kus saab kõik väljavalitud kalad ja mereannid endale kohapeal küpsetada lasta.

Aeg maha, Lõuna-Ameerikas ehk ookeanist ookeanini jalgratastel: http://blog.loome.ee/?p=191

pakuksin välja veel looduse nautimiseks Stewarti saare (laev väljub Blufist), Otago poolsaare tipu Lõunasaarel; rahvusmuuseumi Te Papa pealinnas Wellingtonis (külastamine on täiesti tasuta), puzzlemaailma Wanakas ( http://www.puzzlingworld.co.nz ), vanas kullakaevajate linnas Rossis asuva matkaraja, kus asub nii kullakaevaja onn kui ka kalmistu. Veel Hokitika linn ja seal toimuv Wildfoods Festival (sel aastal toimub 14. märtsil), Fiordland ... Ja nagu Arthurs Pass-s ühe nähtud auto numbrimärk oli - GO HIKE!

on 128 km, Tulumi maiade endise linna (ainus mis asus mere ääres) juurde on 130 km. Rendiauto on ka täitsa mugav variant. Küte pole kallis.

http://www.jucy.co.nz/ Ise rentisin nii põhja- kui lõunasaarel erineva auto.